Alansi. Kirivalla. Lutsu.

Puhka rahus, Tamme Eeri!

2012-01-23T10:43:00.001+02:00

Erich Tamm
19.07.1912-21.01.2012
In memoriam

Kirivalla küla on tabanud valus kaotus, 99. eluaastal lahkus meie hulgast Eesti Vabariigi esimese iseseisvusperioodi aegne aktiivne seltsitegelane, praeguse iseseisvusperioodi aegne aktiivne koduloouurija, lühikest aega ka Kõue valla abivallavanemana tegutsenud Tamme-Eeri.

Tamme-Eeri sündis 19.juulil 1912 Kirivalla küla Mikuri-Hansu talu rehetares. Eeri koolitee algas 1922.a jaanuarist Harmi mõisahoones. Järgmisest õppeaastast asus Eeri õppima Triigi Ministeeriumikooli, mille lõpetas 1928.a. 1930ndatel osales Eeri aktiivselt Äksi rahvamaja ehitustöödel – koos ümbruskonna noortega ehitati vana koolimaja laed kõrgemaks ja pandi uued põrandad, ise tehti ka lava ja lavatagused ruumid. Juuriti lepikut ning rajati spordiplats ja võrkpalliplats, kus hakkasid toimuma terve kihelkonna võistlused. Kohaliku koolijuhi lahkumise tõttu sai Tamme Eeri endale nii laulukoori kui ka orkestri juhendamise ülesanded. Eeri mängis Äksi ja ka Kuivajõe orkestrites ning lõi kaasa näidendites.

Ärevate aegade alguses, 1939.a suvel valiti uus vallavalitsus ning uue vallavanema Artur Kasera abiks valiti Tamme Eeri. See koosseis tegutses 1940.a augustini, mil valiti uus poliitiline vallavalitsus. Nõukogude okupatsiooni ajal tuli Eeril varjata end metsas ja Mahtra rabas ning hiljem Tallinnas, erinevate sugulaste ja tuttavate juures. Eeri perel õnnestus küüditamisest pääseda ning minna oma eluga edasi Tallinnas. Abikaasa Ellaga sündisid pojad Jüri ja Ants ja tütre Eeve. Eeri elas Tallinnas, kuid kui ilm vähegi kannatas, tuli ta Kirivalda oma sünnikoju, toimetas vaikselt aias, sõitis murutraktoriga. Tema õu oli alati täiesti korras.

Viimastel aastakümnetel tegeles Tamme Eeri põhjalikult oma mälestuste kirjapanemisega. Väärib esiletoomist, et tema esimesed mälupildid ulatuvad lausa esimese maailmasõja aega, mil tsaariarmee sõdurid paigutati Eesti küladesse. Eeri on kirjeldanud oma mälestustes, kuidas tsaari ohvitser tuli tema õue peale, märkis kriidiga rehealuse väravate peale hobuste ja meeste arvu. Mikurile tulnudki kuus ohvitseri ja kaheksa hobust. Soliidselt käitunud vene ohvitserid pakkusid ka väikesele poisikesele teed suhkruga – pikka aega kestnud sõja tõttu oli see tõeline luksus ning nii see jäigi igaveseks meelde. Koduloouurijad on tänulikud Eerile, kes pani kirja mälestused enda lapsepõlvest ja eluteest, enda sugulastest ning esitas ka enda vaate Kirivalla küla teiste talude elanikest ja nende meeleolukamatest tegemistest. Mälu oli tal terav ning alati oli ta valmis ka muhedaid lugusid vestma.

Jään igavesti mäletama enda esimest kohtumist Eeriga. Uurisime 2006.a suvel koos Kautsaare Sirjega Harmi kooli ajalugu ning kokkulepe oli, et Eeri tuleb Alansile. Ta tuli, terashall suurepäraselt istuv ülikond seljas, pintsaku all vest ning käes diplomaadikohver, millest ta hetke pärast võttis šampusepudeli ja kommikarbi.

Viimast korda nägin Eerit 2011.a kevadel Karla küla ajalooraamatu esitlusel, kus 98.a vanune Eeri pidas võimsa kõne. Laupäeval, 21.jaanuaril 2012 oli tal aeg minna. Puhka rahus, Tamme-Eeri!

Monika Mikiver, Alansi-Kirivalla-Lutsu külade külavanem 2006-2011

(Avaldatud Kõue Kuulutaja 2012.a veebruarinumbris)

Kõue vald 20 - pidulik aktus

2012-01-19T22:04:00.001+02:00

Täna toimus Kõue valla 20. sünniaastapäeva puhul Harmi mõisakoolis pidulik aktus. Esines „Estonia“ tenor Urmas Põldma, klaveril Siim Selis. Et pilte seekord ei teinud, siis on siin toodud üks videolink. Vot selliseid kolme tenori kontserdi repertuaari kuuluvaid palasid pooleteise tunni vältel esitatigi. Oli kena, pidulik, aga samas ka meeleolukas tänu kelmikale solistile. Mitmed volikogu liikmed ja vallategelased said tänukirju. Volikogu esimees kiitis külaseltse ja kutsus meid olema jätkuvalt väga tublid!

EDIT: värske pildigalerii üritusest on Facebookis Triigi ja Kõue Külade Seltsi lehel!

Palju õnne sünnipäevaks, Kõue vald!

2012-01-16T08:44:00.000+02:00

Aruvalla-Kose 2013

2012-01-13T16:49:00.008+02:00

Kolu ristmik tulevikus

Tänane äärmiselt ohtlik viie tee rist - Karla-Kose-Kose-Uuemõisa ristmik tulevikus

EDIT: rääkides selle ristmiku ohtlikkusest - just täna juhtus seal üks ränk õnnetus, vaata uudist siit.

Ja kuidas me sinna tulevikku jõuame ning mis täpselt täna seal Viikingite Küla lähistel toimub ning toimuma hakkab - saab lugeda vastavatest infolehtedest.

Remark: huvitavad arengud vallavolikogus

2012-01-04T12:02:00.007+02:00

Kui Habaja piirkonna inimesed on tundnud end tõrjutuna, sest valda juhitakse Ardust ning mitmed otsused on tundunud olema Ardu poole kaldu, siis uuest aastast on seis selline, et volikogu üheksast liikmest kuus on Habaja piirkonnast! Nimelt selgub valla dokuregistrist, et üks volikogu liige on tagasi astunud ja teine peatanud oma volitused kuueks kuuks.

Volikogu Habaja piirkonna liikmed on järgmised:

Juri Kovalevski (volikogu esimees)

Lauri Ligi (Habaja Külade Seltsi liige)

Anne Ermel (HKS liige)

Lembit Nokkur

Külli Sangla

Laura Männisalu (asendusliige kuueks kuuks, tõenäoliselt siis ka sel ajal kultuuri-spordi-hariduskomisjoni esimees) (HKS liige)

Ardu piirkonnast on seega vaid:

Ants Salura

Tiiu Jalg

Andres Õis

Seega on nüüd Habaja piirkonna inimestel valik päris suur, millisel volikogu liikmel vajadusel nööbist kinni võtta ja oma muresid kurta :)

Patrick võttis voolu, täiend. 28.12 9.30

2011-12-27T13:36:00.004+02:00

26.detsembri varahommikul möllama hakanud torm Patrick, mille puhanguid mõõtis Raplamaal Kuusikul asuv vaatlusjaam isegi 26 m/s, võttis meie küladest ja Habaja kandist voolu täpselt 26.12 kell 03.11. Kose kihelkonnas oli vooluta majapidamisi palju. Kogu Eestis on veel tänagi keskpäevase seisuga 45 000 majapidamist vooluta. Sh meie külad. Eesti Energia pani aga oma kliendiinfonumbri ajutiselt kinni. Sellest on küll kahju, sest vägagi abiks oli automaatvastaja teade, mis valitakse mobiilimasti järgi, millest saime teada, et Kõue, Kose, Anija, Raasiku jt piirkondades on kõrgepingeliini rike. Anti ka eeldatav parandamise kellaaeg, mida siis vastavalt olukorrale nihutati eile õhtul kella 20-st tänase kella 14-ni. Lähenemas on kaks uut tormi, mille tuulepuhangud võivad ulatuda samuti 30 m/s, nii et hoiame pöidlaid, et rikkebrigaadidel õnnestuks enne uue tormi puhkemist suuremate parandustöödega valmis saada.

Milline on siis olukord meie kandis? Ardus tuli öösel vool tagasi, enne polnud seal ei vett ega kütet, mis on mõlemad elektritoitega seotud. Ardu ja Kõue mobiilimastid ei tööta eilsest saati, inimesed ei saanud või osalt ei saa ka hetkel välja helistada ega saa mõistagi ka neile helistada. Kus elekter on, kipub see hirmsasti vilkuma, mis võib tänapäeva peentele ja tundlikele mehanismidele viga teha. Habaja rahval oli veetorni tõttu eeliseid, sealt sai vesi alles täna hommikul otsa. Kuid kütet ei ole, sest see alajaam, mis katelt toidab, on rivist väljas.

Minuni ei olu jõudnud andmeid, kas torm Patrick meie kandis midagi ka ära lõhkus. Külaplatsil oli ka kõik ilusti korras. Loodame, et suuri purustusi ega kahjustusi meie kandi elanikud kandma ei pidanud.

EDIT: Harmi kandis olevat torm pikali lükanud kolm liiniposti, mis kõik keset põldu. Seal olla praegu tehnika kohal, kraanad ja värgid. Ei ole neil ka lihtne, maapind ju ülipehme pärast sooja ja väga vihmast sügis-talve...

Kosel võtnud torm katuse kolmekordselt korrusmajalt.

EDIT2: 27.detsembril kell 18.30 - ikka voolu ei ole. Infoliini automaatvastaja lubab järgmise päeva kella 12-ks. Üks meie küla mees märkas kohta, kus keskpingeliin oli pikalt maas, ning märkas töömehi parandamas hoolikalt madalpingeliini, mis viis tarbija juurde, kes ületalve siin kandis ei elagi. Kui ta läks seletama, kus märkas keskpingeliini riket, öeldi talle, et neil on oma graafik. Tundus lootusetu.

Õhtul Habaja Külade Seltsi koosviibimine. Enne Habaja poes inimesed ostavad pudelitega vett, sest nagu öeldud - vool oli suuremas osas olemas, aga vett mitte. Poole ürituse peal märkab keegi, et vesi on tagasi. Ürituse lõpul koduteel märkame üle põllu, et Patermaa õuel särab kuusk taas värvilistes küünaldes ja meie maja õuevalgustus töötab. Juhuuuuu!

Facebookist võib lugeda meie küla elanike muljeid:

# ‎40 tundi ilma elektrita. Ja äkki hakkas pimedas toanurgas tolmuimeja tööle, päris ehmatav oli.
# Pühade aegu ligi 41 tundi elektrita olla... üsna sürr kogemus.
# Oli tore nautida küünlavalgel kuuske ja karda, tassida kaevust ja jõest vett, peaaegu kaks päeva...aga siiski beebiga oleks mõnusam olla valguse käes! Täna õhtul siis taastati elektriühendus

Moraal?

# Varuda koju küünlaid, tikke, taskulampe, patareisid (poed osteti neist kohe täiesti tühjaks!), väike transistorraadio. Mobiiltelefonile varuda autolaadija. Perpektiivis tasuks varuda ka generaator, kuid selle soetamisel tasub tähele panna, et odavamate generaatorite puhul on tekkiv vool sedavõrd hüplik, et võib ära rikkuda kodutehnika.

# Et siinkandis ütlesid üles ka mobiili mastid ja paljud meie valla elanikud olid leviaugus, siis tasub teada, et hädajuhtumil tuleb eemaldada telefonist SIM-kaart ning telefon otsib 112-le helistamiseks automaatselt lähima suvalise operaatorvõrgu. Seda tasuks preventiivselt õpetada ka oma eakamatele sugulastele, kes ehk ei oska seda teha, kuid kes just võivad ootamatult abi vajada.

Hea lugeja, kui soovid oma tormimuljeid jagada, võib siin kommentaariumis seda lahkesti teha!

Jõulud

2011-12-25T14:02:00.002+02:00

Rahulikku jõuluaega kõigile meie külade elanikele, meie naabritele ja kõigile praegustele ja tulevastele koostööpartneritele!

PS: tänases ETV Jõulutunnelis kogutakse raha Põhja-Eesti pimedate ühingu ruumide renoveerimiseks. Olgu mainitud, et aastaid oli pimedate ühingu orkestri abidirigent Alansi mees Vainu Eki, minu armas vanaisa :)

Seltsidepäev

2011-12-22T09:22:00.003+02:00

Möödunud laupäeval oli Kõue valla seltside päev. See on päev, mil kõik Kõue valla seltsid on oodatud kogunema, kandma ette lõppeval aastal tehtust ning uue aasta plaanidest. Et kõik seltsid ei blogi pidevalt enda tegemistest ega avalda kirjutisi ka Kõue Kuulutajas, on see üritus väga hea võimalus saada teada, kes on tegijad ja mida huvitavat on teoksil.

Et eelmisel aastal jäi aega väheks, otsustati sel korral üritus teha laupäeval. Et kõik ikka lõpuni vastupeaks, oli päevakavas ette nähtud, et ürituse teisel poolel tuleb jõuluvana. Et tublimaid tunnustada, oli plaanis ka mitmes kategoorias parimate tunnustamine.

Seltside esindatus oli mõnevõrra väiksem varasematest aastatest. Kohale olid tulnud esindajad järgmistest seltsidest: Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaselts, Ojasoo Küla Selts, Habaja Külade Selts, Hõbejuus, Kõue Külade Selts, Rõõsa Külaselts, ansambel Üllatus, ansambel Kuldne Sügis, käsitööklubi Liisu, Ardu Huvikeskus, Ardu Saunaselts, AKLK-l oli volitus esindada ka Alansi Offroad Klubi ja tulevast Alansi Vabatahtlikku Päästeseltsi. Meie piirkonnast oli puudu Habaja RSK (kelle aasta tegu oli Habaja Skate-park) ja Äksi automudelistid, samuti Võtikmetsa hobikoda (kelle aasta tegu oli käsitöömaja avamine ja erinevate põnevate töötubadega alustamine ning kes oligi hõivatud jõuluteemaliste töötubade läbiviimisega). Puudu olid näiteks ka Austrvegr (Kiruvere muinaslaagrid), Paunküla külaselts, Kõue Päästeselts, kelle aasta tegu seisab veel ees, juhul kui taevataat pisut lund annab. Nimelt soetatakse värske KOP-projektiga mootorsaan, millega luuakse suusarajad!

Üritus ise oli kenasti korraldatud. Valla haridus-spordi-sotsiaal-kultuurinõunik Sirje Saulep oli õhtu juhina valmistanud ette luuleread iga seltsi sissejuhatuseks. Saime kuulda iga seltsi tegemistest - kuidas Rõõsa küla rahvas on jätkuvalt kokkuhoidev seltskond, kuidas ühiselt võeti ette isegi Paunküla matkaradade korrastamise suur töö; kuidas Ojasoo rahvas endale võrkpalliplatsi ja jaanitulekoha ehitas; kuidas Habajal Fresko maja ehitustööd käivad; kuidas Aelas Härjapea Koja muinassaun valmib. Seltse oli mitmeid ja tegusid niisamuti. Kes mis tunnustuse siis sai, sellest järgmises Kõue Kuulutajas. Ürituse fotogaleriid saab näha siit.

Homsest seitse päkapiku öötöötuba Võtikmetsas!

2011-12-15T13:26:00.003+02:00

Foto: Annely Tisler, Võtikmetsa Hobikoda

Homme on kavas vintage kaartide - nagu ülaltoodud fotol näha on - meisterdamine! Seitse õhtut järjest toob palju põnevat, on hea võimalus lähedastele kingitusi meisterdada. Ei teagi, kuidas tänapäeval asjad käivad või kas see igas kodus ühtmoodi ongi, aga minu koduses kasvatuses väärtustati oma kätega valmistatud kingitusi palju.

Alansi Vabatahtlikust Päästeseltsist

2011-12-05T09:53:00.006+02:00

Fotod: Merje Laur

Panen ka siia veebi üles viimases Kõue Kuulutajas ilmunud loo ja usutluse Ainiga.

Parem suitsuandur laes, vinguandur seinas, tulekustuti nurgas – kui punane kukk katusel

Oktoobris ja novembri alguses toimusid Kõue vallas mitmel pool tuleennetuse koolitused. Päästeameti statistika on karm, Eesti tuleõnnetustes hukkus 2010.a 69 inimest. Suurem osa neist hooletu suitsetamise tõttu, aga ka hooletuse tõttu lahtise tulega ümber käimisel (nt järelevalveta jäetud küünlast puhkenud tulekahju), hooletuse tõttu kütteseadme kasutamisel. 42 juhul neist puudus suitsuandur. Seetõttu on äärmiselt tänuväärne, et MTÜ MUDEST Alansilt Ain Salupõllu eestvedamisel võttis südameasjaks nii mahuka koolituse läbiviimise, mille eesmärk oli keskenduda just tuleõnnetuste ennetamisele ja kahjude vähendamisele. Üritus toimus koostöös Kõue Päästeseltsiga.

Ühel kaunil ja värvilisel oktoobrikuu laupäeval toimuski esimene koolitus Kirivalla külaplatsil. Esmalt uuriti, kas kõigil on ikka olemas suitsuandurid, mille olemasolu on kohustuslik juba alates 1.juulist 2009. Koolitajad panid inimestele südamele hoolitseda ka oma eakamate lähedaste ja naabrite eest, kel tervise tõttu oleks ohtlik taburetiga lae all turnida ja suitsuanduri patareisid vahetada.

Meile näidati ka vinguandurit. See näeb eemalt vaadates välja samasugune väike ümmargune karbike, kuid see reageerib hoopis vingugaasi peale. Vinguandur peab seetõttu paiknema ka hoopis mitte laes, vaid seina peal põrandast ca 1 m kõrgusel, sest vingugaas vajub alla. Paljudel meist on ettekujutus, et vingugaas tekib, kui ahi liiga varakult kinni pannakse. Tegelikult eraldub vingu ka mistahes põlemise puhul. Inimese surmaga lõppenud tuleõnnetuste puhul on valdavalt tegu just nimelt vingugaasi, mitte aga tule ega suitsu tõttu hukkumisega. Et vingugaasil ei ole ka mingit tuntavat lõhna, soovitasid Ain ja Taimar Lossmann Kõue Päästeseltsist hankida endale ja lähedastele ka vinguandur ka juhul, kui elamises ei olegi ahju.

Järgnevalt tutvustati meile korstnapühkimisel vajaminevaid vidinaid ja juhiti tähelepanu, et igaüks võib küll oma korstna ise ära puhastada, kuid seaduse järgi tuleb 1 kord 5 aasta jooksul kutsuda endale koju ka kutsetunnistusega korstnapühkija. Kui see ununeb, võib tekkida päris suur probleem kindlustusjuhtumi korral.

Õppusel oli mõistagi ka praktiline osa, kus sai proovida kõiki võimalikke kustuteid. Supipotis põlema süttinud õli kustutamiseks said kõik katsetada tulekustutusteki võimeid. Proovisime ka tulele piiri panna supipoti tekliga, sest põhiline on tegelikult takistada, et tuli enam õhku ei saaks. Rahvas ahhetas imestusest, kui tekli eemaldamisel pott uuesti põlema lahvatas. Seega tuli meelde jätta, et kui pott või pann läheb põlema, tuleb rahulike liigutustega see kaanega või tulekustutustekiga katta ja jättagi see niimoodi jahtuma.

Erinevate kustutite praktilise kasutamise harjutamine oli kahtlemata äärmiselt oluline. Ohtlikus olukorras tuleb tegutseda kähku ja kindlameelselt. Ei ole siis enam mahti hakata välja otsima ja tudeerima kustutite kasutusjuhendit, rääkimata kustuti enda otsimisest kuskilt sahvrist kastide vahelt. Siis peab kõik toimuma lihasmälu tasandi – kustutilt splint ära tõmmata ja pihustada põlengukohas suunaga endast eemale. Mitte aga näiteks tulekolde keskele, nii et leegid ka enda poole lahvatada võivad.

Kõige suuremat elevust tekitas aga õppetund, et tule kustutamine veega võib hoopis vastupidise efekti anda. Päris hulluks läks asi, kui Taimar kallas potis põlema läinud õlile kopsikuga vett peale, põhjustades sellega nagu nõiaväel tuhat korda suurema leegipahvaka!

Kes vaevusid õppusele kohale tulema, said kindlasti koguda uusi teadmisi ja oskusi ning värskendada vanu.

Kommenteerib Ain Salupõld Alansilt, MTÜ MUDEST

Mis on MTÜ MUDEST?

See on vabatahtlik päästeselts. Muudame selle MTÜ nime peagi ära, uus nimi saab olema Alansi Vabatahtlik Päästeselts. Ellu on selts kutsutud eeskätt metsa- ja maastikupõlengute likvideerimiseks, aga ka ennetustöö tegemiseks ja õppepäevade läbiviimiseks rahva seas. Tulevikus soovime arendada ka veekogudel juhtuvate õnnetuste ennetamise ja pinnalt päästmise võimekust ning korraldada ka veeohutusalast ennetus- ja koolitustööd.

Palju teil mehi on?

