reede, 16. aprill 2010

V.Laanet Lutsuküla ajaloolistest persoonidest

Las koerad hauguvad, küll karavan läheb edasi! Öeldu kehtib suurepäraselt Kõue Kuulutaja väljaandmisele. Tee mis sa teed neid ettepanekuid, ei väära see KK väljaandmise stiili ja sisu. Las siis olla pealegi, parafraseerides ühte teist mõtet arvan, et ju siis Kõue valla rahvas väärib sellist lehte. Kellele see meeldib ja kes selles "vürtsi igavasse külaellu" näevad, ei pidanud ka seekord pettuma. Mina aga noppisin välja miskit Lutsuküla kohta ja avaldan need lõigud siinkohal:

"Igas külas tuleb tänapäeval välja selgitada üks laiemalt tuntud inimene, kelle väärikas vari on riivanud küla püha pinda või kes oma suursugused jalatallad on toetanud sellele. Sobib ka, kui ta kopsud on kasvõi paar korda tõmmanud küla magusat õhku. Mõni neist on minule teada.

Mõnda aega elas Lutsukülas eelmise vabariigi aegne 1902. a sündinud kapteni aukraadis ohvitser Valdek Tartlan, Tondi sõjakooli kasvandik, 1. detsembril 1924. a punaste rünnaku kasarmule üle elanud mees, kes kuni 1960. aastani elas vale nime all, mil ta organitesse välja kutsuti ning teatati, et ta ei ole see mees, kellena esineb. Puhaste paberite kätte andmisel kahetses eesti nimega ja eestikeelne tegelane siiralt ja südamest: „Kahju, et ei ole 1945. a, oleks su lihtsalt pannud seina äärde ja annaks tina.“ Organite järelevalve alla jäi ta eelmise riigikorra lõpuni. Ta poeg olevat tabavalt öelnud : „Nagu meie imetleme vanu maju, kive ja puid, nii nemad käivad sind perioodiliselt üle vaatamas ja imetlemas.“ Surres jäi tal 98. eluaasta täitumisest puudu kaks päeva. (kirjutatu on kooskõlastatud tütrega)
Sepa talu omaniku Otsa Maali tütar oli omal ajal nimeka koduuurija abikaasa. Mehe eriliseks
huvialaks oli soomaagist rauasulatuskohtade väljaselgitamine. Iga kord, kui ma palusin proual saata dokumendi selle kohta, et ta oma ema tütar on, saatis ta mulle pika kirja sellest, kui väärikas mees oli ta abikaasa ja millised teened tal eesti rahva ees olid. Loodan, et ta ikka Lutsukülas ka käis, see abikaasa. Selleks, et ta lapselapsed saaksid oma osa pärandist, pidin ma nad isiklikult SOS-lastekülast üles otsima. Nende laste pärast ma nime ei avalda.

Isiklikult oli mul au tunda Betty’t, väga terava silma ja keelega naisterahvast. Nooruses oli ta olnud teenijaks Alansi küla taludes. Palju oli tal tähelepanekuid ja lugusid taluperenaistest, oleks olnud ainult tol ajal nii palju oidu, et need lood meelde jätta. Ma ei mäleta, et meestest oleks rääkinud. Tema metsavennast elukaaslase kinnivõtmisel kasutati teda elava kilbina, sest mehel oli püstol. Vast see mehe elu ka päästis, sest nagu ta ise olevat tunnistanud, ta oleks
lasknud, kui Betty’t ees ei oleks olnud. Mees tuli Siberist eluga tagasi ja elas kõrge eani, aga Eesti iseseisvuse taastamist ta ei näinud.
Külas oli ka mees, aktiivne nõukogude korra kehtestaja, kelle olemus oli teada, hoiti temaga
vastamööda minemast ja üldse oli parem tema juuresolekul suu kinni hoida.
Küla oli sünnikohaks ka mehele, kes teadis täpselt, mil moel määrati minu onu ja vanaisa saatus. Selle ilmsikstulek oli meie perele suureks, kuidas öelda, vapustuseks, et see kõik käis niimoodi. Viin oli see, mis mehe lobisema pani ja vast ka südametunnistus vaevas."
Allikas: Viivi Laanet. "Davai budjem žit družno!" - Kõue Kuulutaja, aprill 2010, lk 14.

teisipäev, 13. aprill 2010

1.aprillil toimund Kõue valla seltside päevast - meie valla TEGIJATEST


Aeg lendab kähku. Juba kaks nädalat saab sellest mööda, kui Kõue Rahva Majas toimus seltside päev. Eelmisel aastal toimunud üritus oli väga põnev, inforikas, nii et ootasin seekordset põnevusega. Ja ei pidanud pettuma.