Praegu on 12 meest. Meie piirkonnast on abipäästja väljaõppe esimeses etapis osalenud 5 meest, 3 meest on läbinud ka operatiivauto koolituse ning on täisväärtuslikud priitahtlikud pritsumehed.

Mis masinad teil on?

Päästeseltsil on üks kulukustutusauto, mis on ehitatud Chevrolet Blazeri baasil ning mida koolitusel osalejad ka oma silmaga näha said (vt alumisel pildid). Sel masinal on peal 1 tonn vett, 1 tuletõrjepump, 1 kõrgsurvepump ning lisaks 1 tonn vett ka haagises. Samuti on seltsil üks Magirius tuletõrjeauto, mis on kõpitsemisel; 2 Ural paakautot ning 2 meeskonnaveo autot, Land Cruiser 90. On veel mõned, mis ootavad üles ehitamist, kuid sellest on veel vara rääkida.

Olete juba käinud kuskil abiks?

Jaa, oleme käinud abiks Kemba ja Vihterpalu metsapõlengutel. Samuti kutsuti meid appi, kui eelmise aasta varatalvel sõitis Saula kandis Tallinna-Tartu maanteelt välja kraavi Olerexi kütuseveok. Selle kraavist väljatõmbamine kestis tunde ning osalesime selles.

Millal võib MTÜ MUDESTi (tulevase Alansi Vabatahtliku Päästeseltsi) poole pöörduda?

Meiega võib julgesti ühendust võtta, kui tekkis huvi meie priitahtlikega ühinemiseks. Samuti kui soovite nõu ja abi suitsu- või vinguandurite või muude tulekustutusvahendite soetamisel. Jätke meelde minu kontaktid:

Ain Salupõld 5805 9008.

Küsitles ja ürituse muljeid vahendas Monika Mikiver, Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaselts

Lumelükkamisest Kolu-Äksi teel eeloleval talvel

2011-11-25T14:23:00.015+02:00

Oktoobrikuu Kõue Kuulutajast lugesid meie külade elanikud muret tekitavat teadet:

"Enam ei telli riigiteedele lumetõrjet. Maanteeametil on kohustus tagada riigiteede läbivus 12 tunni jooksul pärast tuisku, seega tuleks riigiteede osas tekkinud pretensioonidega pöörduda maanteeameti poole."

Talu sissesõidutee Äksi külas veeruaris 2011. NB: sissesõiduteed lükkab vald nüüdsest vaid nendel, kes on valda sisse kirjutatud!

Enamik on kursis, et tee, mis ühendab meie külasid välismaailmaga, ükskõik, kas Kolu kaudu Tallinna suunas või Äksi kaudu Kose-Risti suunas, on tegelikult riigi tee. Täpsemalt riigi kõrvalmaantee nr

T 11204. Seni on selle tee lumelükkamist tellinud vald. Ja lund on lükatud valdavalt laitmatult. Üksikud erandjuhtumid, kus nii mõnigi külaelanik Soibli kurvi piirkonnas enda auto kõhu peale hange otsa sõitis, tunduvad nüüd lõbusate vahepaladena. Kusjuures, olgu tõe huvides ka mainitud, et hange kinni jäämine oli tingitud sellest, et sealt kulgeb valla piir - Kose vald ei olnud sealt veel lükanud. Aga meie valla otsus on raskes rahalises olukorras mõistetav.

Et nii mõnigi külaelanik oli juba murelik, mis siis nüüd saab, saatsin 25.11.2011 teabenõude Põhja Regionaalsele Maanteeametile:

Tere!

Palun teavet, kuidas on kavandatud riigi kõrvalmaantee T 11204 Kolu-Habaja talvine hooldus 2011-2012 talvel.

Taust: seni on tee Kõue valda kuuluval osal taganud lume lükkamise Kõue vald. Sel aastal on vald ametlikult teatanud, et vald ei korralda lumelükkamist riigile kuuluvatel teedel.

Maanteeameti kodulehelt selgub, et antud tee talihoolde seisund on nr 1, mis tähendab lumetõrjet 36 tunni jooksul ning libedusetõrjet ohtlikes kohtades 24 tunni jooksul.

Antud teed mööda sõidavad ka kaks koolibussi (Kõue valla buss Äksist Kirivallani, Kose valla buss Habajalt läbi Äksi Koluni), külades elab inimesi, kes käivad tööl.

Minule teadaolevalt on Kõue vald Teid sellest, et vald enam selle tee lumelükkamist ei telli, ka teavitanud. Seetõttu palun Teilt teavet, kuidas reguleeritakse kõnealuse maantee talvine hooldus (lumelükkamine).

Lugupidamisega
Monika Mikiver

Vastus laekus juba täna, 28.11.2011. Selge on see, et mitte midagi ei ole selge. Vähemalt on antud siis telefoninumbrid, kuhu pöörduda. Ootame siis huviga, mis saab.

Lugupeetud Monika Mikiver

Maanteeameti põhja regioon lähtub riigimaanteedel talihoolduse tellimisel Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2002. a määrusest nr 45 «Tee seisundinõuded». Määruse lisa 6 kehtestab kõrvalmaateedele liiklussagedusega 200–1000 autot ööpäevas nõutavaks seisunditasemeks 1.

AS Teede Tehnokeskuse tehtud 2010. a liiklusloenduse tulemusena on mõõdetud Kolu - Habaja maanteel km 0 -2,3 200 autot ja km 2,3 - 12,6 106 autot aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2002. a määruse nr 45 «Tee seisundinõuded» lisa 6 sätestab nõutava kõrvalmaantee talvise seisunditaseme 2 alates liiklussagedusest 1000 autot ööpäevas, mistõttu ei ole käesoleval hetkel põhjendatud nimetatud teel seisunditaseme tõstmine.

Alates 01.11.2011. a hakkas kehtima tee seisundinõuete määruse uus redaktsioon, milles on muudetud 1 seisunditaseme hooldustsükli aegu. Praegu käivad Maanteeametil läbirääkimised muudetud määruse rakendamiseks.

Pretensioonidega riigimaanteede hoolde osas palume pöörduda Maanteeameti põhja regiooni hooldeosakonna peaspetsialisti Tiit Heinpalu tel.6304845, GSM 5030182, e-kiri Tiit.Heinpalu@mnt.ee või hooldeosakonna juhataja Kristjan-Raul Pettinen tel.6304846, GSM 53313469, e-kiri Kristjan.Pettinen@mnt.ee poole.

Lugupidamisega
Peeter Paju
direktori asetäitja teehoiu alal

19.02.2012: Johan Pitka 140

2011-11-25T12:16:00.003+02:00

Pilt pärit Internetist.

Johan Pitka - Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Kaitseliidu asutaja, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi puhkab teadaolevalt Alansi mullas. Alansil on ka Pitka memoriaal, kus on mälestuskivid ka tema Siberis hukatud poegadele ning Pitkat viimastel päevadel varjanud Alansi Jaagu talu peremehe Oskar Nõmmela auks. Johan Pitka sõber Nõmmela oli ka Kaitseliidu Triigi kompanii ülem.

Johan Pitkal on 19.veebruaril 2012.a 140. sünniaastapäev. Seda päeva tähistame koostöös Kaitseliiduga. Koostöös loome ka memoriaali infotahvli, millest külastaja saab kõigest lähemalt lugeda ning seda nii eesti kui ka inglise keeles. Aktuse korraldamist ja infotahvli rajamist toetatakse ka kohaliku omaalgatuse programmist - külaseltsi projekt oli taas kord edukas!

Noorte arvamused on oodatud!

2011-11-24T16:58:00.002+02:00

Reklaam Kuimetsa Rahvamajale

2011-11-23T15:58:00.002+02:00

Pilt pärit Õhtulehest.

Järgmisel kolmapäeval 30.11.2011 astuvad Kuimetsa Rahvamaja laval üles mitmed armastatud näitlejad etenduses "Palun lahkuge lavalt": Mängivad Elle Kull, Endrik Kerge, Kadri Adamson, Tarvo Krall, Pille Pürg, Heino Seljamaa, Diana Klas ja Rednar Annus.

Habaja rahvast käib küll Kuimetsa üritustel, on see ju meist vaid 10-15 minuti autosõidu kaugusel. Kuidas on meie küladega? Seal on tulemas veel 1.advendi tähistamine, Kuimetsa enda näitetrupi Idu lasteetendus "Jõuluvana kott", 5.a sünnipäevapidu. Täpsem info on Kuimetsa Rahvamaja FB lehelt leitav!

Hingedepäev

2011-11-02T23:37:00.001+02:00

Täna ja vanarahva kombe kohaselt üldse neil päevil ja nädalatel on aeg mõelda lähedastele, keda meie seas enam ei ole. On aeg mõelda ka meie külades elanud või nendega lähedalt seotud olnud inimestele, sel aastal on lahkunuid olnud mitu. Veel oktoobriski kaks inimest...

Harmi kokanduskoolituse reklaam!

2011-10-27T23:30:00.001+03:00

Kokandusõhtu

Harmi Põhikoolis

esmaspäeval, 31.oktoobril kell 17.00

Osalema ootame kõiki naisi, kelle õlul on pere toidu planeerimine ja valmistamine.

Osalemisest palume teatada hiljemalt reedel 28.10. kool@harmi.ee

või tel. 5238329 ( võib ka esmaspäeva hommikul)

Üritust rahastatakse Riikliku südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise programmi eraldisest Harju Maavalitsusele.

Kõik naised kõhutantsu trenni!

2011-10-24T19:43:00.002+03:00

Kõik kohalikud naised! Habajal on nüüd võimalik osaleda kõhutantsu treeningutes! Esimene kord toimus eelmisel kolmapäeval õpetaja Jane Paberiti juhendamisel. Tegu on tõeliselt suurepärase õpetajaga, kes on väga hea tantsija, kuid kes viskab nalja ning oskab seletada puust ja punaseks. Kõhutants on suurepärane treening, mis aitab parandada Su rühti, õpetab tunnetama keha, õpetab kasutama lihaseid, mille olemasolust aimugi polnud :) Ääretult oluline on see, et see on väga kasulik me tervisele. Õlaringid ja puusanõksud vabastavad keha pingetest. Enamikel meist on ju tööl sundasend, paljudel arvuti taga. Töölt koju sõites pikk autosõit. Lihaspingetest jääb aga keha haigeks. Kõhutants aga teeb turja ja ristluud "pehmemaks" (kui see on nüüd kõige õigem vastandsõna "kangele"), harjutab hoidma õiget ja tervisele kasulikku rühti ning tuju ka heaks. Isegi kui esialgu väga hästi ei tule välja, siis sellest ei tasu alla vanduda. Eriti kui meil kõigil koos alguses välja ei tule, siis on meil kõigil koos ka päris naljakas. Esimesel korral küll oli! Üsna pea peaks see tunnetus siiski tekkima ;-)

Koht on Habaja raamatukogu.

Aeg on kolmapäeviti 19.45-20.45
Raha - sõltub osalejatest. Kui osalejaid tuleb piisavalt palju, siis saaksime hakkama u 3 euroga kord.

Tuleennetuskoolitusega panime sümboolse punkti

2011-10-24T19:01:00.006+03:00

Pildid tegi Merje Laur. Kogu pildigalerii on meie külade Facebooki lehel!

Paar nädalat tagasi toimus see meil, sel nädalavahetusel Kõuel. Lähiajal järgnevad veel koolitused Habajal, Ardus ja Paunkülas. Soovitan kõigil minna - esiteks on tegu ohuga, mille eest me keegi kaitstud ei ole ning saadav tarkus mööda külgi maha ei jookse. Teiseks - kui on rohkem inimesi, on kogu koolitus hulka lõbusam. Meil sai ikka nalja küll kogu selle tõsise teema juures :)

Nagu viis aastat tagasi oli ka seekord kohal priitahtlik Taimar ja rääkisime sarnastest asjadest ning proovisime läbi sarnaseid asju, sh vee valamist põlevale õlile.

Õppeotstarbel ehitatud köök aga demonstreeris tulelevikut ehedamalt - kui põlema läinud poti kohal on suitsutõmbaja, lagi vmt, siis põrkab leek laest edasi külje suunas. Ja kas see leek siis hääbub peale pahvakat endisesse suurusesse või süttib midagi veel, sõltub juba sellest, mis esemed seal läheduses on.

Meil on rahvast küll hulka rohkem kui Kõuel - esindatud olid Alansilt Kopliotsa, Vainu, Otti, Tiidu, Lutsukülast Jõgise, Kirivallast Männiku, Imuti, Tõnu, põgusalt ka Hinnuhansu ja Hansuni majapidamised. Kuid samas oli rahvast siiski vähe ning mitmetel ei olnud võimulik lõpuni olla, mistõttu ei olnud meil võimalik väga sisuliselt uu(t)e külavanema(te) valimisega seonduvaid küsimusi arutada. Kes olid veel jäänud, need said täita küsimustiku, milles uurisime, kas soovitakse jätkuvalt üht külavanemat kolme küla peale või oleks nüüd aeg küps, et igal külal on oma külavanem, kes siis on ühtlasi külaseltsi juhatuses ning tegutseksid ikka ühiselt.

Mina aga endise külavanemana luban lõpuni viia mõned südameasjad:
(1) piiride õigeks ajamine

(2) külade arengukava koostamine ja vastuvõtmine

(3) Johan Pitka 140. sünniaastapäeva tähistamine - 19.02.2012

(4) külade ajalooraamatuga töö jätkamine koostöös Karla küla ajalooraamatu autoritega.

Tähelepanu: naabrivalve nõuanded

2011-10-10T09:26:00.004+03:00

Pilt Kostivere kodulehelt.

Täna öösel kell 2 nähti Alansil kahtlaselt käituvat hõbedast sõiduautot, kes luusis naabertalu ja meie sissesõiduteedel, mille numbrit küll kahjuks tuvastada ei õnnestunud. Olgu seetõttu siinkohal uuesti kirja pandud naabrivalve kohta, mida me ise oma ajurünnakutel kunagi Harmis ning suvel külaplatsil kirja oleme pannud:

- aiavalgustus, vähemalt liikumisanduriga valgustid maja ja/või kuuri, värava jmt juures
- koer(ad)
- valvekaamera(d)
- signalisatsiooniseadmed
- turvafirma või vähemalt turvafirma kleebised
- head suhted naabritega, naabrite informeerimine enda äraolekust jmt
- kahtlaste autode numbrite fikseerimine, vajadusel (julguse olemasolul) küsida, kes need inimesed on ja mida teevad. Kusjuures - isegi kui võõras autos viibivad inimesed tunduvad kenad ja sõbralikud ja väidavad end olevat sugulased või töökaaslased, PRIA ametnikud vmt - ka siis on soovitatav ikkagi number kirja panna ja küsida ka inimeste nimesid ja ka need kirja panna. Mõni lobeda jutuga tegelane on ehk pisut eeltööd teinud ja teab täpselt, kuhu ta läheb ning mis juttu kahtluse hajutamiseks rääkida tuleks. Kui on aga aus inimene, siis mis tal saab selle vastu olla, et tema nimi ja auto number kirja pannakse.

Kliki ka siia ja loe MTÜ Eesti Naabrivalve poolt antud soovitusi.

8.oktoobril kell 15 külaplatsile!

2011-10-05T08:36:00.002+03:00

Head kaasteelised Alansi, Kirivalla ja Lutsu küladest!

Üks etapp on läbi saanud. Üks viisaastak on nüüd möödas ja aeg on seada plaane uueks etapiks. Kutsun teid laupäeva pärastlõunaks külaplatsile, et üheskoos heita põgus ülevaade sellele, mis sai tehtud ning mis jäi tegemata, aga teha plaane ka edaspidiseks. Olen käivitanud külade arengukava koostamise. Esimene seminar ja ajurünnak toimus meil suvel. Nüüd on võimalus esitada veel ettepanekuid meie tööplaanidesse ning ühtlasi võtta vastutus mõne konkreetse töövaldkonna korraldamise eest. Samuti on nüüd aeg teha otsus, kas soovime taas valida kõigi kolme küla peale ühe külavanema või õnnestub meil nüüd näiteks valida igale külale oma külavanem. Et külavanemast saab ka külaseltsi juhatuse liige, peab külavanemaks kandideerival inimesel olema kindlasti töötav ID-kaart. Kui ei ole, võtab ta endale kohustuse oma ID-kaart töökorda saada. Külavanema ülesanded on kirjas Kõue valla poolt kehtestatud külavanema statuudis.

Eile õhtul sõnas ETV-s Foorumi saates minu kunagine õpilane magistristuudiumis ja tänane Siseministeeriumi asekantsler Koort, et vastutus turvalisuse eest on ka ühiskonnal ja kogukondadel. "Kui külakiik on püsti pandud, siis tuleb järgmisena vaadata, et seal külas inimesed ikka ellu jääksid". Sellega pidas asekantsler silmas, et tuleohutuse ennetustööga tegelemine on meie kõigi asi. Õnneks on meie kogukond selles osas väga eesrindlik - Alansil on moodustatud priitahtlike pritsimeeste MTÜ, kes korraldab laupäeval just nimelt koolituse sellest, kuidas ennetada tuleõnnetusi, mida saab igaüks ära teha, et ohtu ära hoida. Palun teil kõigil osaleda, sest päästevõimekuse suurendamine meie priitahtlike MTÜ poolt on seotud projektide kirjutamisega. Ning rahastajad jälgivad hoolega, kui palju inimesi niisugustel üritustel osaleb. Seega - kui võtate aega ning tulete tuleennetuse koolitusele, aitate kaasa omaenda koduse majapidamise tuleohutusele, aga kaudselt aitate kaasa ka selle MTÜ päästevõimekuse tõstmisele.

Harmi laadale!

2011-09-29T13:39:00.000+03:00

Sellest, kus tänapäeval lapsed jalgrattaga sõita tohivad

2011-09-08T21:26:00.007+03:00

Minu lapsepõlvesuved Alansil olid lahedad, nagu Bullerby lastel. Väga mõnusat seltskonda pakkusid mulle üksiku lapsena naabritalu Otti poisid ja teised Otti Asta lapselapsed, keda oli täpselt minuvanuseid pluss-miinus-mõni aasta ikka parasjagu. Sai koos möllatud, igasugu luurekaid ja asju mängitud. Muidugi sai ka rattaga sõidetud ja üksteist taga aetud. Ümber Vainu on ringtee, samuti vana Virumäe küünini läks pinnasetee, mis oli väga hästi sõidetav.

Suure tee peal me üksi, ilma täiskasvanuteta sõita ei tohtinud.

2 km kaugusel Äksis oli pood, seal käisin väiksena vaid koos vanaisaga.

Meie külaplatsil toimunud infotunnil saime teada, et sel suvel jõustunud uue liiklusseaduse järgi on selles osas tekkinud olulisi muudatusi. Nüüd tohib väike laps legaalselt jalgrattaga sõita vaid koduaias, millel on tara ümber. Talu sissesõiduteel ja muudel talu pinnaseteedel sõitmine ei ole enam lubatav muidu kui ainult piiratud juhtudel (täpsemalt allpool). Väikseid lapsi trahvida ei saa, küll aga ei ole põhimõtteliselt välistatud alaealiste komisjoni saatmine.

Et see tundus meile ebaõiglane, pöördusin külavanema ja külaseltsi juhatuse liikmena Politsei- ja Piirivalveameti poole ning palusin selgitusi. Tänan siinkohal PPA-d väga põhjaliku vastuse eest. Lisan selle ka siia allapoole, aga enne võtan lühidalt õigusliku olukorra kokku.

Tee mõiste uues liiklusseaduses on selline: "tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;" LS § 2 p 81

"Jalgratast võib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt 10-aastane isik, kes on omandanud jalgratturi kvalifikatsiooni. 10–15-aastasel isikul peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas sellekohane juhiluba. Seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku vahetu järelevalve all võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt 8-aastane isik." LS § 148 lg 1

Liiklusseadusest ei tulene küll väga hästi, kas sõidutee on midagi erilisemat kui lihtsalt tee ("sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed"), kuid politsei ametlikust vastusest tulenevalt tuleb mõista siiski nii, et sõidutee on ka pinnasetee vms, mida praktikas teeks kasutatakse.

Mõistan seejuures siiski politsei ja Maanteeameti argumente, et iga pinnasetee ristub kunagi suurema teega ning välistatud ei ole lapse õnnetusse sattumine. Meenub mullegi seepeale väga kurb liiklusõnnetus Kose valla Liiva küla tüdrukuga, kes pidi tihti ületama Tln-Trt maanteed ning ühel päeval ilmselt hooletusest ei pannud lähenevat sõiduautot tähele... Olin ka ise kunagi Kuimetsa bussis, kui kuskil Vaoperes vms kihutas sõitvale bussile küljepealt otsa üks väike (u algklassides käiv) poisike oma rattaga. Maja oli kohe tee ääres. Õnneks see poiss pääses ehmatusega. Nende näidetega tahan öelda, et kuigi olen piirangute suhtes kriitiline (ning see hinnang on mu isiklik arvamus), möönan, et tõenäoliselt ongi väga raske väga õiglast regulatsiooni luua. Regulatsiooni, mis ühelt poolt lubaks lastel ratastega ringi kimada seal, kus autosid ei ole või nende liikumiskiirus on väga väike (pinnaseteed), aga teiselt poolt võimaldaks saavutada laste elude ja tervise kaitse eesmärki.

Kokkuvõttes on siis minu hinnangul selline pilt:

1) alla 8a vanune laps ei tohi tee peal sõita - tohib ainult koduaias vms alal (vist ka märkidega tähistatud jalgrattateel, aga et meil selliseid ei ole, neid eraldi ei vaadelnud);

2) 8-10a vanune laps võib sõita jalgrattaga teel ainult vanema või tema volitatud muu täisealise inimese juuresolekul tema vahetu järelevalve all;
3) 10-15a vanune laps võib tee peal ise sõita ainult siis, kui tal on olemas vastav juhiluba;
4) kuni 16a vanusel lapsel peab jalgrattaga teel sõites olema peas kiiver;
5) lapse jalgrattasõidu nö legaliseerimiseks tuleks vastavale teele panna õueala liiklusmärk.

***************************************
Politsei praktika lastest jalgratturite suhtes

Austatud Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaseltsi juhatuse liige proua Mikiver

On hea meel tõdeda, et külaselts korraldas vestlusringi piirkonnakonstaabliga ning oli võimalus esitada küsimusi ja saada selgitusi õiguslikest regulatsioonidest ning seda just liiklusseadusest (LS) kui uuest ning kõikide kodanike liikumist puudutavast õigusaktist.

Jalgratta juhtimist reguleerib LS ning selle § 148 lg 1 lubab jalgratast sõiduteel juhtida 10-aastasel jalgratturi kvalifikatsiooniga isikul. 10-15 aastasel isikul peab sõiduteel jalgratast juhtides olema kaasas sellekohane juhiluba. LS-s sätestatud sõidutee ja tee mõistest tulenevalt on ka talutee käsitletav sõiduteena. LS-ga on sätestatud jalgratturi kaitseks turvanõuded kiivri kandmise kohustusena. Teie pöördumises on välja toodud kõik asjakohased sätted. 10. augustil k.a. toimus politsei kohtumine LS jt liiklusalaste õigusaktide rakendamise küsimustes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Maanteeameti ametnikega. Üheks arutelu teemaks sai võetud ka alaealise jalgratturi sõitmine taluteel ning vaadeldud kirjale lisatud näiteid. Arutelul toodi LS eelnõu koostajate poolt välja, et nõuete kehtestamise eesmärgiks oli jalgratturi kui vähemkaitstud liikleja kaitsmine mistahes teel liiklemisel. Tihti ristuvad taluteed ka muu teega, millega lisandub ohtusid, mida kogenematu ning nõudeid mittetundev liikleja tahtmatult ja teadmatult võib eirata. Ka ei ole välistatud taluteel teiste liiklejate liikumine, kuna enamjaolt puuduvad seda keelavad liikluskorraldusvahendid.

Politsei teostab ja planeerib liiklusjärelevalvet analüüsipõhiselt ning tulenevalt ohtudest. Õigusrikkumise pealtnägemisel on ootuspärane, et politsei neile reageeriks. Politseitöö esimeseks eesmärgiks on õigusrikkumise lõpetamine, mitte õigusrikkuja karistamine. Teie kirjeldatud taluteel alaealiste jalgratturite poolt liiklusnõuete vastu eksimisel on mõistlik, et politseiametnik selgitab alaealisele või tema vanematele ise sätteid, milliste vastu on eksitud. Eeldame, et politseiametnikud, tundes LS sätteid, suudavad neid selgitada paremini kui alaealiste komisjoni liikmed. Politsei ja Piirivalveamet on korraldanud ning läbi viinud LS koolitusi politseiametnikele. Seaduse tõlgendamise osas on koostatud õppematerjal politsei siseveebis, samuti on kättesaadavad MKM vastused enamesinenud küsimustele. Prefektuure on kohustatud liiklusjärelevalvet teostama analüüsipõhiselt. Juhiseid, mis oleksid taluteel või erateel liikuvate liiklusnõudeid eiravate alaealiste jalgratturite kohta, antud ei ole, kuna seni on puudunud sellekohane vajadus. Ka käesoleval ajal ei ole vajadust vastava juhise andmiseks, kuna ei näe taluteel jalgrattaga sõitvates alaealistes suurt ohtu. Talutee tähistamine eratee märgiga vähendaks teiste liiklejate sattumist sellele teele ning vähendaks ohu tekke võimalusi. Sõltuvalt küla haldusterritooriumist ning teede võrgustiku tihedusest võib kaaluda küla või talutee tähistamist õuala liiklusmärgiga, mis piiraks sõidukite liikumiskiirust. Õuealal on lubatud alaealiste poolt jalgrattaga liikumine eelnimetatud nõudeid järgimata. Kuid märkimata ei saa siiski jätta vajadust lapse ohutuse eesmärgil kanda jalgratta juhtimisel kaitsekiivrit ning teada ja tunda liiklusreegleid. Liikluses osalemisel on konfliktsituatsioonis paraku kannatajaks kergliikleja. Ka esineb liiklusreeglite mittetundmise või nende eiramise tagajärjel õnnetusjuhtumeid kergliiklejate enda vahel ning sel suvel on sellised juhtumid sagenenud.

Politsei- ja Piirivalveamet on meedias kajastanud jalgratturite liiklemise teemasid ning teeb seda jätkuvalt. Seoses kooli algusega ning laste naasmisega asulatesse on planeeritud politseilised tegevused laste turvalisuse tagamisel. Tegemist on pigem preventiivsete ja selgitavate tegevustega kui õigusrikkumiste väljaselgitamisega.

Lugupidamisega Joosep Kaasik

politseikolonelleitnant

arendusbüroo koordinatsioonitalituse juht

korrakaitsepolitseiosakond

Täna õhtul kell 6 Kose pastoraadihoones :)

2011-08-26T08:06:00.003+03:00

Täna õhtul toimub kauaoodatud sündmus - Valdo Praust esitab enda versiooni Kose kihelkonna asustusest ja mõisatest muinasajast saati teedevõrgu kujunemise võtmes. Pildil Kose kihelkond Liivi sõja eelõhtul 1558. Mõisate juures märgitud nende esmamainimisaastad.

Kihelkonnapäevadel on aga veel palju toredat toimumas, vt programmi siit.

Sel laupäeval ja pühapäeval Harmi mõisas TEATER!

2011-08-05T17:31:00.004+03:00

Foto: Muinsuskaitseamet.

Luba endale üks mõnus vaheldus päevastest askeldustest ning tule Harmi mõisa!

Laupäeval 06.augustil
Mõis avatud kell 10.00

Algusega kell 18.15 Kuimetsa näitetrupi "IDU" esituses kolhoosiaegne naljatükk O. Jaansalu "AGANAD" Lavastaja Ülo Sild

Pühapäeval 07.augustil
mõis avatud kell 10.00- 18.40

Algusega kell 13. 15 Habaja eakate näitetrupi esituses „Abruka lood“

Lisaks: Mart Ojasalu rooside eksposatsioon
Kohvik ja kook mõisamesimusi

Igal täistunnil kummitab!!!

Vaata lisaks siit.

Raudrohi

2011-07-31T14:24:00.002+03:00

Armsad inimesed, paari päeva pärast läheb külaplats niitmisele. Praegu õitseb seal ohtrasti raudrohtu. Külaplats teenib meil avalikke huve - seega, kes iganes soovib oma talvevarudes näha ka pisut raudrohu varusid, on aeg minna korjama :)

Meenutuseks raudrohu headest külgedest: "Kes raudrohu on kätte võtnud, on kindlasti tundnud iseloomulikku veidi vänget “raudrohulõhna”. See lõhn tekib peamiselt eeterlikust õlist. Kuid raudrohus on veel palju teisigi väärtuslikke aineid, näiteks ka vitamiin C. Kõik need ained kokku teevad aga raudrohust tänuväärse ravimtaime, kelle kõrget hinda teati juba antiikaja Kreekas ja Roomas. Läbi aegade on olnud raudrohu tähtsaimaks tööks verejooksude peatamine. Nii võis näiteks teha raudrohust tee ja seda sisse juues jäid peagi seisma enam-vähem kõik sisemised verejooksud. Kuid temast leiti abi ka lihtsa ninaverejooksu korral. Väga lihtne oli aga peatada mõni väline verejooks. Seda võib igaüks isegi teha. Kui olete endal haava teinud, siis otsige üles puhas raudrohutaim, muljuge tema leht mahlakaks ja asetage haavale. Raudrohu mahl soodustab vere hüübimist ja verejooks jääbki peagi seisma.

Rahvameditsiinis on raudrohtu palju joodud ka köhateena. Ta teeb kinnise köha varsti lahtiseks ja lõpuks kaob seegi. Peale haavade ja köha ravimise on aga raudrohul veel hulganisti teeneid pakkuda. Olgu siinkohal neist osa ära mainitud: vähendab valusid pea-, kukla- ja seljapiirkonnas, korrastab seedetegevust, neerude tööd, vereringet ja südametegevust, samuti menstruatsioonitsükleid. Raudrohi kuulub ka näiteks söögiisu tekitava tee koostisse. Raudrohutee valmistamiseks tuleks võtta umbes üks teelusikatäis peenestatud ürti klaasi keeva vee kohta. Segu tõmmaku viis minutit. Seejärel juuakse lonkshaaval päeva jooksul.

Seega on raudrohi nii väärtuslik taim, et ta peaks alati ravimtaimekapis saadaval olema. Tee on küll mõru, kuid see ebamugav hetk tasub ennast ära. Siiski ei tohi raudrohuteed ka pidevalt juua, sest see võib põhjustada vere liigset hüübimist. Päevas ei tohiks juua üle ühe klaasi raudrohuteed ja paari nädala tagant peaks pikemat vahet pidama. Raudrohutee kõrval võib teha taimest ka vanni."

Materjal pärit Internetist.

Toimus vestlusring piirkonnapolitseinikuga

2011-07-29T23:31:00.004+03:00

Foto: Merje Laur

Teisipäeva õhtul müristas ja ladistas vahelduva eduga üsna õhtu otsa, müristas isegi Habaja poe telefoni tummaks (ja kaardimaksed samuti). Sellegipoolest oli üsna palju inimesi kohal ning üritus - vestlusring meie piirkonnapolitseiniku Kersti Kaldiga võis alata. Esindatud olid isegi Harmi, Habaja ja Ojasoo külad. Meie omadest oli kohal inimesi Tõnu, Hinnuansu, Imuti, Kaskemäe, Kopliotsa, Otti ja Vainu majapidamistest. Kui tagantjärgi pisteliselt küsisin, kuidas siis meeldis, siis üksmeelne vastus oli: "Tore oli!".

Ei hakka siinkohal refereerima räägitut - kes soovib, harib end ise ja vaatab ise Maanteeameti kodukal olevaid materjale - seal on kirjalikke materjale, videoklippe jmt.

Õhtu kõige suurem üllatus - et linnas peaks pikivahe olema nüüd 28 meetrit. Kohapeal tehtud arvutuste tulemusena tuli just selline arv, kui 50km/h sõita 2 sekundit.

Rohkem pilte otsi meie külade FB lehelt ;-)

PS: Suured tänud Salupõldude tiimile, kes eelmisel õhtul külaplatsil kolm tundi rassisid ning nn siseõue puhtamaks kui kunagi varem kaapisid :)

Hoiatus - enne äikest tõmba ikka telekal, külmkapil jmt pistik seinast välja!

2011-07-28T19:28:00.003+03:00

Foto autor: Merje Laur. Pildil eileõhtune pikne Kirivallast pildistatuna.

DELFI uudis:
Äikesetorm tekitas täna mitmel pool Eestis mitu väiksemat tulekahju.

Täna kell neli teatati tulekahjust Saaremaal Kaarma vallas Jootme külas, kus põles kõrvalhoone lahtise leegiga. Umbes 80 ruutmeetrine L-kujuline hoone, milles olid ka küttepuud ja tööriistad on praktiliselt hävinud, teatas Lääne-Eesti päästekeskus. Tulekahju põhjuseks on päästjate hinnangul äike.

Kell 15:57 teatati tulekahjust Raplas Metsavahi tänaval, kus põles kuur mõõtmetega 6x3 meetrit. Tulekahju saadi kontrolli alla kell 16:28. Tules hävis osaliselt katus, hoone sai vee ja suitsukahjustusi. Tulekahju arvatav tekkepõhjus on äike.

Kell 15:35 teatati, et Pärnumaal Tori vallas Mannare külas on välk löönud elektrikilpi. Elanikud kustutasid põlengu enne päästjate saabumist.

Kell 13:18 põles Pärnumaal Halinga vallas Tühjasma külas külmkapi tagune. Päästjate saabudes oli põleng kustunud, külmkapi taga olid arvatavalt ülekoormusest sulanud juhtmed ning sein sai vähesel määral tahmakahjustusi.

Kell 14:34 teatati tulekahjust Järvamaal Ambla vallas Roosna külas, kus põles saun mõõtmetega 5x10 meetrit. Päästjate kohale jõudes põles sauna katus lahtise leegiga. Tules hävis sauna katus, ruumid said tule-, vee ja suitsukahjustusi. Päästjate esialgsel hinnangul sai tulekahju alguse äikesest.

Kell 13.53 teatati häirekeskusele, et Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Ebavere külas tuleb maja katuse alt suitsu. Päästjate kohale jõudes olid majas toad suitsu täis. Päästjad teostasid suitsusukeldumise ja kustutasid põlengu kella 15.23ks. Põles ühes toas televiisor, mis oli süttinud tõenäoliselt pikselöögist. Inimesed vigastada ei saanud, teatas Ida-Eesti päästekeskus.

Kell 15.18 teatati häirekeskusele tulekahjust Lääne-Virumaal Vinni vallas Kadila külas, kus äike oli tabanud elumajast umbes 15 meetri kaugusel oleva karjalauda juures kasvavat kuusepuud, süüdates hoonel ühe sarika. Päästjate kohale jõudes oli hoone omanik põlengule veevooliku abil piiri pannud. Päästjad kontrollisid hooned üle ja lõpetasid juhtumi kella 15.58ks.

Kell 16.04 teatati häirekeskusele, et Kohtla-Järve Ahtme linnaosas Sõpruse tänaval tuleb maja katuse alt suitsu. Päästjate kohale jõudes selgus, et äikeoli korstnasse löönud ja suitsu põhjustanud. Suuremat tulekahju ei tekkinud ja inimesed vigastada ei saanud.

Võtikmetsa käsitööpäev

2011-07-27T12:15:00.003+03:00

Foto: Merje Laur

Sel pühapäeval oli meie kandi suursündmuseks Võtikmetsa käsitööpäev. 13 erinevat põnevat töötuba, millest kahe korraldamisega olid seotud ka meie inimesed - Otti Ülle ja Männiku käsitöötalu Kaja. Et ma ise jõudsin ainult hetkeks lõpu eel läbi astuda, viitan parem Männiku talu ajaveebile, kus on päeva reportaaž Kaja pilgu läbi.

Nagu ka Kaja reportaažist nähtub, ei kitsenda Võtikmetsa pere käsitööd pelgalt naiste näputööle. Et Võtikmetsa Janek on ise väga lahtiste kätega mees, siis otse loomulikult oli mitu mehist töötuba ka välja pakkuda, alates akna taastamisest kitiga, aiapinkide meisterdamisest kuni laastumasinani.

Kõigil käsitööhuvilistel soovitan hoida silma peal ka Võtikmetsa Hobikoja ajaraamatul, et olla kursis tehtuga ning saada teavet tulevaste põnevate ürituste kohta.

Kose Suur Aare ja Patermaa Aare

2011-07-24T21:21:00.005+03:00

Fotod pärit lepalinnukese veebist.

Tihedaks osutunud nädalavahetusel oli õnneks mahti külastada traditsioonilist noortemuusikali Kose Noortelaval. Seekord oli fookuses Kose Suur Aare. Südamlikus laste- ja noortemuusikalis jutustati lahti Kose ajalugu muinasajast koos haldjate ja vetevanaga, naabervaldustest pärit andamiröövijatega ja Kose õpetajaga aastast 1982. Kosel, mis 770 aasta eest oli meie Alansi ja Kirivalla küladest hoopiski poole väiksem (ning Ojasoo-Harmi küladest ligi kolm korda väiksem), oli täna 70 hakkajat last ja noort, kes olid valmis oma koolivaheajal muusikalis üles astuma :) Sel aastal oli muusikali korraldajatega jõud ühendanud Kose kihelkonna piiri läheduses elav Siiri Sisask, kes oli vaimustunud Kose hakkajatest noortest. Viidatud artiklist nähtub, et Siiri Sisask sattus Kose aardeleiu lugu lugema ning sellest areneski muusikali lugu. Nimelt 1982.a leidis kooliõpetaja Meelis Pärsik oma koduaias kraavi kaevates suure aarde, mida on nimetatud ka Põhja-Euroopa põrutavaimate aarete hulka kuuluvaks. Lõpetuseks - kuidas on Kose aardega seotud Patermaa Aare? Aga nimelt seeläbi, et tol mälestusväärsel päeval 1982.a oli Aare oma klassivennal ja sõbramehel Meelis Pärsikul külas aitamas sedasamust kraavi kaevata :)

26.juulil kell 20.00 on külaplatsil POLITSEI

2011-07-19T21:02:00.003+03:00

Saame tuttavaks meie piirkonnapolitseiniku Kersti Kaldiga ja arutame meie kandi turvalisuse küsimusi.

Teemad:

# 1.juulil jõustus uus liiklusseadus. Mis on olulisemad muudatused, millega peaksime kursis olema?

# Hiljutisel üldkoosolekul tõdesime, et me tunneme üksteist ja meil on hea naabrivalve. Mis on tegelikult naabrivalve põhitõed, kuidas me paremini ise endid ja oma vara kaitsta saame?

Iga tulija võiks võtta pisut söömist-joomist kaasa, et vestlusring mõnusamalt kulgeks!

Aita Harmi mõisa väikese toetusega!

2011-07-14T09:46:00.003+03:00

Kogukonnad on aktiviseerunud. Harmi mõisakooli toetuseks on algatatud kaks kampaaniat. Ka Sinu, hea lugeja, väike toetus, olgu see 5, 10, 15, 20 või isegi rohkem eurosid, on väga oodatud!

Esimene on siin:

TEEME ÄRA!

Kallis Kõue valla elanik! Harmi kool jätkab oma tegevust, hoolimata rahva seas liikuvatest kuulujuttudest. Kui sa oled huvitatud, et sul ja sinu koduküla lastel oleks siin hea elada ja väikse lapse koolitee ei muutuks liialt pikaks, saad sa meid aidata.

Harmi kooli hoolekogu on võtnud oma südameasjaks aidata koolil korda teha poiste WC kanalisatsioonisüsteemi. Selleks viivad hoolekogu ja Habaja Külade Selts läbi korjanduse elanike ja valla ettevõtjate seas.

Korjanduse eesmärgiks on kokku saada 1 500.- eurot.

Ootame annetusi Habaja Külade Seltsi arvele 221044354423, märgusõna “Harmi kool”. Korjanduskarbid asuvad perearsti kabinetis ja Habaja kaupluses, alates 1. augustist ka lasteaias ja raamatukogus.

Sarnase kampaania on käivitanud Zoege von Manteuffeli nimeline sihtasutus, et koguda vilistlaste abiga raha Harmi koolimaja katusealuse soojustuse remondiks.

Täpsemat infot võib küsida Andrus Padarilt nr 52 96 256 ja Anne Ermelilt nr 56 645 500, alates 1. augustist ka Habaja raamatukogust. Kui otsustad aidata, palun tee oma annetus hiljemalt 10. augustiks.

Teid ette tänades,

Harmi põhikooli hoolekogu, Habaja Külade Selts

Teine, mille eesmärk on koguda raha poolikult soojustatud katusealuse soojustuse lõpuleviimiseks, on siin:

4.-10.juuli

2011-07-12T14:56:00.002+03:00

Külavanema/külaseltsi töös ja tegemistes on teinekord ka palju nn nähtamatud tööd. Selles postituses tahangi anda ülevaate, kui palju aega tegelikult võib selliste ühiskondlike asjade peale minna.

Pühapäeva, 3.juuli õhtu kuni 2ni öösel - 2010.a majandusaasta aruande koostamine, millega niigi jänni olime jäänud.

Esmaspäev, 4.juuli, kuni üldkoosolekuni - majandusaasta aruande koostamine, tõusetunud küsimuste arutamine Kirivalla Tõnu talu Merjega, kel on kõrgharidus raamatupidamises ning kes oli väga lahkesti nõus meid aitama ning aitama ka edaspidi külaseltsi raamatupidamise käigushoidmisega. Suured tänud Merjele :)
Otsus võtta raamatupidamislikult arvele kõik olemasolev vara; nende väärtuse määramine, eluea ja amortisatsiooni hindamine.

Karaski küpsetamine külakoosoleku jaoks.

Kingituste pakkimine - meil sündis kahe kuu jooksul kolm titte :)

Külakoosoleku läbiviimine. Tutvustasime majandusaasta aruannet, tõusetunud küsimusi, liikmemaksude kogumisega tekkinud probleeme ning otsustasime liikmemakse pisut alandada. Alates 2011 seega 10 eurot, kes on kodune, 20 eurot, kes käib tööl.

Alustasime ka tööd arengukavaga, sõnastasime rühmatöö meetodil positiivseid ja negatiivseid asju jmt. Tore oli, et hoolimata teatud külaelu asjade korraldamisel kujunenud probleemidest oli rahvast kohal palju ning inimestel oli selgelt edasise ühise tegutsemise tahe olemas.