Jagan huvilistega mõningaid muljed, nii palju kui tänaseks meeles on (kohapeal märkmeid ei teinud).

Kõue Külade Selts on jätkuvalt säravaim. Rahvamajas pakutakse üritusi juunioritest seenioriteni: on ajalooürituste sari, on mälumäng, on maanaiste selts, on veelinnurahvaste sari (sel aastal vist rahastamise puudumisel küll üritusi ei toimu), on oma naisansambel, on lastehommikud ja laste inglise keele kursus, mille tulemusena hakatakse Ardu koolis juba esimesest klassist inglise keelt õpetama. Väga õnnestunud tiim!

Rõõsa Külaseltsi rahva ees on minu müts jätkuvalt maas. Ka palju vahvaid üritusi keskendudes loodusele. Saime teada, et pakutakse isegi loodusmatkade juhendamise teenust. Ja oma külarahvaga on päris palju traditsioonilisi üritusi. Kadedaks teeb, päris ausalt :) Kas saavutame oma külades ka kunagi sarnase taseme?

Paunküla Külade Seltsi on esindanud tavapäraselt vanemad aktiivsed prouad, nn musketärid, ja muidugi Antero. Seekord oli kaks meest, kellest üks oli täiesti tuttav kui eelmine vallavanem. Paunküla mehed lubasid enda tegemistest ka varsti blogima hakata, mis on väga hea uudis, ometi oleks võimalus otsesest allikast infot saada ja tegemistega kursis olla. Paunküla omade edasised tegevusplaanid seondusid Korteni majaga ja Pauna platsiga, kuhu on esialgu tulemas ka nagu meilgi külakiik ja kemmerg. Paunküla mehed olid ka JAP-s käe valgeks saanud ning tulemas on suupillikoolitus. Vast on siis peagi oma suupilliorkestergi välja pakkuda – Saksamaal olid mundharmonikerid küll vägagi tegijad külapidudel ja suurematel üritustel.

Habaja Külade Selts, mille blogis on maad võtnud kahtlane vaikus, tutvustas enda eelmise aasta projekte, mida oli ka päris palju, ning lootis paremale tulevikule, kui Fresko maja valmib.
Külaseltsidest/külavanematest ei olnud kohale tulnud Silmsi külavanemat ega Kiruvere Külaarendamise Seltsi (viimast mitte segamini ajada Kiruvere muinasküla seltsiga).
Seltsid ei piirdu aga külaseltsidega. Põnevaid seltse on meil tegelikult nii palju, et tutvustused kestsid ligi kümneni välja! Kui nüüd muudest ühendustest rääkida, siis hakkasid silma märkimisväärsed arengud Ardu kandis.

Tiiu Lõokest ei pärjatud asjatult Harjumaa sädeinimese tiitliga. Peale Kõue Külade Seltsis toimetamise on ta nüüd käima lükanud – ja väga edukalt – Ardu Kooli Sihtasutuse. Sihtasutus on korraldanud mitmeid kursusi, arvutikursuseid, kokakursuseid, säästukursuseid. Kaugema eesmärgi – kooli keldrikorrusele korralik käsitöökeskus koos kangastelgede ja keraamikaahju ja käsitöömüügi ning kohvikuga – nimel tehakse isegi varsti üks tuluõhtu ja kogutakse annetusi.

Ardu kandis tasub esile tuua Ardu Saunaseltsi. Piisas sellest, et vald sulges ühe lagunemas sauna, mille käiguspidamiseks vallal endal mahvi ei jagunud, kui seltskond inimesi võttis end kätte, küsis sauna endale rendile ning nüüd on lausa mitu projektigi kirjutatud ning sauna kõpitsetud. Oma koduleht neil ka püsti.