Teisipäeval, 5. juulil tegeles meie külavanema abi ja hoolekogu esimees veel Harmi teemadega, sh hoolekogu poolt remondiks raha kogumise kampaania korraldamisega. Täpsem info laekub peagi ka siia ajaveebi, püsige lainel :)

Neljapäeval, 7.juulil käis koos roosipäevade korraldamismeeskond.

Laupäeval ja pühapäeval, 9.-10.juulil roosipäevad ja mõisapäevad. Rohkem oli tegemist mõistagi roosipäevade korraldamisega, mis on otseselt külaseltsi territooriumile kuuluva Imuti talu üritus. Helitehnika ülespanek, ürituse jäädvustamine, ürituse helitehniku ülesande täitmine, vabatahtlike toimetamine, helitehnika toimetamine tagasi mõisa ja heli seadistamine pühapäevaste kontsertite tarbeks.

Pühapäeva õhtul roositalus nn debriifing, toimunu kokkuvõte ja hinnangud, tagasihoidlik ajurünnak järgmisel aastal toimuva juubeliürituse (X roosipäevad) korraldamisega seoses.

Roosipäevad õnnestusid väga hästi, hoolimata sellest, et laupäeva pärastlõunal äike oli. Tänud siinkohal nii külaseltsi kui roositalu poolt veelkord ka vabatahtlikele Janile ja Sirkkale :)

Roosipäevade reportaaž on Kirivalla küla Männiku talu ajaveebis.

Mõisapäevadel toimunud kontsertite lühikesi videoklippe saab aga näha J. Soometsa blogis. Roosipäevade lühikese videoklipi loodame avaldada ka lähiajal.

Ühistegevusel ja inimestele võimaluste loomisel on ka pahupool. Ei saa välistada, et kellegi tuttava tuttav ei saa mingi pahateoga hakkama, ei lõhu midagi külaplatsil või selle ümbruses. Pühapäeval tuli tegeleda intensiivselt ka ühe niisuguse juhtumiga, mis kokkuvõttes õnnestus ka lahendada, st kahju sai kõrvaldatud. Õppetund juhtunust - rohkem kontrolli enne ja pärast üritusi, pahanduste ennetamisele suunatuid meetmeid ning võimalikult kiirele avastamisele ning kahju kõrvaldamisele suunatud meetmeid.

Meeldetuletuseks äikese korral

2011-07-08T01:52:00.005+03:00

Pildil eile poole viie paiku Piksemäe suunalt lähenenud pikne, mille esmaseid kahjusid saab Alansil hinnata nii: koera raadiopiirde juhtplokk pilbasteks, tükid mitme meetri kaugusel laiali. Lisaks hävinud on interneti ruuter, garaaži valgustus, ühe lauaarvuti toiteplokk jms. Need seadmed, mis sai seinast välja tõmmatud ja antennid lahti ühendatud on elus, need mis ununesid, paraku mitte.

Seega - meeldetuletus - pikse lähenedes ei piisa kaitsmete väljalükkamisest ega arvuti või teleka sulgemisest, targem on juhtmed seinast välja kakkuda. Meie kodus käis üks väga kõva plitakas, isegi toas oli näha sähvatust, kui arvuti toiteplokk hävis :(

NB: loe ka artiklit: Tehnika kardab välku kui vanakurat.

Kautla sündmustest

2011-07-06T15:17:00.003+03:00

Sattusin juhuslikult artikli otsa, milles on põhjalikult kirjeldatud Kõue vallas Järvamaapoolse piiri lähedal asuva Kautla sündmusi ning memoriaali rajamist. Artiklit saab lugeda siit.

Kõik on oodatud 9.-10.juulil Mart Ojasalu roositalu IX roosipäevadele!

2011-07-03T01:30:00.009+03:00

Nagu viimasel paaril-kolmel aastal kombeks on saanud, aitab ka meie külaselts roosipäevade korraldamisele kaasa. Meie koostööst sündis üks kirjatükk, mis avaldati värskes Kose Teatajas.

Roosipäevad Kose kihelkonnas Kirivalla külas Mart Ojasalu roositalus
toimuvad juba üheksandat korda

Mart Ojasalu on roosisõprade ja aiandushuviliste hulgas tuntud nimi – tema sulest on ilmunud mitu roosiraamatut. Kõue vallas Kirivalla külas paiknevas talus asub muljetavaldav roosiaed, kus on võimalik tutvuda tuntud roosisortidega, aga kus aretatakse ka täiesti uusi roose. Lähenevate roosipäevade eel käis roosikasvatajal külas Alansi-Kirivalla-Lutsu külade ühine külavanem Monika Mikiver.

Roosiaretaja Mart Ojasalu, kuidas on selline roosiaed sündinud?

Olen ise üles kasvanud Pirita-Merivälja tänases lukspiirkonnas ja ka seal töötanud õpetajana. Nii palju kui väike aiake võimaldas, tegelesin hobi korras ka rooside kasvatamisega. Huvi rahuliku loodusliku keskkonna ja suurema maakasutuse võimaluse osas tõi meie pere Pirita-Meriväljalt pooleldi juhuslikult juba 30 a tagasi Kirivalla külasse. Tasapisi kasvas nõukaajal põlatud roosikasvatus väikefirmaks Rosmakor OÜ ja viimastel aastatel ka ainsaks uute rooside aretuse kohaks Eestis. Meie roosiaed on oma sortide ja pinna poolest Eesti suurimaid ja pioneeriks paljudes uuendustes. Aastakümnepikkust kogemust arvesse võttes olen tänaseks avaldanud kolm roosikasvatuse raamatut, neist kaks album-kinkeraamatuna. Eelmisel aastal ilmus “ Roosiraamat. Roosid Eesti aedades” .

Kuidas on roosiaed pidanud vastu külmadele talvedele? Kirivalla küla asub sisemaal, kus üle 30-kraadine pakane ei ole külmalaine korral haruldane.

Meie roositalu asub tõesti nõudlikus piirkonnas. Kui viimastel aastatel on roosidel olnud võimalik talvituda paksu lumeteki all, siis varasematel aastatel on esinenud krõbedat pakast ka lumeta talvel. Sel sügisel tuli lumi maha ju nii, et maa jäi all külmumata, mistõttu roose võivad kahjustada hoopis teised ohud. Teiselt poolt aga on meie roosiaed väga hea rooside talvekindluse katsepolügon – sorte, mis on meie aias vastupidavaks osutunud, võib julgesti soovitada.

Fotodel selle talve kohalik mitteametlik külmarekord, mis sai fikseeritud just roositalu juures 18.02.2011.

Mida kujutavad endast roosipäevad Mart Ojasalu roositalus?

Alustasime roosipäevadega väga tagasihoidlikult 2003.a, kui olime Kirivalla külas roosikasvatusega tegelenud juba üle 25 aasta ning igapäevase töö käigus oli tekkinud mõte tutvustada meie aeda teistele roosisõpradele. Esimesel korral oli siiski osalejaid kuni 50 roosihuvilist. Kordaläinud üritus andis julgust ka järgmisel aastal roosipäevasid korraldada. Aastatega on meie roosipäevadest saanud juba üleriigiline roosi ja aiasõprade kokkutulek, kus osalejaid on kõigist Eestimaa piirkondadest, isegi meie saartelt ja Lõuna-Eestist. Aastatega on roosipäevad arenenud ka kultuuriürituseks kõigile looduse ja lillesõpradele. Roosipäevade nn formaat kujunes niisuguseks, et üritus toimub juuli alguses ühel nädalavahetusel ning nii laupäeval kui ka pühapäeval on olulisel kohal ka kultuuriprogramm. Nii on osalejate arv kasvanud viimastel aastatel 500ni.

Esinejate valikul on meil olnud kaks suunda – oleme kutsunud esinema kohalikke Kose kihelkonna lauljaid ja tantsijaid (Kose kammerkoor, Suurkaskede pereansambel, rahvatantsurühm Kapak jpt).

Roositalu peremees Mart Ojasalu on haaratud tantsule rahvatantsurühma Kapak poolt. Foto: Helen Kuuseoja.

Fotol Kose Kammerkoor.

Teiselt poolt oleme seisukohal, et roosiaeda sobib suurepäraselt klassikaline muusika. Nii on meil esitanud operetimeloodiaid Triin Ella rahvusooperist Estonia. Üks kaunimatest hetkedest oli ka Marie Underi luule kuulamine, mida esitas näitlejatar Riina Maidre minu aretatud Marie Underi nime kandva roosi esitlemisel.

Roosipäevade raudne põhimõte on olnud, et roosipäevadel osalemine on tasuta – ka kultuurilise osa kuulamine-vaatamine. Roosipäevade korraldamise eesmärk on pakkuda inimestele toredat päeva kaunis roosiaias, tutvustada neile erinevaid roosisorte nii algajatele kui edasijõudnutele, äratada inimestes roosiarmastust ning vastata ka tõsisemate huviliste küsimustele.

Roosipäevad on äratanud tähelepanu ka vabariigi meedias, sest meie üritust on edastatud ka ETVs kui päevalehtedes ja kodukujunduse ajakirjades, millega oleme toonud väikest kuulsust ka Kose kihelkonnale.

Roosipäevade programmiga saab tutvuda siin.

Jaaniaeg (täiend. 28.06, lisatud pilte meie jaanikust!)

2011-06-28T23:05:00.001+03:00

Surnuaiapüha 19.juunil Kose kalmistul. Siin puhkavad väga paljud meie külade inimesed. Kirikuõpetaja jutlus, laulud koos Nõmme kirikukoori ja Kose kiriku pasunakooriga. Kohati küllalt tugev hoovihm ei seganud surnute mälestamist.

"Tagasi Mahtrasse" 22.juunil Mahtra sõjaväljal. Fotol on kujutatud tuleskulptuuride võistlust. Tihe programm algas juba lõunast, käidi Juuru kirikus, Eeru kõrtsuhoones, vaadati etendust ja kuulati väitlust kõrtsude omaaegsest rollist. Alansilt Vainu pere täisealised liikmed jõudsid sinna siiski alles pisut enne Svjata Vatra esinemist, sest enne osalesime vaatlejatena Ojasoo külavanemate valimistel.

23.juunil, jaanilaupäeval, Ojasoo jaanitulel. Mati Viilup kohalike jahimeeste esindajana pakkus kõigile peolistele metssiga. Räägitakse, et mõnes piirkonnas olevat see vana traditsioon, et jahimehed korraldavad külarahvale, kelle maade pealt loomi kütitakse, kord aastas sellise vahva peo. Vahva, kui see ka meie kandis kombeks saaks, sest metssiga maitses imehästi :)

Ikka veel Ojasoo jaanik. Värskele külavanemale Lauri Ligile (vasakul) on äsja vallavanema poolt külavanema ametiraha kaela pandud. Vallavanem on võidutulega kohale jõudnud ning pidu võib alata. Et meil oli plaanis võidutuld ka meie kandis ühte ja teise kohta edasi viia, mis võttis mõistagi kõvasti aega, jäi meil Ojasoo jaanik nägemata. Roositalu pere kirjeldas seda aga kui kordaläinud üritust, mängud olevat olnud igati vahvad. Kõue Külade Seltsi veebis on mõni pilt Ojasoo külaplatsi miljööst.

Samal päeval, 23.juunil Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus süüdatud ning presidendilt maakondadesse, maakondadest valdadesse jõudnud võidutuld toimetamas.

Võidutulest jaanilõkke süütamine ajalooliselt Alansi külla kuulunud, nüüd Lööras asuvas Aukemäel.

Foto: Merje Laur

Jaanitule süütamine meie külaplatsil 24.juunil.

Foto: Merje Laur

Paduvihma sadas pea õhtu otsa. Jaanilõke, mille olid eelnevalt ehitanud Andrus koos Egge ja Joeliga, oli siiski väga ilus ja võimas. Siin sepakätega Joel lõket kohendamas.

Foto: Merje Laur

Teise väikse lõkke peal sai grillitud igavesti suur hunnik liha.

Foto: Merje Laur

Rahvast oli jälle üsna vähe - esindatud olid Alansilt Vainu majapidamine (teised Alansi pered olid kes ära sõitnud, kes sünnitusmajas ;-) , kes lihtsalt ei olegi eriti käinud meie üritustel), Lutsukülast Uuesauna ja Noode majapidamised ning Kirivallast Hinnuansu, Metsanurga ja Tõnu majapidamised. Natuke kahju, et mõned inimesed, kes alguses olid väga innuga asja juures, ei ole enam üldse välja ilmunud. Aga nagu ka volbriõhtu puhul - need, kes olid, olid heas tujus. Saime peaaegu kokku lepitud ka ühe rabamatka - meil on siin mees, kes teab täpselt taliteid ning on oma silmaga näinud ka palkteid rabas. Aga rohkem pilte üritusest panen üles FB-s meie külade lehele.

25. juunil tegime koos Männiku talu Kaja ja kurjade mahtra kärbestega korda lillepeenrad. Mahtra kärbesteks nimetas mu vanaisa neid kolmnurkse kujuga valgete täppidega parmusid. Keegi kena inimene oli õnneks mööblifirma poolse peenra juba kunagi varem kitkenud, aga Puustalu poolne oli ikka suht hull. Muruväljaku niitis enne jaanipidu ilusti ära Egge. Suured tänud siinkohal Joelile ja Eggele, kes sel hooajal niitmise eest on hoolt kandnud, Kajale, kes mulle appi tuli ja veel sellele kenale või nendele kenadele inimestele, kes ka lillepeenra eest hoolitsenud on! Paar pilti peenardest lisan siia niipea, kui need telefonist kätte saan :)

Lähme Võtikmetsa käsitöömaja avamisele!

2011-06-28T18:35:00.000+03:00

Ürituse link Facebookis on siin.

Juuniküüditamise nimekirjast

2011-06-25T22:27:00.002+03:00

Olen siin küüditamise teemat varem põgusalt puudutanud, tegemata seejuures väga suurt vahet märtsi-(1949) või juuniküüditamisel (1941). Hiljuti meenutati juuniküüditamise 70.aastapäeva. Tulen teema juurde tagasi seoses sellega, et küüditamisi põhjalikult uurinud riigiametnik väidab, et nimekirju ei olnud: "Mingisuguseid valla, maakonna, vabariigi küüditamisnimekirju ei ole kunagi eksisteerinud."

Kujutamaks ette, mis toimus siin kandis 70 aasta eest, tuleb pöörduda Stella Noode autobiograafilise raamatu "Varastatud õnn", mis on kohustuslik lugemine igale siitkandi ajaloost huvitatule, poole:

„Aga Läänes käib sõda. Igasugu ärevakstegevad kuuldused liiguvad ringi: kõik, kes Vabariigi ajal on olnud mingid riigiametnikud, kaitseliitlased või suurte talude omanikud, saadetavat koos perekondadega Siberisse.“

/…/

„Siis ühel päeval räägitaksegi õuduse ja hirmuga, et öösel on olnudki küüditamine. On viidud ära terved perekonnad, ka väikesed lapsed ja vanakesed. Alevis olevat isegi haige pagar tõstetud veoautole, aga et ta oli sealsamas surnud, siis tõstetud jälle maha tagasi, aga kogu ta pere viidud ära, nii et ei jäänud kedagi, kes oleks ta maha matnud. Imelikul kombel ei viida siinsest vallast peaaegu kedagi ära, kaugematest valdadest küll ja alevist ka. Alles hiljem selgub, et ühel ööl enne küüditamist olid tunginud vallamajja mingid mehed ja viinud ära kõik nimekirjad ja dokumendid. Nende pere oli olnud nimekirjas kolmas, konstaabli ja kaitseliidu ülema järel.“

Olen siiski suhelnud usaldusväärse inimesega, kes kinnitas, on küüditamise üleriiklikku nimekirja oma silmaga näinud. Tegu oli salajase määruse lisaga. Määruse sisu seisnes põhiliselt kahes otsustuses – loetelus nimetatud inimeste küüditamises ning nende vara konfiskeerimises. Hiljem oli see määrus oluliseks töödokumendiks ka majade tagastamisel. Ikka tuli ette, et küüditatud pere mõni hilisem järeltulija või sugulane soovis küüditatule kuulunud maja endale taotleda. Siis kontrolliti just sellest nimekirjast ning kui pere oli nimekirjas, siis see maja oli riigistatud ning tagastamisele ei kuulunud. Täpselt nii juhtus ka Alansil Tiidu taluga, mida taotles endale mu vanaisa õepoeg kui Tiidu Liidi, kel endal järeltulijaid ei olnud, lähedane isik. Tiidu talu maja oli riigistatud ning seal elanud Lillendite pere sai maja endale päriseks osta alles 70ndate keskel.

Kiisupojad otsivad kodu!

2011-06-24T10:01:00.002+03:00

Foto: Merje Laur

Kirivalla külas otsivad kaks armsat emast kolmekuist kiisupoega endale uut hoolivat pere!
Võta ühendust: jote@hot.ee.

Jaanik

2011-06-20T17:44:00.004+03:00

Meie külade jaanituli toimub 24.06.2011 kell 21.00.
Nagu ikka - kaasa piknikukorv.

Külaseltsipoolne korraldaja: Heugenie

22.juunil tore üritus Mahtras!

2011-06-17T09:46:00.003+03:00

Nonii - 22.juunil esineb Mahtras - ei saa jätta ütlemata - minu lemmikbänd Svjata Vatra!!! Pääse sõjaväljale 4 eurot, õpilastele 2 eurot, koolieelikutele tasuta.

Kasutan juhust ja märgin, et 23.juunil toimub valla ametlik jaanik Ojasool. Kas ja kunas meie külaplatsil jaanituld tehakse, selle info loodan anda lähiajal.

Karla küla ka nüüd virtuaalselt esindatud

2011-06-15T09:17:00.003+03:00

Alansi ja Kirivalla külade naaber - Karla küla ka nüüd Internetis - tere tulemast! Nende ajaveebi link on siin.

Harmi mõisa ja mõisnike ning Lööra (Lõõra) mõisa ajalugu

2011-06-06T23:08:00.004+03:00

Riigiarhiivi arhiivikool on saanud valmis Harmi mõisa uurimisega. Suurepärane lugemine kõigile, kel pakub huvi kodukandi ajalugu. Harmi-Ojasoo külade ajalugu alates külade esimesest kirjapanemisest 1219-1220 (avaldati 1241 Taani Hindamisraamatuna), esimeste mõisate teke ja kadumine, suure Ojasoo mõisa jagamine kolmeks mõisaks: Ojasoo, Harmi ja Habaja, kõigi Harmi mõisa pidanud mõisnike perekondade taust ja huvitavaid fakte nende elulugudest. Kirjalik tekst täiendatud ürikute koopiate ja fotodega, väga vahva.

Sellele oleme tänu võlgu Harmi endisele direktorile Sirje Kautsaarele, kelle huvi mõisa ajaloo vastu ja läbirääkimised Riigiarhiiviga kandsid lõpuks vilja. Need läbirääkimised said alguse juba 2006.aastal, kui Sirje ise Tartu arhiivis materjalidega töötamas käis. Arhiivikooli poolt väljatöötatud materjalid avaldatakse ka suurtel stendidel, mis pannakse Harmi mõisakooli üles.

Arhiivikooli uurimuses on kajastatud ka Lööra (Lõõra) karjamõisa ajalugu. Olen varem isegi siin ajaveebis täheldanud, et see oli Zoege von Manteufelite perele armastatud elukoht. Olgu siinkohal avaldatud ka üks foto, millel paistab Lööra mõisa fassaad. Imekaunis. Kahju, et see hoone nõukogude ajal hävis.

Ajahammas pureb

2011-06-04T22:44:00.007+03:00

Ajahammas pureb armutult. Ei läinud viit aastatki, kui Alansi teadetetahvel oli omadega läbi ja vajas kapitaalremonti.

Tajudes, et infotahvel nõksub, lasime ta ise maha. See on ju kaunis raske ja peale kukkudes, kui keegi näiteks posti võtab, võiks väga tõsise õnnetuse põhjustada.

Puitpost, mis maa sisse jäi, nägi säärane välja. Korralikult pehastunud, hoolimata sellest, et seda sai ju tookord hoolega võõbatud vana mootoriõliga.

Esmalt tuli siis maa sees olevad postijupid kätte saada.

Asemele läksid betoonijupid, mis Otti perel õnneks olemas olid.

Järelejäänud postist sai küll jupp ära saetud, aga ega selle seisund ka kiita ole. Mädanik ei möllagi ainult maapinna puutekohas.

Traatidega postid betooni külge kinni, nagu vanasti elektriposte paigaldati, ja valmis ta ongi. Kõik see juhtus siis emadepäeva õhtul, ligi kuu aega tagasi.

Äksis oli täna ohtlik olukord

2011-05-30T19:45:00.001+03:00

Lõpp hea, kõik hea. Uudis on pärit DELFIst, kus on võimalik ka selle täisteksti lugeda.

Maiuspala kohaliku ajaloo huvilistele: rattamatk Pitka auks koos Valdo Prausti ajalootutvustusega

2011-05-22T00:25:00.004+03:00

Isand Praust jagas mulle infot säärase vahva ürituse kohta (tekst kopeeritud Järvamaa infoportaalist):

Kaitseliidu Järva Malev korraldab 4. juunil juba kolmandat korda toimuva rattaretke Järvamaalt pärit admiral Johan Pitka mälestuseks ning istutab tammepuu tema arvatavasse hukkumispaika Alansi külla Harjumaal.

Järva Maleva staabiülema kapten Vello Popsi sõnul soovib malev rattaretkega pöörata tähelepanu Eesti ajaloo ühele kesksemale sõjamehele ning tema mälestusele. „Kuna igal aastal istutame admirali viimset puhkepaika tähistava mälestusmärgi juurde ka kõigi Järvamaa inimeste nimel tammepuu, siis loodan et pikemas perspektiivis võime kunagi öelda, et järvamaalased on admirali auks lausa pargi kohale viinud.

Rattaretke start toimub pühapäeva, 4. juuni varahommikul kell 7.00 üheaegselt nii Paide vana rahvamaja kui Järva Maleva staabi juurest Türilt. Edasi liigutakse Väätsale, kus retkeseltskonnad ühinevad ning jätkavad kokku 50 kilomeetri pikkusel retkel mööda kruusa- ning rattasõiduks suurepäraselt sobivaid metsateid Harjumaale Alansi külla.

„Teekonnale, mis kulgeb piki looduskauneid paiku, kuhu tihti just ei satuta, oleme arvestanud ka puhkepausid ning piknikupaiga, kus retkelised saavad keha kosutada ning vaimu turgutada,“ sõnas kapten Pops. Ajaloolane Valdo Praust tutvustab teele jäävaid ajaloolisi paiku. Sihtpunkti plaanitakse jõuda kella ühe paiku päeval ning ratturite järel sõidab ka toetusteenistus, kes korjab vajadusel väsinud üles ning aitab võimaluse korral ka järele andnud tehnikat parandada.

Rattaretkel osalemiseks tuleks end kuni 2. juunini registreeruda Järva Maleva staabi korrapidaja juures telefonil 38 49 170. Retkelised peaksid olema täis tahtmist kaunis Eestimaa looduses liikuda ning omama vähemalt moraalset valmidust ratastel 100 kilomeetri läbimiseks, soovi korral on tagasi võimalus sõita ka autokastis.

19. veebruaril Järvamaal Jalgsema külas sündinud admiral Johan Pitka oli Eesti Vabadussõja hing kelle eestvedamisel loodi Kaitseliit, soomusrongid ja oma sõjalaevastik . Teadaolevalt hukkus Pitka 1944. a septembris Harjumaal Alansi külas. Admirali mälestuseks korraldab Kaitseliidu Järva Malev igal aastal ka 20 kilomeetrist rahvamatka Jalgsemalt Peetrisse.

Lähemalt:

Kapten Vello Pops

53427256

Järva Maleva staabiülem

Info edastas:

Alo Aasma

KL Järva Malev

Priitahtlik propagandapealik

55997763

Valdo Paust

Külaplatsi ilupeenrad

2011-05-16T19:47:00.004+03:00

Huvitav, kas kõik need kenad inimesed, kes mind manitsesid, et te veel hakkate kurja vaeva nende lillepeenardega nägema, teadsid ette, et see kuri vaev end just niisuguste jubedate putkede kujul ilmutab?

Eks asi oli muidugi suuresti selles, et sügisel jäid need peenrad korda tegemata. Tagajärg - see hirmus putk oli end jälle mõnusalt sisse seadnud. Suuresti tänu enda "suurepärasele" organiseerimisvõimele, aga suuresti ka seetõttu, et emadepäeval talgusid korraldada oleks olnud kohatu, veetsin ma suurema osa nimetatud päevast ihuüksi nende putkedega võideldes. Et olin kaasa võtnud ainult hargi, oli see võitlus üks tõsine rammukatsumine (vt esimeselt pildilt uuesti nüüd putke juurikaid), mis ühel korral lõppes ka selliselt, et kui minu ramm osutus tugevamaks putkest ning see maapinnast siiski väljus, lendasime koos putkega kukerpallis sealt nõlvalt alla uperkuuti :)

Aga tulemus sai enam-vähem :)

Lugemissoovitus ajaloosõpradele - Õrde/Ulmu allikas

2011-05-15T22:43:00.001+03:00

Pilt pärit reisijuttude kodulehelt: http://www.reisijutud.com/node/2498

Õrde allikas asub Raplamaal, Tamsi külast Atla küla suunas. Tamsi külla läks aga Kirivalla külast talitee, mistõttu võib tinglikult ka Tamsit endi naaberkülaks nimetada.

Aprillikuu Juuru Teatajas on palju põnevat lugemist - hetkel soovitangi lugeda põhjalikku käsitlust rahvaluulekoguja ja -teaduri Jüri Metssalu sulest Õrde/Ulmu allikast kui ajaloolisest pühapaigast (vt Juuru Valla Teataja lk 8-9). Vaata ka J.Metssalu sissejuhatavat artiklit Juuru Valla Teataja veebruarinumbris!

Juhin samas ka tähelepanu, et samas lehes on ka kaks intervjuud Juuru gümnaasiumi värske direktoriga, kes on meie Harmi kooli korralikult üles töötanud endine direktor!

Alansi MudDragist oli saade saksa telekanalis VOX!

2011-05-11T15:05:00.004+03:00

Eelmise aasta MudDragi käis filmimas üks saksa telemees. Nüüd on VOX-is esitletud klipp ka Internetis kättesaadav. Et saade on saksa keeles, siis nii palju sisu kohta, et blond neiu, keda intervjueeritakse, on soomlanna, kahe lapse ema, kelle võistlema pidanud abikaasa haigestus. Peale paari päeva järelemõtlemist oli Liisi nõus abikaasat asendama ning prooviski - üliedukalt - mudarallil kätt esimest korda. Räägitakse veel, et Alansi MudDrag toimus juba neljandat korda, et põhireegel on mitte pidurit vajutada ning et üllatavalt paljud veoautod jäid mutta kinni.

Vaata saadet siit - NB: õigele videole otselinki ei ole võimalik panna. Otsi altpoolt videoklippe, õige pealkiri on "Schlammrennen Estland- mit Vollgas durch die Pampe". Mudase maasturi pilt on näha ka!

Alansi MudDrag toimub ka sel aastal - 18.-19.juunil!

Vald korrastab Maa-ameti survel kinnistute nimesid

2011-05-04T12:28:00.003+03:00

Kes on tähelepanekult Maalehte lugenud, on teemaga tõenäoliselt kursis. Nimelt ilmus 02.12.2010 artikkel "Maaomanikku ärritab kohanime sundeestindamine", milles kirjutati:

"Paljud maaomanikud on saanud viimaste nädalate jooksul teada, et nende katastriüksuste võõrapärased nimed tuleb eestipäraseks muuta. Mõnes omavalitsuses on sellised lausa pooled kohanimed. /.../ Maa-ameti aadressiandmete büroo juhataja kt Mall Kivisalu sõnul kehtib kohanimeseadus juba 2004. aastast, kuid seni pole omavalitsused seda just erilise hoolega järginud. Nüüd on aga ettevalmistamisel ruumiandmete seadus ja kui selle seaduse aadressiandmeid puudutavad sätted hakkavad plaanide kohaselt 2012. aastal kehtima, läheb maa-ametile järelevalveõigus kohalike omavalitsuste üle aadressiandmete osas. Kui selleks ajaks pole asjad korras, võib KOVidele määrata sunniraha."

Maa-ameti tööjärg on nüüdseks jõudnud Kõue valda ning vastav teadaanne on pandud Kõue valla kodulehele üles. Meie küladesse puutuvalt oli välja nopitud mitmeid nimesid, neist enamik muidugi tänu Harmi mõisnik Maximilian Zoege von Mannteufelile, kes võttis kätte ja reformis Alansi küla selliselt, et jagas küla kümneks kinnistuks ja pani neile peened saksakeelsed nimed.

Saatsin omal algatusel valda selgitused, millest on võõrapärased nimed tingitud (parempoolne lahter alltoodud pildil).

Nagu valla kodulehel esitatud tabelist selgub, on osa Manteufeli poolt pandud nimesid valla poolt aktsepteeritud, osa aga mitte (Erlenstegi, Karlshof). Esialgu jääb arusaamatuks ka soovitus muuta Vana-Immuti Vana-Timutiks. Imuti on aastasadade vanune nimi. Nagu ka tabelis märkisin, on rootsiaegsel kaardil märgitud ära lausa Imuti küla (Immota byy).

Põhjalikumaks ülevaateks teemast loe ka valla kodulehel olevat selgitust. Kutsun ka omalt poolt üles kõiki puudutatud maaomanikke vallaga koostöös asja lahendamisele, sest vastasel korral, nagu ülalpool viidatud, võidakse vallale määrata sundraha.

Külade ühist volbriõhtut peeti juba viiendat korda!

2011-05-01T11:18:00.005+03:00

Kui mina laupäeva hommikul silmad lahti tegin ja kardina eest lükkasin, olid taevas väga tumedad ja ähvardavad pilved. Ilmataat oli siiski sõbralik ja puhus õhtuks kõik pilved minema, nii et volbriõhtu väljakuulutatud alguseks kell 19 oli taevas selge. Tuul oli siiski nii tugev, et loobusime mõttest süüdata suur lõke ning piirdusime tillukese grillimislõkkega.

Rahvast kogunes meie külade kohta täitsa parasjagu, mitte väga vähe, mitte aga ka palju. Esindatud oli Lutsukülast Jõgise, Alansilt Otti ja Vainu, Kirivallast Tõnu, Hinnuansu, Kaskemäe majapidamised. Aga meil oli ka külalisi Habajalt ja Lööralt. Eriliselt tore oli, et meil oli väga palju lapsi, kes kõik olid päris kõvasti vaeva näinud kostüümide disainimisega, isegi luuad olid valmis ehitatud! Siiralt väga hea meel oli ka selle üle, et meil oli ka mitmeid noori, kes olid kohe valmis enda peale võtma ägedaima kostüümi valimise korraldamise! Tuleb tunnistada, et see on olnud minu salasoov - et külaplatsi üritustel tunneks end hästi erinevad põlvkonnad. Et oleks lapsi ja noori, kes oleks valmis ka ise korraldamisel kaasa lööma, sest ainult nii on meie külaplats ja ühisüritused ka tegelikult jätkusuutlikud :) Kahju on vaid sellest, et peale Haraldi ei olnud mitte ühtegi pensionäri. Varasematel aastatel on nende esindus küll üpris arvukas olnud.

Kõige ägedam suur nõid.

Kõige ägedamad väikesed nõiad. Väiksemad lapsed jäid vist õhtuga kõikse rohkem rahule. Küll oli ringijooksmist, küll kiikumist, küll tantsimist.

Noored kiigel. Rohkem pilte panen üles meie FB lehele.

Esimesed heakorratalgud külaplatsil

2011-04-28T07:32:00.011+03:00

Pühapäevaks (24.04) olid välja kuulutatud külaplatsi heakorratalgud. Ilm oli suviselt suurepärane. Suured tänud Männiku Atsile, Arukausi Meelisele ja Haraldile, Tõnu Merjele koos lastega ja Otti Einerile ja Ainole, kellega koos platsi koristatud saime! Ainuke asi, mida me enam ei jaksanud teha, oli ilupeenranõlvade korrastamine. Seal kipub vohama jälle see hirmus putk, millega me juba korduvalt oleme võidelnud.

Pildil näha külaseltsile kuuluv järelhaagis, mis ongi mõeldud külaplatsi koristustöödel rämpsu, puuokste vmt koristamiseks, aga ka murutraktori transportimiseks. Murutraktor seevastu ei ole külaseltsi oma. Liiga napilt enne talgute algust meenus, et nn ühiskondlik murutraktor talvitus sel aastal kuskil Habajal.

Ats käis oma karjamaaäkkega ala üle ja hetkega olid kadunud kõik hirmsad mutimulahunnikud ja -käigud, ning muru nägi värske välja.

Suurte puude alune tuli siiski käsitsi kokku riisuda ja lõkkeplatsile teisaldada.

Ka nn siseõu sai koristatud. Midagi peab välja mõtlema selle põrandaga - kangesti kipuvad seal igasugu umbrohud kasvama, olgugi et betooni või asfaldi kate nagu olemas.

Nn kainestusmaja-augus olev kokkuriisutud kulu sai ära põletatud.

Et oli lihavõttepühapäev, lõpetasime ürituse munakoksiga. Merje oli kaasa võtnud kausitäie mune ja pudelitäie kasemahla.

Talguliste munakoks.

Harald ja Meelis jõudu katsumas, Ats ootab oma järge.

Alansi MAILAAT jälle tulemas! (Täiend. 27.04)

2011-04-22T13:11:00.004+03:00

Alansi Mailaada 2011 korraldaja on Alansi Offroad Klubi, meie küladeselts toetab moraalselt reklaami edastamise teel! Seega, kel on täpsemaid küsimusi, siis korraldaja Aini kontakttelefon on plakatil näha!

Täiendus: Et vahepeal on laekunud küsimusi, miks laadal peab olema pilet, siis selgitan järgmist. Alansi Mailaat on olnud väga mastaapne üritus, reklaame terve Eesti täis, Maalehes ning raadiokanalitel. Eelnevatel aastatel on esinenud tuntud poplauljad nagu Mait Maltis, Ivo Linna, Toomas Anni. Seetõttu on laada korraldamisega tegelenud ka terve palgaline tiim. Masuaastatel ei toonud see siiski kaasa tohutut kasumit. Kui aga laat jääb kasumisse, on täiesti kindel, et saadud tulu läheb järgmiste ürituste korraldamisele (nt Alansi Muddrag 2011 - 18-19.juunil) ning sellesama kompleksi edasisele arendamisele. Laada korraldaja Ain juhib peale maastikuautode klubi ka päästealast MTÜ-d, mille tulevikuplaanide kohaselt saab endises suurfarmis asuma ka päästedepoo. Seega kokkuvõttes - tulge kõik laadale - toetate Aini korraldatavaid uusi üritusi ja plaane, mis teevad meie kõigi elu siin mail huvitavamaks ja ka turvalisemaks (päästealase MTÜ edasine arendamine)!

Karla küla ajalooraamatu esitlusest

2011-04-05T19:49:00.018+03:00

Pühapäev, 3.aprill 2011 kell 14, Kose-Uuemõisa rahvamaja. Rahvamaja esine parkla autosid puupüsti täis, nagu oleks mõni laadapäev. Aga ei - tegu on hoopis peenema sündmusega - kohe algab raamatu "Karla küla läbi sajandite" esitlus.

Karla ajalooraamatu autorid Tõnu Meldre ja Ülo Roosnurm.

Algus on pidulik, esineb kohalik puhkpilliorkester.

Puhkpilliorkestri esinemine ei olnud juhuslik - Karla külas oli möödunud sajandi alguses täiesti oma puhkpilliorkester. Ülo Roosnurm on kohe hakkamist täis: see siin on minu isa, siin aga see ja too.

Kose valla aukodanik, koduloouurija, Maalehe veergudelt laiemalt tuntud ilmatark Ülo Roosnurm räägib kohaletulnutele väga mõnusa huumoriga raamatu sünnilugu. "/.../ käisin töö vaheaegadelgi inimesi küsitlemas, autos oli pakk paberit, kuhu sai kirja panna /.../ mõnikord, kui kohe ei pannud kirja, ei tulnud õhtul enam midagi meelde. Siis aga ärkasin keset ööd üles, sest meelde tuli! Siis kirjutasin kohe kõik kähku üles/.../". Et talle väga meeldinud Jugoslaavia päritolu kirjutusmasin katki läks, olekski kõik sinnapaika jäänud ...

... kui poleks olnud Paalimatsu Kerstit enda abikaasaga ehk Kersti ja Tõnu Meldret, kes ühel päeval enda suguvõsa uurimisega seoses Ülo uksele koputasid. Juttu jätkus kauemaks. Et Kersti suutis lugeda Ülo käsitsi kirjutatud materjale, mis puudutasid valdavalt Roosnurmede sugupuud, sündis uus plaan - Meldretel oli olemas Taimlate suguvõsaga seotud andmed, Kersti toksis kõik Ülo tekstid sisse, Tõnu kontrollis andmed Saagast üle, ühiselt koguti materjale ka seni uurimata talude ja sugupuude kohta - sihiks konkreetne plaan saada raamat valmis. Ülalpool pildil ongi tänane külavanem Kuru Jüri Tõnule ja Kerstile tänukirja üle andmas.

Uus külavanem ja vana külavanem, raamatu projektijuht, mees, kes võitles välja erinevaid projektirahasid, mille kaudu oli võimalik kirjastamiskulusid katta.

Rahvamaja saal oli rahvast täis. Teravama silmaga kohalik elanik leiab pildilt üles Kose valla Oru rahvamaja juhataja Suurkase Reeda koos poja Siimuga, kelle vanaisa Suurkase Elmar oli Alansi küla poiss. Sünnikohta meenutab täna suur kask hääbuva Karu/Nurme majapidamise taga.

Raamatu autorid kinkisid ühe eksemplari Karla küla juurtega Tamme Eerile, Kirivalla küla vanimale elanikule.

Tamme Eeri, kel täitub järmisel kuul 99.eluaasta, pidas väga väärika kõne. Publiku hulgas oli näha ahhetavaid nägusid.

Ürituse ametlik osa on läbi, nüüd on aeg endale raamat soetada ja vaadata, kuidas see siis välja on kukkunud.

Ülo Roosnurm fännide piiramisrõngas. Rohkem kui 30 aastat kestnud töö on vilja kandnud - raamat on olemas ja saab autogramme jagada.

Melu saalis. Karla uus külavanem vahetab muljeid Tamme Eeri väimehega, kel on märkimisväärne roll Eeri mälestuste kirjapanekul.

Ajalooteemade kõrval jõudsime ka tänapäeva ning vahetasime Karla meestega uitmõtteid Karla ja Alansi või Kirivalla vahelise tee taastamise osas. Miks mitte jalgraja või jalgrattatee vormis? Uitmõte, mis väärib edasist tegelemist.

Saali kõrval olevas ruumis oli kaetud pidulaud. Karlakatel oli, mida tähistada.

Mõtteid maaelu arenguvõimalustest

2011-04-02T22:41:00.003+03:00

Mööduval nädalal lõi ajakirjanduses laineid meie naabervalda Juuru lähedusse planeeritav arendusprojekt, millest võis lugeda juba 2007.a, kuid mis nüüd paistab olevat suure hoo sisse saanud. Facebookis üle 17 000 huvilise (kellest suur osa on huviline kindlasti Malediividereisi lootuse tõttu, mis seal varsti loosimisele läheb. Aga plaan on pompöösne, kodud 350 perele, spad, hotellid, ostukeskused, töökohad kohapeal.

Juuru valla Atla küla lähedusse kerkiva Oxford Pargi teemat kajastas neljapäevane Maaleht, kus ajakirjanik oli võtnud vaevaks uurida ka naabervaldade arendusplaane: "Juuru teine naabervald Kõue plaanib tänavu vastu võtta uue üldplaneeringu, millega luuakse mitmeid elamupiirkondi. Ka on Ardu ümbruses juba praegu mitu planeeringut, millega luuakse 16 elamukrunti.

Samas tõdeb vallavanem Ott Valdma, et nn tiheasustuspiirkondadesse (Ardu ja Habaja) inimesi juurde ei tule, seda vaatamata headele tingimustele: suhteliselt soodsa hinnaga korterid, lasteaia- ja koolikoht, perearstipunkt, pood, raamatukogu.

“Pigem tullakse hajaasustuspiirkondadesse,” kinnitab Valdma. “Selleks planeerime hakata kaardistama vanu mahajäetud talukohti.”"

Meie külades toimub hetkel ka arengukava koostamine, mistõttu tuleb samuti see kaardistamine ette võtta. Ehk ongi hea mõte, kui vald kogub info kokku, räägib läbi omanikega ning avaldab kuskil selle teabe, kus miskit saadaval oleks. Peale maja ehituskulude tuleb siis arvestada ka kanalisatsiooni ehitamisega (septik, mida tuleb sõltuvalt pere suurusest 1-2 korda aastas tühjendada), puurkaevu ehitamisega, tee ehitamisega (isegi kui põlluvahetee on, tuleb selle parandamisse investeerida), ning tõenäoliselt ka elektriga liitumisega. Eriti uhke, kui ehitatav maja sobiks siinse külamiljööga kokku... Kui me oma külade võimalikud uute elamiste asukohad kirja saame, tuleb reklaam kindlasti ka siia!

Eelnevat mõttekäiku illustreeriv pilt pärit juhuslikult valitud palkmajatootja kodulehelt.

Meie küladele on aeg-ajalt ette heidetud, et olime Magnushofi detailplaneeringu vastu, et oleks saanud peresid juurde, lapsi Harmi kooli juurde. Mäletatavasti algatati 2007.a lõpus Magnushofi detailplaneering Patermäe-Väljamäe ja Voosimäe vahelisel põllul, kus nähti ette ligi kümne maja ehitus, kõik moodsad 10-30 kraadise katusekaldega. Märgukirjas tõime välja miljööga sobimatuse, aga ka põllu sees oleva drenaaži lõhkumise tõttu tekkiva suurvee- ja uputuseohu, mida vald peaks kindlasti planeeringu menetlemisel uurima ja sellega arvestama. Kose vallal on sellega seoses kurb õppetund, neljapäevases Eesti Ekspressis oli põhjalik artikkel, kui traagilises olukorras on Oru kodu, mis on ristitud isegi Hädaoruks, pered. Täpselt niisugust olukorda kartsimegi, et osa maju jäävad poolikuks ning sellisena aastakümneteks külamiljööd risustama...