Ardus on traditsiooniliselt mitu eakamate inimeste seltsi: pensionärideklubi, mitu käsitööklubi, kodulooring, mis on aastaid juba teada ja tuntud. Aga esile tuleb tõsta Ardu 4h Noorteklubi, kes on olnud väga tublid ja toimekad. Harmi piirkonna noortele on korraldatud Äksis mitu diskoõhtut koos arukatega, mis on sujunud väga õnnestunult, ilma tõsisemate vahejuhtumiteta – mida ju noortepidudel mujal ikka vahel ette tuleb. Ardu4H veebilehte lugedes saab teada, et nad tegelevad ka sisuliselt noorsootöö ülesande täitmisega – Ardus on oma noortetuba, kus on teeõhtud, teemaüritused, õues talgud ja muud värgid. Palju jõudu ja edu noortele, ja et teil õnnestuks oma meeskond piisavalt suur hoida – vahel ikka juhtub, et keegi eestvedajatest väsib, et siis oleks kohe keegi kõrval, kes kasvõi ajutiselt üle võtab!

Ja lõpetuseks enda kandi inimestest. Naabritüdruk Annely on koos oma sõbranna Reelikaga, kelle elujõud olgu eeskujuks kõikidele melanhoolikutele ja hädaldajatele, lükanud väga edukalt käima oma Võtikmetsa Hobikoja. Juba on nad jõudnud kirjutada JAP Leader-meetme projekti, juba ehitavad nad käsitöömaja, mis peaks umbes poole aasta pärast valmis saama. Käsitöömajast saab koht, kus on teatud käsitöö harrastamise võimalused, kus saab olema tore kooskäimiskoht nobenäppudele, aga samuti on seal tulevikus alaliselt tegutsev käsitööpood. Et kui kellelgi peaks olema vaja viimasel minutil kingitust kellelegi, on kohe võtta. Või kui tuleb terve suur turismibuss Pitka memoriaali vaatama, saavad ka endale kohalike nobenäppude meeneid kaasa osta. Või kui mehed lähevad Aini Offroad Parki, saavad naised samal ajal endale tegevust leida. Kivi kotti, hoiame teile pöialt!

Naabrimees Ain Salupõld oma projektidega vääriks kohe eraldi teemat. Ain on inimene, kes on toonud seoses oma üritustega Kõue valda rohkem inimesi kui keegi teine. Sel aastal on peagi taas Alansi Mailaat, juunis MudDrag. Ain tegeleb oma MTÜ-des ka päästealase võimekuse arendamisega ja sellega seoses on võimalus ka meie külaseltsil koostööks. Ka JAP-i projektis on Ainil nüüd käsi edukalt valgeks tehtud.
Lõpetuseks õhtu moderaatori Juhani visandatud pilt, milline võiks olla elu siinkandis meie seltside tegevuse tulemusel 10 aasta pärast. Mida mina lubasin? Et tuunime jõudumööda edasi oma külaplatsi (kümblustunnid ja puha). Et meil on korrastatud meie piirkonna muinsuskaitse-ja pärandkultuuriobjektid ning ilusti tähistatud. Me oleks väga tublid, kui meil oleks ka oma terviserajad koos vaatlustornidega.
Elame, näeme :) Mida ära teha suudame, sõltub meie kõigi ühisest panusest :)

esmaspäev, 5. aprill 2010

Lugemissoovitus: teisi huvitavaid blogisid

Head sõbrad, kuivõrd praegu endal ei ole mahti midagi uut ja põnevat siin Teiega jagada, siis soovitan teisi toredaid ajaveebe.

Päris põnevad on aga mõne vallavanema ajaveebid. Järvamaal on mitu noort ja hakkajat vallavanemat oma igapäevastest tegemistest pajatama. Vaata ka:

Ka meie vallavanemal on tegelikult blogi, aga erinevalt eelnevatest ei kajastata seal kahjuks igapäevaseid vallamaja muresid-rõõme, vaid blogi näib pigem spetsiaalselt valimiskampaania läbiviimiseks tehtud olevat. Peale valimisi on vaid kaks sissekannet, neist viimane kujutab endast vallavanema kõnet vabariigi aastapäeva aktusel. Meie vallavanema blogi link on siin.

laupäev, 3. aprill 2010

Reklaam: tiibeti mastifi kutsikad!



Meie külades elab tervelt kolm tiibeti mastifit. Vahepeal on tulnud 9 väikest kutsikat lisaks, kes endale uusi kodusid otsivad. Rohkem infot kutsikate kohta leiab siit.