Ülo Roosnurm:"/.../ Karla küla mehed käisid naisi otsimas ja kosimas rohkem lõuna poolt - Kirivalla ja Alansi küladest"

2011-03-30T08:03:00.008+03:00

Karla küla ajalooraamatu esitlus toimub juba mõne päeva pärast! Annan juba edasi ka info, et raamatut on võimalik omandada ka sel viisil, et teete ülekande ning raamat saadetakse teile posti teel.

Tasu saaja: Tõnu Meldre

Arve number: 10010088171012

Hind (sisaldab saatekulusid) 21,60

Selleks, et Tõnu teaks, kuhu täpselt raamat postitada tuleks, saada talle meil: tonu@allstarz.ee

Pühapäevase ürituse "tiiserina" värskes Kose Teatajas ilmunud intervjuu Ülo Roosnurmega.

Intervjuu on avaldatud Kose Teataja aprillikuu väljaandes.

Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaselts on Facebookis

2011-03-28T17:02:00.002+03:00

Juba mõnda aega on AKLK-l olemas teine virtuaalne pesa lisaks siinsele ajaraamatule. Meie külaseltsi lehekülg on nüüd siis olemas ka populaarses näoraamatus. Facebooki oma lehe tegemise mõte oli luua veel üks kanal info jagamiseks. Nii mõnelgi siitkandi inimesel on näoraamatus konto, kuhu päeva jooksul kord või paar pilk heidetakse. Samas ei ole enamikel kohalikel kombeks regulaarselt siia veebilehele kiigata, mistõttu võib info oluliste huvitavate sündmuste ja ürituste kohta jääda saamata. Seetõttu ongi AKLK Facebooki leht koht, kus antakse teada piirkonnas toimuvatest olulistest sündmustest. Sama teen ka küla blogis, kuid lisaks avaldatakse siin pikemaid ajaloolisi heietusi - seega need kaks infokanalit teineteist täies mahus dubleerima ei hakka. Kes on aga huvitatud ka Alansi-Kirivalla-Lutsu külade ning ümbruskonna uudisvoost, on oodatud liituma meie külaseltsi näoraamatu lehega!

Märtsiküüditamise aastapäev

2011-03-25T11:57:00.003+02:00

Fotod märtsiküüditamise ohvrite mälestamisest Vabaduse väljakul 2010, avaldatud MTÜ Tulipisara FB lehel. Ka täna kell 18 süüdatakse nii Tallinnas kui Tartus küünlad. Selleks, et mitte unustada.

Mida tähendas nõukogude võimu tulek meie külades? Kui paljusid talusid see otseselt või kaudselt puudutas? Kui paljud küüditati, kui paljud põgenesid ja hülgasid oma kodud küüditamise hirmus? Alustan Alansi külast, mis jagati 1858.a kümneks suurtaluks, millest mõni jagunes hiljem mitmeks taluks. Järgnev on siiski vaid kuiv statistika, ilma inimeste emotsioonideta, mida nad sel perioodil tundsid...

nr 1 Pappelhof ehk Võtikmetsa

Volmersonide pere oli määratud Siberisse, kuid neil õnnestus pakku minna.

• VOLMERSON, Aleksander , Mihkel s. 1892, eluk. Harjumaa Kõue v. Alansi k. Aukemäe t., ENSV RJM otsus 26.02.49, mitte küüditatud. [2029N]
• Volmerson, Leena, Karl, abikaasa, s. 1900, mitte küüditatud.
• Volmerson, Heino, Aleksander, poeg, s. 1933, mitte küüditatud.
• Volmerson, Mihkel, Aleksander, poeg, s. 1938, mitte küüditatud.
• Volmerson, Maie, Aleksander, tütar, s. 1940, mitte küüditatud.

nr 2 Ritterhof ehk Ritle
Ritlel elanud Raskide pere põgenes küüditamise hirmus. Taluhoone oli veel 50ndatel olemas, tänaseks vaid kaks väetisekuuri.

nr 3 Tannenhof ehk Patermäe
Küüditati kodus olnud viimaseid päevi lapseootel peretütar, isa sõitis hiljem tütre juurde. Hoone pakiti kokku ja viidi Kosele. Koht oli aastakümneid tühi.

• TAKENBERG, Johannes, Jaan, s. 1898, eluk. Harju-maa Kõue v. Alansi k. Patermäe t., ENSV MN otsus 14.03.49, mitte küüditatud; Krasnojarski krai Minus-sinski raj., vab. 06.05.57. Küüditamise ajal ei olnud kodus, 1951. a. sügisel sõitis asumisele tütre juurde. [501K]
• Takenberg, Helmut, Johannes, poeg, s. 1927, ENSV MN otsus 14.03.49, mitte küüditatud.
• Takenberg-Väljaste, Hildegard, Johannes, tütar, s. 1929, ENSV MN otsus 14.03.49; Minussinski raj., vab. 06.04.57.
• Takenberg, Helgi, Johannes, tütar, s. 1942, ENSV MN otsus 14.03.49, mitte küüditatud.

Nr 4 Magnoshof ehk Vainu
Ei küüditatud kedagi, ehk seetõttu, et üks poeg sai surma Sõrves (siin postituses avaldatud foto mälestuskivist Habajal, Johannes Teeveer) ja teine vigastada Velikije Luki all, sõdides NL poolel.

Nr 5 Hasenrode ehk Nurme
Nurme enda kohta mul andmed veel puuduvad. Nurme aladel on hiljem tekkinud veel kaks talukohta, kellest Soontemäe Puuri Johannes langes repressioonide ohvriks. EV taasloomisel soovis endisele Soontemäe asemele oma talu ehitada, kuid plaanid peatas pereisa surm.
Küüditati aga ka Kase talus elanud Suurkaskede pere, kus elasid aktiivsed kaitseliitlased. Pisike peretütar Aino pääses, kasvas üles sugulaste juures Äksis - teda tunneme täna Pala külavanemana. Kase talukoht hävis, seda meenutab vaid üksik suur kask keset põldu.

• Soontemäe
• PUUR, Johannes, s. 1895, eluk. Harjumaa Kõue v. Alansi k., talupidaja. Arr. 1945. Surn. Siberis. [ca]

• Kase
• SUURKASK, Gustav, eluk. Harjumaa Kõue v. Alansi k. Kase t., talupidaja. Arr. 1945. Suri Siberis. [ca]
• SUURKASK, Elmar , Gustav s. 1921 Harjumaa Kõue v., eluk. sama, arr. 15.06.48, trib. 31.08.48 §58-1a, 25a., väh. 10 a. väh. 8 a.; Arhangelski obl.

Nr 6. Carlshof – Vanakubja
Pere põgenes Saksamaale, pereisal õnnestus pääseda Austraaliasse, ema koos tütardega ei saanud enam üle ning naases Eestisse. Peretütar Astast sai Otti talu perenaine. Vanakubja taluhoones elasid küll veel mingid inimesed sees, aga mitte omanikena, rehetare hävis lõplikult 60ndatel.

7. Erlensteg – Otti
Ottil küüditati Asta meheõde. Tema alaealised pojad (4. ja 6.a) kasvasid üles Otti Asta kasulastena.

• ARULA, Helmi, Nigulas ka Elvi Nigul s. 01.10.21, eluk. Harjumaa Kõue v. Alansi k. Oti t., küüdit. 28.03.49, erin. 02.07.49; Novosibirski obl. Masljanino raj., vab. 20.02.60. [5360N]
• Arula, Toivo, Erich, poeg, in. ka Erik, s. 1943, ENSV RJM otsus 26.02.49, mitte küüditatud.
• Arula, Avo, Erich, poeg, in. ka Erik, s. 1945, ENSV RJM otsus 26.02.49, mitte küüditatud.

Nr 8. Magdeburg – Tiidu
Ei küüditatud, kuid vanglas oli Kose kihelkonnas tuntud mehe Villem Lepa tütar Liidi seoses metsavendade abistamise kahtlustega.

• KALMET, Lidia, Villem, s. 1892 Harjumaa Kõue v. Alansi k., eluk. sama, 5 kl., talunik, arr. 13.09.45 §17- 58-1a; Tallinna vangla, vab. 03.05.46. Abistas metsavendi. [ar 2674-E]

9. Louisenthal – Virumäe
Virumäe oli EW ajal üks uhkemaid talusid. Taluhäärber oli üks peenemaid, kahhelahjudega, eraldi teenijatetubadega, talu üks rikkamaid. Pojad kolisid vanemad küüditamise hirmus Tallinna. Küüditati aga poiste onu, Virumäelt pärit Kaarel Illimar.

Nõukogude ajal kasutati taluhäärberit inimeste majutamiseks, kuni 70ndate keskel keegi selle maha põletas, nii et üks inimene jäi sisse.

10. Birkenruh – Jaagu
Jaagu talus elas aktiivne kaitseliitlane ja Pitka väidetav varjaja Oskar Nõmmela. Nõmmela arreteeriti juba 1946, tema naine Paula küüditati 1949 nng suri asumisel juba aasta pärast. Talumaja kasutati inimeste majutamiseks, kuni see lagunes hoolitseva peremehekäe puudumise tõttu.

• NÕMMELA, Pauliine, Juhan s. 1898, eluk. Harjumaa Kõue v. Alansi k., küüdit. 28.03.49, erin. 28.09.49; Novosibirski obl. Masljanino raj., surn. asum. 17.10.50. [2150N]
• NÕMMELA, Oskar, Jaan, s. 27.03.1893 Harjumaa Kõue v., eluk. sama, arr. 25.03.46, trib. 24.07.46 §58- 1a, 10a.; Komi ANSV Petšorlag, vab. 21.02.55. [ar 13155]

Kirivalla küla kohta mul täna veel puuduvad andmed, mitmeks taluks mõis küla jagas ning mis olid talude numbrid, seetõttu avaldan siin vaid Internetist leitud andmed ilma süstematiseerimata.

Kirivalla viimane talu enne Alansit - Koplimetsa - pere kahtlustati metsavendade abistamises. Talukohta meenutavad vaid kivihunnikud keset põldu ning mõned poolkuivanud põlispuud, mis jäid alles peale Maanteeameti mõne aasta tagust lageraiet.

NIITARU, Priit, Hans, s. 1904 Harjumaa Kõue v., kesk., raamatupidaja, arr. 16.11.51 Kose raj. Kirivalla k. Koplimetsa t., trib. 05.02.52 §17-58-1a, 25+5. Abistas metsavendi. [ar 25820]

Kuusiku talu pere on üks väheseid, kelle hooned nõukaaja üle elasid ning pere sai EV taastamisel oma koju naasta.

KRISTAL, Hugo, Johannes s. 1900, eluk. Harjumaa Kõue v. Kirivalla k. Kuusiku t., arr., rk. 01.49 §61 lg. 3, 2+3, asum. 31.01.51, pärast kar. kandm.; Novosibirski obl. Kuibõševi raj., vab. 27.06.58. [mk, 2765K]
Kristal, Helene, Mart, abikaasa, s. 1906, ENSV MN otsus 14.03.49, mitte küüditatud.
Kristal, Helmut, Hugo, poeg, s. 1934, ENSV MN otsus 14.03.49, mitte küüditatud.
Kristal, Uku, Hugo, poeg, s. 1936, ENSV MN otsus 14.03.49, mitte küüditatud.
Kristal, Heli-Marie, Hugo, tütar, s. 1941, ENSV MN otsus 14.03.49, mitte küüditatud

Järved elasid minu andmetel Tõnu talus.

JÄRV, Artur, s. 30.07.18, eluk. Harjumaa Kõue v. Mõrvatud 03.08.41 Kirivalla külas. [ml-jt]

Peekide elukoha kohta mul andmed puuduvad.

PEEK, Sinaida, Karl s. 1914, eluk. Harjumaa Kõue v. Kirivalla k., asum. erin. 06.07.49; Krasnojarski krai Idrinskoje raj., vab. 25.02.60. [2875N]
Peek, Heino, Julius, poeg, s. 1941; Idrinskoje raj.
Peek, Heinar, Julius, poeg, s. 1943; Idrinskoje raj.
Peek, Maie, Julius, tütar, s. 1946, ENSV RJM otsus 20.02.49, mitte küüditatud.
Peek, Jaan, Julius, poeg, s. 1948; Idrinskoje raj.

TAMM, Harald, Juhanna, s. 10.08.16 Harjumaa Kõue v. Habaja k., arr. 11.07.45 Tallinn, Soo 56-5, trib.
06.12.45 §58-1a, 58-11, 10a.; Krasnojarsk, vab. 10.12.56. [ar 10901]

Siin esitatud andmed on avaldatud lehel http://www.okupatsioon.ee/.

Tehtud - Ojasool oma külaselts!

2011-03-22T09:05:00.006+02:00

Poisid ja tüdrukud, lubage esitleda - Ojasoo külas, mis on elanike arvult kolmas küla vallas, asutati oma külaselts MTÜ Ojasoo Küla Selts! Kui tihtipeale tundub külaseltside tegevus naiste, sageli pensioniealiste naiste õlul olevat, siis Ojasool on oma jõud ühendanud kolm kohalike juurtega noort ja vihast meest - seltsi juhatuse esimees on Lauri Ligi ning juhatuse liikmed on Karmo Viilup ja Raimo Pern.

Seltsi esimene konkreetne eesmärk on viia lõpuni Kultuuri Sihi projekt. Selle all on silmas peetud korralikku külaplatsi, kus plaanitakse korraldada suvise hooaja jooksul vähemalt kaks kohalikku suurüritust. Volikogu liige Lauri Ligi, kes Ojasoo külaseltsi loomisega viis ellu ühe enda valimislubadustest, selgitab külaplatsi nime järgmiselt: "Kultuuri Siht, see on nagu metsa sihi vahel ja sihi lõpus on lava ja laval on tarkus".

Värskelt loodud külaseltsi kanda on sel aastal valla ametliku jaanitule korraldamine. Eks see au langes Ojasoo seltsile paljuski tänu eelmisel aastal korraldatud ja kuuldavasti väga hästi õnnestunud jaanikule :) Vaata ka allpool väljavõtet 2010.a Kõue Kuulutaja juulinumbrist.

Lõpetuseks soovib Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaselts Ojasoo poistele palju jõudu, edu ja kannatust seatud eesmärkide elluviimisel!

Iidsed looduslikud pühapaigad

2011-03-21T16:57:00.016+02:00

Mõni aeg tagasi kirjutati Eesti Päevalehes, et pärimuseuurijad ja loodusteadlased võtavad sel kevadel rahvusvahelise projekti käigus Raplamaal ja Muhumaal põhjaliku uurimise alla iidsed looduslikud pühapaigad, millest mõned on plaanis edaspidi huviväärsustena turistidele välja reklaamida. Uurijate üheks oluliseks tööriistaks on kindlasti kaart. Vaatame, mida kaartidelt meie kodukandis leida võiks.

Alansi hiiekoht ajaloolisel kaardil. Kuidas Alansi hiiekoht hävitati, kirjutasin siin.

´

Hiie kinnistu tänasel kaardil.

Järgneval pildil on Tõnnimait ja Tõnni täna Ojasoo ja Sange vahelisel alal. Nimed, mis võivad viidata vanale pühakohale.

Tänased kohanimed Tõnnipõllu ja Tõnsu - samamoodi piisav pidepunkt, et uurida edasi.

Allpool sama koht ajaloolise kaardi peal - Tõnnisoo.

Järgneval ajaloolisel kaardil on paremal pool teed, Kasest pisut lõunas koht Hiitemäe. See asub Habajalt Saumetsa poole, veel Kõue vallas, enne maakonna piiri.

Sama koht tänasel aerofotol. Kasest lõunas Hiitemäe kohas asub nüüd veidral kombel vastupidise nimega kinnistu "Lohu".

Habaja küla taga, Kuivajõe ääres asus ajaloolisel kaardil koht Hiienurme.

Tänapäeval samas kohas niisugust ega sarnast kohanime ei ole.

Tõsine hiiekoht paistis olema aga Alansi ja Kirivalla naabruskonnas tänases Kanavere-Karla külade paikkonnas, Põlluaasa lautade kandis. Kinnistu nimed: Hiievälja, Hiiemäe, Hiiesalu, Hiiepõld, Hiieotsa, Hiie ja Suur-Hiie, samas kaitsealused pühad Kurena künnapuud, mis on kaitse alla võetud 1960.a ning vastavas ürikus tähistatud ka sõnaga "hiis". Viidatud 1960.a dokumendist saab teada veel, et Kosel asus (asub veel tänagi?) püha allikas, ohvriallikas, asukohaga vana kultuurimaja (tänase pastoraadihoone?) taga.

Kui keegi oskab nimetatud objektidele veel mõningaid lisada või hoopis teab, kus on siinsete pühakohtade kohta midagi rohkem uuritud ja kirjutatud, võiks neid teadmisi lahkesti edasi jagada.

Kiri kohalikust omavalitsusest

2011-03-15T18:51:00.003+02:00

Pisut huumorit: selle külaraamatu loetavuse statistikaga tutvudes avastasin eile, et keegi oli proovinud seda vene keeles lugeda. Kasutades guugeltransleitorit, nägi pilt just selline välja :) Vaatasin siis juba huvi pärast, kuidas külaveeb inglisekeelsena paistab. Kirivalla kui kiri kohalikust omavalitsusest on päris maitsekas, aga mida täpselt on välja pakutud Lutsuküla asemel, jäi üsna arusaamatuks :)

Kuidas üks ajalooring on täitunud. Hinnuantsu talus elab täna 320 a tagasi sündinud Hinno Hansu järeltulija!

2011-03-14T11:22:00.005+02:00

Nagu juba öeldud, käib intensiivne töö külade talude ajaloo kirjapanemisega. Selle töö käigus saame teada, kes on kõige elupõlisemad elanikud ning kes kõige värskemad sisserändajad. Kõige vahvam uudis on see, et Hinnuantsu tänane peremees Joel on selle Hinno Hansu, kelle nime järgi talu kunagi nime sai, otsene järeltulija!

Pärast ränka Põhjasõda oli Kirivalla külas ellu jäänud vaid 5 perekonda. kelle seas Seljama Hinno nimeline majapidamine. Hinno on küll ise hukka saanud, ent tema naine Anna on elus. Elati neljakesi, sh Hinno poeg Hinno Hans koos naisega, neil olid hobune ja lehm. Kirikudokumentidest ning teistest Saaga andmebaasi kaudu kättesaadavatest revisjonidest ilmneb, et Hinno Hansul oli poeg Jaan, kes on märgitud kui Innahansu peremees. Siitpeale ongi Hinnuansu (või muud sarnased kirjapildid) saanud talukoha nimeks Seljamäe Hinno poja Hinno Hansu ((1691-1769) järgi. Nagu pildil esitatud joonisest näha on, oli Jaani pojapoeg Mart Kirivalla Klaukse peremees. Mart elas sel ajal (1800-1858), mil hakati talupoegadele panema perekonnanimesid. Mardi perekonnanimeks sai Tewert. Mardil sündis poeg Tõnno (1826), kes osales ka Mahtra sõjas, ning lahkus seepeale Eestist Krimmi. Krimmis sündis poeg Daniel, kes naases Eestisse ja ostis 1911 (ehk siis täpselt 100 aastat tagasi) Vainu talu. Siitpeale on Vainu talu olnud Teeveeride suguvõsa käes. Danieli tütretütre pojapoeg on tänane Hinnuantsu peremees Joel. Talukohas, mille nimi on tekkinud 320 aastat tagasi sündinud kauge esiisa järgi :)

Lisan enda joonise kohta täpsustavalt, et selle kohta, kas Hinnuantsu tookord sama koha peal oli kus see täna asub, ei ole kindlaid andmeid. Võimalik on hoopis, et Hinnuantsu asus koos kõigi teiste (välja arvatud Seljamäe ja Kuusiku kõrtsud, mis asusid kohe maantee ääres) majapidamistega koos kobarkülas, ning hoone koliti alles 19.sajandi teisel poolel toimunud maareformi käigus tänasesse asukohta.

Suur-suur tänu nende andmete eest taas Tõnu Meldrele!

PS: ülalpool nimetatud inimestel oli mõistagi rohkem lapsi, kajastasin siin ainult neid, kes on otseselt asjassepuutuvad.

On alanud põhjalikum Alansi-Kirivalla-Lutsu külade ajaloo uurimine

2011-02-28T16:43:00.006+02:00

Karla küla ja Alansi ning Kirivalla külad on naabrid. Meie vahel on metsariba, mille tagant on vahel kosta Karla küla koerte haukumist. Kui me tahame täna Karla külla minna, peame sõitma ilmatu suure ringiga kas Kose-Risti kaudu või Kanaverest väikseid teid mööda seigeldes, kust võib sattuda ka keelava eratee märgiga tähistatud piiranguteni. Seega täna erilist suhtlust kahe naaberküla vahel ei toimu, sest pole teid.

Kujutis on pärit Maa-ameti kaardikeskusest. Ringiga on tähistatud Alansil Tiidu talu ning tänases Karla külas Pundi talu, punaste joontega rõhutatud omaaegset teed Alansilt Karla.

Olid aga ka teised ajad. Kui 1219 käisid mungad meie külade elanikke ristimas, tulid nad Kirivallast Alansile ning läksid edasi - tõenäoliselt mööda Tiidu talu juurest läinud teed - üle tolleaegsete Kirimäe ja Söönurme külade Karlasse. Väga tihedad suhted olid Karla külaga veel 19.sajandi lõpulgi, mil tekkis võimalus osta talusid pärisomandisse. Harmi mõis moodustas Alansi külas 10 suurtalu, millest päris suure osa ostsid just Karla küla mehed. Eks see oligi põhjuseks, miks Karla küla ajalooraamatu autorid minuga ühendust võtsid ning koostööettepanku tegid.

29.jaanuarikuu päeval istusimegi Alansil koos Tõnu Meldre ja Ülo Roosnurmega. Kuu aja eest toimunud koosolekul vaatasin vaimustusega Karla koduloouurijate tandemit, kellest üks, Ülo, on aastakümneid oma sugupuu ning Karla külaga seonduvate talude ja inimeste uurimisega tegelenud ning valdas imetlusväärse koguse fakte peast, ning kellest teine, Tõnu, valdab sama imetlusväärselt andmete otsimist ja töötlemist elektroonilistest keskkondadest, sh digitaliseeritud kirikudokumentidest. Juba on tal teada, kes elas üle 17.sajandi lõpu katku ja Põhjasõja, millise peremehe järglastest said Alansi hilisemad võtmeisikud. Tänaseks on paljude talude varasem ajalugu koostatud, jätkub andmete täpsustamine, inimeste küsitlemine, fotode kogumine ja muu taoline.

Kogu selle töö kaugem eesmärk on ajalooraamatu koostamine. Oma põhimõttelise nõusoleku varasema ajaloo kirjapanekuks seoses külade asendiga Eesti varasemas teedevõrgus ning sellest tuleneva tähtsusega on andnud ka Valdo Praust.

Seetõttu kasutan juhust ja mainin, et kui seda ajaveebi satub lugema keegi, kes on siin elanud, kes teab huvitavaid lugusid Alansi, Kirivalla, Lutsu küla talude ja inimestega seoses, võite minuga ühendust võtta! Et inimeste küsitlemine toimub ikkagi põhitöö kõrvalt ning et töö maht on suur, lähtume sellest, et kogutud ja kogutavast materjalist võib raamat sündida ca kolme aasta pärast.

3.aprillil toimub Kose valla Karla küla ajalooraamatu esitlus!

2011-02-22T09:42:00.004+02:00

Hea uudis kõikidele koduloohuvilistele! Alansi ja Kirivalla külade naaberküla koduloouurijad Ülo Roosnurm ja Tõnu Meldre on saanud aastatepikkuse uurimistöö kaante vahele - Karla küla ajalooraamat on trükkimisel ning esmaesitlus juba välja kuulutatud! Karla küla raamat pakub väga palju huvi Alansi küla inimestele, sest just Karla küla pered olid need, kes ostsid Harmi mõisalt pärisomandisse mitmed Alansi talud. Aga Karla külast pärit inimesi asusid elama Ojasoole, Kirivalda ja mujale. Rohkem kui 400 lk teos sisaldab nii vahvaid pärimusi kui ka ajalooliste dokumentide põhjal koostatud faktiliselt täpseid genealoogilisi andmeid ehk siis andmeid selle kohta, kes täpselt sündisid ja surid ühes või teises talus. Kokkuvõttes - huvilised, pange endale kirja esitluse toimumise aeg ja koht:

3. aprillil 2011 Kose Uuemõisa külakeskuses kell 14 00.

Kel pole võimalik esitlusele minna, aga on raamatust sellegipoolest huvitatud, siis on laekunud info, et raamatut on võimalik tellida ka Interneti teel ning see saadetakse Teile koju. Selleks peaksite tegema ülekande ning saatma e-postile andmed, kuhu täpselt raamat saata vaja: tonu@allstarz.ee Tasu saaja: Tõnu Meldre Arve number: 10010088171012 Hind (sisaldab saatekulusid): 21,60

Natuke veel täiendavat informatsiooni raamatu kohta:

AUTORIST - ÜLO ROOSNURM Ülo Roosnurm on sündinud 05.juunil 1935.a. Kose kihelkonnas Kuivajõe vallas Karla külas Veskirehe talus. Alghariduse omandas Kuivajõe 7- klassilises koolis. Ülo on õppinud Arkna Loomakasvatuskoolis mesinikuks, edasi Kehtnas Kolhoosi Esimeeste Ettevalmistuse Põllumajanduskeskuses, mille lõpetas koos agronoomi kutsega 1958.a., samal aastal alustas tööd J. Lauristinini nim. kolhoosis agronoomina, hiljem peaagronoomina, töötades sellel ametikohal 1992 aastani. Kolmekordne Harju rajooni meisteragronoom (1970,1971,1972) agronoomide mitmevõistluses. Ülo on olnud Eesti Kongressi saadik ja Eesti Kodanike Komitee liige. Alates 1988. aastast Kose Muinsuskaitse Seltsi aseesimees. Kose valla loomise juures on ta aktiivselt kaasa löönud. Aastatel 1993-2009 kuulus ta vallavolikogu liikmete hulka. 20.detsembril 2007 nimetati Ülo Roosnurm Kose valla aukodanikuks. Ülo teeb regulaarselt ilmavaatlusi juba 50 aastat, mille põhjal oskab ka ilma ennustada. Tema ilmaennustused ilmuvad nii kohalikus lehes kui ka Maalehes. Ülo on olnud aktiivne osalema kohalikus kultuurielus, laulis 30 lauluaastat Kuivajõe Meeskooris aastatel 1962-1993. Ülo on abielus, tal on täiskasvanud tütar ja poeg ning kaks lapselast. Suguvõsa uurimisega alustas Ülo Roosnurm 1975 aastal kui toimus I Roosnurmede kokkutulek, viimane seni 2010.aastal. Ülo on Eesti Genealoogia Seltsi liige alates 1991.aastast. Tegeleb aktiivselt kohaliku ajaloo uurimise ja selle kajastamisega valla ajalehes, olnud kodukandi jalgrattamatkal giid ja matkajuht. Ülo on aidanud koostada Kodukandi kalendreid, tema algatusel on tähistatud koduloolisi sündmuseid kohalikus elus. Oma teadmiste, oskuste ning rõõmsameelse ja abivalmis hoiakuga on ta pälvinud kohalike inimeste lugupidamise ja tunnustuse.

„Karla küla läbi sajandite“ eessõna

Hea lugeja, hoiad käes Karla küla ajalooraamatut, mis on Karla Külaarendamise Seltsi esimene suurem väljaanne. Raamatu eesmärgiks on talletada küla ajalooline pärimus ja jagada põhiteadmised perekonnaloost Karla külaga seotud sihtrühmale. Lugejal on raamatust võimalik saada üsna põhjalik ülevaade nii ümbruskonna loodus- ja kultuuriväärtustest kui ka küla auväärsest ajaloost. Varasemate põlvede meenutuste ja mälestuste abil elustuvad paljud kunagised värvikad tegelased ja sündmused. Ehk saab mõnigi siit hingele tuge või tahtmist otsida vastust küsimustele: “Kes kõndis kunagi enne Sind Kuivajõe kallastel, ehitas maja, kus tänaseni elatakse?”

Raamatu algusosa kõneleb laiemalt Kose kihelkonnast ning piirdub edasises Kose-Uuemõisa maa-alal toimunud sündmuste iseloomustuse ja küla kokkuvõtliku arenguga. Sellele järgnevad kõikide talude lood, nende teke ja kujunemine, jutustades neis elanud inimeste saatusest, juhtumistest ja mälestustest, mis põimitud ajalooliste faktidega, samuti esineb ohtralt pärimusi ja legende. Mõne üksiku talu või sauna kohta on teada vaid neis elanud inimeste nimed ja daatumid ent liiga palju oleks ilmselt tahta, et kõikide unustusse jäänud talude materjal raamatusse jõuaks. Külaraamatu koostamiseks on vaja julgust mõtteid paberile panna ning neid teistega jagada. Tänutundega peab tunnistama, et Karla külas on olemas entusiastlik Ülo Roosnurm, kes on viitsinud oma küla loo kirja panna enne, kui küla täielikult muutub või võõraste inimestega täitub. Ülol oli kaustik töö juures kaasas, kuhu kirjutas üles kõik kuuldu ning kui kohe ei jõudnud, oli hea see hilisõhtul kodus paberile panna. Oma pere ajaloost kasvas välja terve küla ajalugu, süstemaatilisem kodu-uurimine algas 1991. aastal Eesti Genealoogia Seltsi astudes kui sai päevade viisi istutud Ajalooarhiivis unikaalsete allikatega tutvudes.

2005. aasta mais avati digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond Saaga, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega. Materjali ootas läbi uurimist mitmeid kümneid tuhandeid lehekülgi ning põnevat uurimist jätkus samuti tuhatkonnaks päevaks. Siin tuli Ülole appi Tõnu Meldre ning ühistööna valmis põhjalik genealoogiline uurimistöö, mis seob omavahel pea 13 tuhat Karla külaga lähemalt ja kaugemalt seotud inimest. Saaga kaasabil sai võimalikuks seoste otsimine Karla külaga seotud ürikutest kuni 1711. aastani, mis võimaldas täpsemalt kujundada iga talu kohta just sellise loo nagu raamatus seisab. Samuti õnnestus tänu arhiivimaterjalidele raamatusse lisada kaardifragmente ning ajalooliste dokumentide väljavõtteid.

Neid külasid, kelle ajalugu on raamatuks köidetud, pole Eestis palju. Karla on nüüd üks õnnelikest. Kui külal on oma raamat, siis on see küla maakaardil olemas, siis see küla elab. Kindlasti ei ole kõik olnud nii nagu siin kirjas ja loomulikult on igaühel oma nägemus toimunust-olnust. Täname kõiki, kes leidsid raamatu tarbeks aega minevikku meenutada, meenutused kirja panna ning lubasid eluloolisi andmeid kui fotosid raamatu tarbeks kasutada.

Raamatu kaasautor Tõnu Meldre

Pitka sünniaastapäeval Pitka memoriaalis

2011-02-20T21:26:00.006+02:00

Alansil lehvis 19.veeebruaril, Johan Pitka sünniaastapäeval, memoriaali mastis riigilipp ning süüdati mälestustuled - küünal ja puupakk.

PS: parandatud ja uue ja parema fotoga on täiendatud artiklit Pitkat varjanud Jaagu talu peremehe Oskar Nõmmela naabertalus Virumäel sündinud Karl Illimarist!

Otto Zoege von Manteuffel ja Lööra mõis (parandatud)

2011-02-10T08:02:00.005+02:00

Sattusin Eesti Päevalehes avaldatud artikli peale, mis puudutab baltisaksa kunsti. Artiklit illustreeriva maali juurde on kirjutatud: "Otto Zoege von Manteuffel. Kunstnik kõrgub seinal oleva portreena üle perekonna."

Otto Zoege von Manteuffel on sellest ajaveebist mitmel korral läbi käinud. Otto isa oli meeskohtunik Karl Magnus Zoege von Manteuffel (sündis Ojasool 1789, suri Harmis 1844), Otto vanim vend Maximilian oli mäletatavasti see Harmi mõisnik, kes Alansi küla reformida tahtis, kes taludele saksakeelsed nimed pani ja siia päris sakslased peremeesteks tõi.

Kunstnik Otto oli Karl Magnuse kolmandana sündinud laps, kes sündis Tallinnas, aga pidas pulmad 1871.a Harmi mõisas. Otto oli tuntud kunstniku Wilhelm von Kügelgeni õpilane, aastatel 1841-1845 õppis ta Düsseldorfi Akadeemias. Wilhelm jällegi oli Ojasool Otto sugulasega abiellunud Gerhard von Kügelgeni poeg.

Kui uurida Balti aadli genealoogilist käsiraamatut, siis nähtub, et Otto perekonnal olid tihedad seosed Lööra mõisaga. Otto vanem venna, Karl Magnuse teisena sündinud lapse - poja Gregori sünnikohaks on märgitud Lööra mõis (1819).

Kunstnik Otto enda tütar Helene ja tema kaksikvend Otto sündisid 1878 Lööras. Otto ema, Karl Magnuse lesk Dorothea suri Lööras 1865. Otto õde ja Karl Magnuse üheksandana sündinud tütar Natalie suri 1881 Lööras vanatüdrukuna.

Tulles tagasi selle kirjutatüki juures viidatud maalile, on mind ka varem vaevanud küsimus, kas see võib olla maalitud Lööras? Selle maali kohta on varem KUMU kodulehel olnud kommentaar:

"Perekonnaportree interjööris kujunes biidermeierajastul suguvõsa traditsioonide, harmoonilise eraelu ja selgelt määratletud soorollide sümboliks. Vasakul on kunstnik kujutanud ennast, keskel teeb käsitööd kunstniku ema, keda ümbritsevad elu lõpuni vallalisteks jäänud tütred. Seinal rippuval maalil on kunstniku isa Karl Magnus Zoege von Manteuffel, kes portree maalimise ajaks oli juba surnud. Grupiportree ei viita mitte ainult baltisaksa aadlike tüüpilisele elulaadile, vaid ka põimunud sugulussuhetele: Karl Magnus Zoege von Manteuffeli õed olid abielus vendade Kügelgenidega."

Lööra mõisa 1910.a ostnud pere järeltulijate õdede Malle ja Mairega vesteldes kirjeldasid nad maja interjööri. Ühes toas oli heledate kahhelkividega suur kamin. Enamgi veel, hoone pööningul olnud suur kirst, mille sees oli päris palju maale. Mis neist sai, on teadmata. Tassiti tõenäoliselt laiali, kui nõukogude võim pere kulakuks tegi ning hoone üle võttis...

Maali Otto Zoege von Manteuffeli perekonnast võib kvaliteetsemal kujul vaadelda EKM digitaalses arhiivis (kliki väiksele pildile ning kliki siis uuesti pildile). Ühte Otto maali "Jeesuse haudapanek" võib näha ka Kose kiriku leerisaali seinal.

*******************
Tektsi on tehtud 10.02.2010 kell 18:34 parandus. Täpsustatud andmetel ei olnud Karl Magnus see, kes Alansi küla reformis, vaid tema vanim poeg Maximilian. Karl Magnus suri juba 1844, aga Alansi küla reform toimus 1859. Tänud taas Tõnu Meldrele Valtust!

Alansilt Virumäelt pärit Kaarel (Karl) Illimari elukäigust

2011-02-05T12:15:00.006+02:00

Tamme Eeri kirjutas enda mälestustes: Edumeelsemate perede seas olid: Alansi Virumäe talu perepoeg Kaarel Illimar, kes Soomes agronoomiks oli õppinud ja kelle isa Tõnu Illimar oli Virumäe talu peremees. Kaarel oli Eesti Vabariigi ajal Vigala põllutöökooli juhataja. Tema joonistatud on hoone projekt ja masinate paigutus Äksi piimatööstuses." Järgnev on portreelugu Virumäe talu (Pitkat varjanud Oskar Nõmmela Jaagu talu naabertalu) Karl (Kaarel) Illimari saatusest.

"Kooli esimese juhataja Karl Illimari elukäigust

Karl Illimarist nõustus jutustama tema tütar Saima Ljalina, kooli kauaaegne töötaja.

Karl lllimar sündis 29. jaanuaril 1886.a. Kosel Harjumaal. Taluperes oli 2 vanemat tütart ja kaks poega, kellest Karl vanim oli. Tookordse kombe kohaselt pärandati talu vanimale pojale. Karl Illimaril tuli teha valik: kas talu juhtimine või õpingute jätkamine. Tema valis viimase. Nii sai temast Soome Kurgjõe Põlluma¬janduskooli õpilane, kus ta kolm aastat õppis agronoomiat.

Kui 1910. aastal loodi Äksi piimaühisus, oli asutajate hulgas ka Karli isa Tõnu Illimar (1850-1918), Virumäe talu peremees. Karl Illimari joonistatud oli hoone projekt ja masinate paigutus Äksi piimatööstuses, mis valmis 1912.a

Eestisse tagasi tulles asus Karl lllimar tööle põllumeeste keskseltsi ja abiellus oma esimese abikaasaga. 1912 sündis poeg Ants-Aarne Illimar. Karl Illimar avaldas kolm raamatut: „Ühenädalaline karjakaswatuse-kursus“, 1913; „Kodune piima hoidmine ja käsitamine“, 1914 ja „Raamatupidamise käsiraamat piimaühisustele“, 1921.

1913.a. avanes tal võimalus jätkata õpinguid Saksamaal Leipzigi Ülikoolis. Õpiaeg sai kesta vaid 2,5 aastat. Algas Esimene maailmasõda. Tuli pöörduda tagasi kodumaale. Sadamas ei lastud aga eestlasest üliõpilast laevale. Seni oli talle kodumaalt õpperaha makstud. Pangast viimast stipendiumi välja võttes selgus, et eksituse tõttu oli summale uks null juurde lisatud. Kaasasolnud teine üliõpilane oli küll keelitanud mitte raha tagasi viia, aga tookordne ausus tuli kasuks. Tänulik pangaametnik oli uurinud tema elukäiku ja kuulanud osavõtlikult lugu ebaõnnestunud kojusõidust, millega kaasnes ka töötaolek. Juhuse tõttu oli pangaametnik ülikooli ühe professori tuttav. Nii kutsuti Karl lllimar professori juurde, kes pakkus talle mõisavalitseja kohta, kuna tema onupoeg oma vaimse seisundi tõttu sellega hakkama ei saanud. Oma kodustele oli ta tihti seda lugu jutustanud ja lisanud, et tänu aususele oli ta raskustest pääsenud. Naljatades oli ka lisanud, et ausus tõstis ta ka härra seisusesse.

1919.aastal tuli Karl lllimar Eestisse tagasi ja asus uuesti tööle põllumeeste keskseltsi. Varem Saksamaalt lahkunud abikaasa oli vahepeal endale uue elukaaslase leidnud.

Uue elukaaslase leidis ta samast põllumeeste keskseltsist, kus Selma Mihkelson töötas raamatupidajana.

Kui Vigalas loodi põllutöökool, tehti Karl Illimarile ettepanek asuda selle kooli juhataja kohale. Kool avati 01.mai 1920 ning Karl Illimar oli kooli juhatajaks kuni 14.juuni 1941.

Saima Ljalina meenutab, et Vigala oli sellel ajal eriti ilus olnud. Koolijuhataja sai enda käsutusse kuus tuba "lossis", nendest üks oli nn. kabinet. Tütar Saima oli esimene laps, kes 1921 .aastal mõisahoones ilmale tuli. Parunitele oli see vaid suveresidentsiks olnud. Kuna mõisamööbel müüdi ära oksjonil, õnnestus Illimaridel osta sealt ilusat mööblit.

1922. aastal tuli Vigalasse ka esimesest abielust sündinud 9aastane poeg Arne. Saima Ljalina meenutab, et ema oli algul olnud kodune, alles hiljem sai temast mõisa raamatupidaja. Kodus oli tol ajal palju tööd olnud. Koolis käis rohkesti külalisi ja vastupidiselt tänapäevale võeti kooli külalisi vastu koolijuhataja kodus. Ema olevat alati hommikul kella kuuest üles tõusnud. Majas oli alati võõrast rahvast. Nii on tütrele meelde jäänud, et pesupäeval oli enamasti 40 lina pesta. Ema oli ka suurepärane kokk olnud. Isa oli koolitööga seotud.

Kuna kogu külaliste toitlustamine ja vastuvõtmine oli koolijuhataja peal, siis oli emal olnud abiks ka teenija. Saima Ljalina meenutab noort tütarlast Anna Alliksalu, Liisa Tompsoni ja Almat Märjamaalt. Peres elas ka vanaisa.

Vanemale pojale võeti koduõpetaja preili Pihlak, et valmistada teda ette edasisteks õpinguteks. Hiljem läks poeg Arne Tartusse, et õppida loomaarstiks.

Saima Ljalina meenutab, et mõisa kontorihoones töötas kuskil 1921.-1929.a. kaheaastane algkool, kus oli õpetajaks preili Villemson, kelle ema oli von Uexküllide kokk olnud. Koolis oli 15 kuni 10 last. Vahepeal, kui Peru kool põles, käisid ka selle kooli lapsed mõisa algkoolis. Preili Villemsoni mäletavad veel vanemad inimesed. Tal olevat olnud väga hästi teh¬tud puujalg ning talle oli meeldinud kohalik metsavaht Haller. Selle saatuse lahendas aga preili Villemsoni ootamatult saadud suur pärandus, mille järel Ameerikast härra Haller temaga ka abiellus. Hiljem asus perekond Haller elama Pärnumaale.

Koolijuhatajat Karl Illimari hüüdsid õpilased "piibumeheks", vahel "piibuks" tema piibu tõttu. Paljudel tolleaegsetel fotodel on ta piibu ja sonimütsi järgi kohe äratuntav. Mitmed fotod on tehtud Karl Illimari fotoaparaadiga. Esimene juubeliväljaannegi on tema enda fotodega illustreeritud.

Hea agronoomina oli ta väga lugupeetud mees ja samas alati kõigiga heas läbisaamises. Koolijuhatamise kõrval õpetas ta mitmeid õppeaineid, nagu füüsika, meteoroloogia, keemia, mineraloogia ja põllumajandusline tehnoloogia, botaanika, kultuurtehnika jt. Kõrvuti temaga töötas koolis õpetajana samuti Soomes õppinud Marta Allpere. Usuõpetust oli andnud kirikuõpetaja härra Jürgenson, kes elas kirikumõisas, keda tun¬ti ausa ja tõsiuskliku mehena. Kool tegi vahepeal muutusi oma õppeprogrammides. Tuli juurde uusi töötajaid.

01.jaanuar 1931 kuni 26.oktoober 1940 oli kooli õppemajapidamistalu valitseja Hermann Lindrop, kes oli Karl Illimariga ühes külas sündinud. Õppetalu paiknes Vigala mõisa südames. 1931.a oli kooli talul kokku 231ha maad, 176ha aia- ja põllumaad, 31ha heinamaad, 16ha karjamaad ja 8ha muud maad. Vilja- ja ilupuukoolis oli 10 tuhat kuni 15 tuhat noort puud.

14. juunil 1941. aastal oli tütar Saima kodus, olles eelmisel laupäeval lõpetanud 7. keskkooli, tolleaegse Lenderi-Kubu ühendatud gümnaasiumi. Pidanud küll veel hambaarsti juurde minema, aga rutanud siiski koju.

See päev muutis kogu pere elu. Algas eesti rahva kannatusteaeg - esimene küüditamine.

Nad olid tulnud kahekesi: üks venelane ja Aava, Aleks, keda oli kolm päeva enne vallas kinni peetud, et ta kedagi hoiatada ei saaks.

10. dets. 1940 anti Karl Illimarile kesk- ja kutsekooliõpetaja kutsetunnistus selle kohta, et esitatud andmeil töötanud koolis õppejõuna vähemalt viis aastat rahuldavate tulemustega. Tunnistusel seisab tolleaegse hariduse rahvakomissari Nigol Andreseni allkiri. Sellest ei piisanud küüditajaile, kelle jaoks haritlaskond kujutas suurt ohtu.

Asjade kokkupanemiseks ei antud palju aega. Emal olevat olnud vaid mõni rubla raha. Isa palk, mille ta eelmisel õhtul toonud oli, asus kabinetis. Püssimees raha kõrvaltoast tuua ei lubanud.

Veoautoga viidi nad Ristile rongi peale, kus kohtuti tuttavatega perekond Medellidega Haapsalust. Kokku jäädi ka pärast Tallinnas teisele rongile panemist ja ka hiljem Venemaal.

Venemaale jõudes puhkes sõda ja tekkis lootus, et pääseb kodumaale. See jäi vaid hetkeliseks lootuseks. Pere paigutati Kirovi oblasti Kadovi turbarabasse. Elati 18 inimesega ühes toas. Karl lllimar lahutati perekonnast ja saadeti 15 aastaks sunnitööle Saragulka laagrisse. Seal olevat koos olnud nii poliitilised vangid kui ka kurjategijad. Kari lllimar sai laagris agronoomi koha. Oma oskusega inimestega hästi läbi saada oli ta kõigesuuremate "röövlitega" toime tulnud. Nii oli ta hiljem jutustanud üht vahejuhtumit laagri suurima ninamehega, keda hüüti Sašaks. Sel ajal oli Karl lllimar töötanud laagri kaupluses. Ühel päeval oli Saša sisse karanud ja nõudnud koheselt 1000ndet rubla. Laagris sai raha eest kõike. Vastuhakkamisel ei olevat ka olnud mõtet, sest Sasa õiendas kõigiga väga julmalt arveid. Oli vaid lisanud, et kui raha vaja tagasi, siis ütelgu. Algas hirm inventuuri ees. Puudujääk oleks kohe karistusaega pikendanud. Raha ei olnud aga kusagilt võtta. Inventuuri hommikul oli aga Sasa raha tagasi toonud ja hiljem koguni Karl Illimari kaitseks välja astunud. Isast ei olevat perekond väga kaua midagi teadnud. Esimese kirja isalt said nad 1943. aastal kaks päeva pärast ema surma.

Noore naisena leidis Saima lllimar endale elukaaslase Vladimiri. 1949. aastal sündis tütar Lia. Nimi tuli leida vene õigeusu kiriku ristitavate nimede hulgast. See nimi meenutas kodust Eestimaad.

1951. aastal 14. juunil, täpselt kümme aastat peale saatusliku teekonna algust kodusest Vigalast tuli teade 8 km eemal asuva Kirovi linna NKVDst, et tuldaks isale järele.

Saima Ljalina ootas oma teist last Pavelit. Ta meenutab, et ei ole niisugust valu ega häbi tundnud, kui ta oma isa nägi. Sõda oli ammu lõppenud. Inimesed riided selga saanud. Isal olid palja jala otsas mitu numbrit suuremad kalossid, püksid tagant katki, vana vatijope palja ihu peal. Nii olid nad soojal suvepäeval läbi Kirovi linna tulnud ja jalgsi kaheksa kilomeetrilise teekonna läbinud. Siis oli kusagilt püksiriie saadud ja Volodja ema oli õmmelnud püksid ja mõne särgi.

Isa oli tahtnud tööle minna, aga laagrist tulnuna oli sellega suuri raskusi olnud. Lõpuks sai ta tööriistade parandajaks "Mustpromi" (muusikariistade tööstus). Ka seal oli ta lugupeetud inimene olnud. Direktor ise oli NKVDs tema eest kostmas käinud, et lubataks töötada.

Pere elas viiekesi ühes pliidiga toas. Saima Ljalina ütleb, et vaatamata raskustele oli see tore aeg. Perekond oli lõpuks koos.

1956. aastal juulis lubati isa koju. Tütre kaasasõitmiseks ei antud luba. Kohaliku võimuesindaja soovitusel otsustati riskida. 1956. dets. Karl lllimar rehabiliteeriti. Viis kuud enne seda tuli elada ilma sissetulekuta. Seejärel määrati talle koolidirektori palga põhjal pension, 78 rubla kuus. Maakonna poolt maksti 300 rubla hüvitust.

Elama asuti Tammikule ühte tuppa. Maali Marja isale oli öeldud, et visaku see lllimar majast välja. Tema oli vastanud: "Mina seda ei tee. Ta on minu õpetaja." Tammikul elati kaks ja pool aastat. Siis koliti "jaama" kolmetoalisse korterisse, kus oli ka vesi sees. Lapsed said üle ukse otse vastasasuvasse kooliklassi minna. Seal elati koos 1964. aastani. Tihti külastasid endised õpilased Karl Illimari.

1961. aastal organiseerisid endised õpilased ja kolleegid Karl Illimarile 75. sünnipäevaks juubelipeo, kuhu oli kutsutud ka Marta Allpere. Juubelisünnipäevaks kinkisid vilistlased Mihkel Aitsami kujundatud fotoalbumi. Albumit lehitsedes võib näha fotodel mitmeid praegusi ja endisi
koolitöötajaid noorte inimestena – mõnda isegi raske ära tunda. Seda kaunist mälestust koos ühisfotoga hoiab tütar aukohal.

1963.a 5. septembril suri teenekas koolijuht ja agronoom. Vaatamata rehabilitatsioonil ei julgetud tookord lubada ärasaatmist kooli aulast, seda tehti mõisa kivisaalist. Karl Illimar puhkab Vigala kalmistul, kuhu uuesti taaselustunud, vahepeal keelatud, vilistlaste kokkutulekute ajal viib tee endisi õpilasi ja kolleege. Nii elab õpetaja ja tema elutöö edasi õpilastes ja küllap selles peitub selle elukutse võlu ja jõud. "

Heldur Rahuoja; Nädaline, 17.mai 1995

Tänud artikli ja foto eest Tõnu Meldrele!

Hiina uusaastakarnevali reklaam: Alansi abikülavanem osaleb draakonitantsus

2011-02-02T10:42:00.005+02:00

Kes teeb, see jõuab. Alansi abikülavanemal, Harmi kooli hoolekogu esimehel ning ka meie vallavalitsuse liikmel Andrusel on kandev roll Hiina uusaasta karnevalis. Kandev roll sõna otseses mõttes, kuna Andrus osaleb traditsioonilises draakonitantsus, kandes draakoni pead.

Kutsun kõiki vaatama!

Hiina uusaastapidustuste ajakava

Neljapäev, 3. veebruar kell 18, Tallinn

Jääskulptuuride ja Hiina-teemalise näituse avamine Hiina uusaasta karnevali raames Vabaduse väljakul ja Vabaduse väljaku tunneli galeriis

Laupäev, 5. veebruar kell 17, Tallinn

Hiina uusaasta karneval Tallinnas Vabaduse väljakul. Esineb 40 artisti Pekingist - Pekingi ooper, võitluskunsti tantsijad, draakonitantsijad, ilutulestik.

Pühapäev, 6. veebruar kell 17, Narva

Hiina uusaasta karneval Narvas Peetri väljakul. Esineb 40 artisti Pekingist: Pekingi ooper, võitluskunsti tantsijad, draakonitantsijad, ilutulestik.

Lõpetuseks üks videoklipp ka nn tiiseriks. Draakoni tants on traditsiooniline Hiina uusaastapidustustel üle terve maailma. Pärimuse järgi toob draakon õnne, loe põhjalikumalt siit. Pulgakommimoodi asi kujutab tegelikult punast pärlit, mida draakon lõugu lõgistades taga ajab.

Esmaspäeval jätsime hüvasti Otti Astaga

2011-01-05T18:25:00.004+02:00

Vana aasta lõpusirgel, 29.detsembri varahommikul lahkus meie hulgast Asta Salupõld, võimsa Salupõldude dünastia esiema, Alansi küla vanim elanik, minu väga armas naabrinaine. Asta oli ka ise üks võimas naine, tema elutee vääriks lausa eraldi raamatut. Sündinud 1929 Tallinnas pagari tütrena, tõi elu ta 30ndate teisel poolel Alansile, kus tema koduks sai Vanakubja talu. Et Asta isa oli vabariigi ajal aktiivne kaitseliitlane ning pagarina oli varustanud ka sakslasi, põgenes perekond nõukogude võimu okupatsiooni eest Saksamaale. Elu põgenikuna Saksamaal ei olnud noorukesele tütarlapsele lihtne - toimetulemiseks tuli mõneteistaastasel noorukesel Astal töötada sõjalennukitehases. Asta õde haigestus ja suri. Sõja lõpu keerukate olude tõttu kaotas pere isaga kontakti ning naases Eestisse Alansile. Mõne aasta pärast sai Astast Otti talu noor perenaine. Pisipere ei jäänud tulemata - aastate möödudes sai Asta üheksa lapse emaks. 1949. aasta märtsiküüditamisel küüditati Alansilt Asta meheõe pere, kelle kaks väikest poega (s. 1943 ja 1945) jäid Asta ja Erichi perre kasulasteks, kuni vanemad taas Eestisse naasta tohtisid. Asta ise pääses küüditamisest tõenäoliselt seetõttu, et Erich osales sõjas "õigel poolel". Läände põgenenud isa tõttu oli ta aga pidevalt teatud struktuuride huviorbiidis. Asta viimane laps oli veel sülelaps, kui 1961 juhtus õnnetus pereisa Erichiga ning Asta jäi leseks. Asta kõige vanemad lapsed, kaksikud Einer ja Milvi olid siis 13-14. Kui nüüd lugeda uuesti mu vanaema kolhoositöö päevikut 1963-1964, loob see kõik täiesti uue konteksti, kas pole? Saatus tõi Asta ellu veel ühe mehe ning sündis veel üks laps. Kuid et lapse isa suri enne lapse sündi, kasvas viimane poeg üles kasuperes. See Salupõldude sitke suguvõsa lugu - Asta kasvatas enda lastest tublid ja töökad inimesed, kel on tänaseks omad lapsed, lastel on lapsed ning neilgi on juba lapsed. Nii ongi Asta alanejate sugulaste arv tänaseks juba üle kuuekümne.

Ka minu jaoks oli Asta väga oluline inimene. Minu lapsepõlvesuved möödusid Alansil, Asta minuvanused lapselapsed olid mu lapsepõlvesuvede parimad sõbrad. Eeskätt pärast seda, kui minu vanavanemad lahkusid (1993 ja 1995) oli Asta hästi natukene ka mulle vanaema eest - Alansil käies meeldis mulle ikka Asta juurest läbi astuda ja temaga kohvi juues juttu ajada. Asta mälestused Alansi külast, mida ma vahel ka salvestanud olen, aitavad mul luua pilti Alansi küla ajaloost eelmisel sajandil. Asta oli soe ja sõbralik inimene, kes elab edasi oma lastes ja nende lastes ning meie mälestustes. Puhka rahus!

Head uut aastat!

2011-01-03T00:11:00.005+02:00

On jälle saabunud aasta uus,
uued on päevad, nädalad, kuud.
Mida nad toovad, keegi ei tea
ja võib olla nii ongi just hea!

Head uut aastat! Tulgu ta parem kõigile nii igaühe endi elus ja tegemistes kui meie külaelus! Külaelus on tulemas üks oluline aasta. Esiteks saame valida uue külavanema või lausa mitu - ehk õnnestub seekord valida igale külale oma külavanem, sest "istuva" külavanema aeg saab täis ning kolme küla ühiseks külavanemaks ma enam ei kandideeri. Teiseks saame tähistada juubeliaastat - täitub 770 aastat Alansi ja Kirivalla külade kirjalikust esmamainimisest (mis ei tähista aga meie külade sünniaega, mis ulatub arheoloogide andmetel ikkagi 3000-4000 aasta tagusesse aega).

Armsad AKL-külade elanikud - kui leidsite aastavahetuse eel enda postkastist helkurid, siis oli see väike kingitus "istuvalt" külavanemalt. Olgugi, et uue liiklusseaduse jõustumine lükati edasi, on helkuri kandmine iga liikleja enda huvides ning samuti viisakusavaldus teiste liiklejate suhtes - jalakäijad on autojuhtidele helkuritega ikka palju paremini nähtavad. Samuti oleme maainimestena vist teadlikud ka sellest, et isegi autojuhtidel võib tulla ette ootamatu vajadus jalastuda. Et eelmisel aastal oli külainimeste seas oluliseks teemaks ka külakassa raha kasutamine, siis tuleb ära märkida, et helkurite saatmine kergendas ainult külavanema isiklikku kukrut, külaseltsi raha selleks ei kulutatud.

Lõpetuseks kutsun kõiki kolmekuningapäeva õhtul Kose-Uuemõisa, kus toimuvad traditsioonilised üritused - tõrvikutega rongkäik, orika toppimine, rahvalikud mängud ja tantsud ning muidugi kuuskede põletamine!

Järjekordne tuisujärgne hommik

2010-12-27T21:53:00.010+02:00

Aeg: teisel jõulupühal. Koht: Alansi. Kes: Alansi viie pere esindajad.

Kui jõululapäevast saati oli möllanud lumetorm nimega Scarlett, oli järgmise päeva hommikul tegemist muidugi kõvasti. Olukord meenutas pisut naeri muinasjuttu, kus üht naerijuurikat pidi tõmbama taat, eit, koer, kass ja lõpuks ka hiir. Ainult et meil polnud üht naerist, vaid esmalt jäi kinni üks maastur, siis teine, siis jälle esimene, siis jälle teine, siis aga mõlemad korraga ning samal ajal jäi kinni ka teisest suunast lähenenud ATV. Tagantjärgi on isegi raske meenutada, kes kui mitu korda kinni jäi, sest neid kordi oli tõesti mitu. Päris lõpus tahtis isegi Belaruss pisut labidaabi saada. Et kellelgi tulist kiiret ei olnud, oli tegelikult vahva hommikupoolik. Nagu kogenud offroafimehed ütlevad, 4x4-masinad jäävad lihtsalt veel halvema koha peale kinni kui tavalised autod.

Pühad

2010-12-24T12:36:00.003+02:00

Armsad Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade inimesed,

meie sõbrad lähedalt ja kaugelt!

Rahulikke jõulupühi!

Kaunid isetehtud asjad jõulukingituseks Kirivalla Männiku talust!

2010-12-22T15:47:00.003+02:00

Kaunid ja isikupärased käsitööesemed meie oma küla osavnäpult - Kirivalla külast Männiku talust saab osta kodus küpsetatud leiba ning erinevaid oma kätega loodud esemeid. Loe ka Männiku talu blogi!

Külapiiride paikaajamine vol 2: Alansi ja Siuge vahelise piiri vaidlused

2010-12-21T13:26:00.012+02:00

Jätkame ajalooliste ürikute teemal. Siuge on samuti muinasajast pärit küla nagu Alansi ja Kirivalla, olles ühtlasi ka Kirivallast järgmine küla Tallinn-Paide taliteel.

Osa sellest taliteest on näha ka ülemisel muinsuskaitse all olevaid objekte tähistaval kaardil, Siuge külakeskusest loodesse suunduv tee. Ajad muutuvad ning tänaste haldusüksuste seas pole Siuget olemaski - see, kunagi ka Harmi mõisale kuulunud küla on nüüd osa Tamsi külast, kuuludes seega täna Rapla maakonda.

Võib-olla seoses sellega, et Dekenid hakkasid neile kuulunud Siuge küla tükkideks jagama, tekkisid kohtuvaidlused Siuge-Alansi vahelise piiriga seoses.

Esimene istung toimus 6.jaanuaril 1501 Harju Meeskohtus. Kõige tulisem vaidlus käis maa-ala üle, mis on kivist silla juures Siuge-Alansi teel. Kellele kuulub kivist sild?!Vaidlusaluse maatüki suhtes kutsuti tunnistusi andma Alansi (Allanas) ja Habaja (Appa) talupojad, et kinnitasid, et vaidlusalune maa ja põllutükid on aegade algusest saati olnud nende oma, sama kinnitasid ka kloostrineitsite ja Kõue talupojad (die Bauern der Klosterjungfrauen und die Bauern von Köw). Esimene otsus piiri kohta pärineb 6.maist 1501, Alansi küla nimi kirjutati seal Allinatz. Esiletoomist väärib sellest lahendist ka vastaspoole väide, millega üritati Habaja talupoegade väiteid näidata ebausaldusväärsetena: nad ei ole elupõlised talupojad, vaid sisserändajad (wäre nicht Erbbauer zu Appay, sondern es wären allzumal Einkömmlinge). Meenutuseks - kui Alansil oli selleks hetkeks juba paar-kolm tuhat aastat elatud, siis Habajal tekkisid esimesed talukohad 15.sajandi esimeses pooles ehk teisisõnu, Habajal polnud elu käinud veel 100 aastatki.

Siinkohal tekib muidugi ka küsimus, kus siis meie kandis ometi see klooster oli?! Õige vastus on tegelikult see, et siin on silmas peetud tõenäoliselt Tamsi või Vaopere talupoegi, sest Tamsi küla omanik oli alates 1286 Tallinna Püha Mihkli Nunnaklooster, kes tegutses kunagi tänase Gustav Adolfi Gümnaasiumi ruumides, ka Vaopere ja Kuimetsa kuulusid kloostrile.

Järgmine kohtuasi toimus Siugel 19.juunil 1633. Siuge (Siuck), Habaja (Abbiat) ja Alansi (Allandes) külade vahelise piiri kohtulik tuvastamine.

Püüan siin pisut edasi anda kohtuotsuse teksti: "Nimelt ristikivist, mida meile näitas Rittmeister Berendt Taube ja mis paistab kui nurgakivi, millel on kõik neli nurka välja raiutud ning mis tähistab kolme mõisahärra omandi piiripunkti, nimelt Kuimetsa, Harmi ja Siuge; siis proua Wagneri poolt meile näidatud üks õõnsus või koobas ühe Kuimetsa söötis seisva talukoha Pundipere (Punti Perre) läheduses, mida ta peab kohaks, mis tähistab kolme mõisahärra piiripunkti. Milline koobas, peale seda kui sealt ei leitud mingit kivisütt (Kohle??) nagu tavapärane oleks olnud, pidi tähistama kolme mõisahärra piiripunkti, ei õnnestunud meil tuvastada, vaid leidsime sealt hoopis ristikivi. Ja siit edasi minnes leidsime veel ühe ristiga kivi. Sealt edasi nägime veel üht ristikivi enne tammi, tammi juurest läksime üle paremat kätt suure kasepuu juurde, kus pidi ka üks ristikivi olema, mida me ei leidnud. Et seal hiljuti, veel mõne aasta eest oli olnud ristikivi, kinnitasid meile vande all Harmi talupojad. Seetõttu tuleb sinna uuesti ristikivi panna. Sealt edasi otsejoones mööda mäge, kuhu tuleb samuti panna ristikivi, ristikivist ära pöörata mädasoos asuva allika suunas, Siuge küla ligidal /…/. Edasi sirgelt üle mädasoo jällegi kohta, kus kohtuvad Kuimetsa, Siuge ja Harmi, ühe puu (Grenenbaum?) juurde, mis on kahe ristiga tähistatud, kuhu tuleb samuti ristikivi panna. Ja mina kui meeskohtunik koos kahe kaasistujaga kinnitan, et see jäägu piiriks ka edaspidi.

Kuid see, mida proua Wagnersche koos oma väimehe ja teiste sõpradega väidab oma piiri ja valdused, nimelt alates sellest samast suurest kasepuust kulgevat piir hoopis järgmiselt; suure kasepuu juures olevat olnud ristikivi, mida tema enda talupojad kinnitasid, ning millisesse kohta me määrasime uue ristikivi asetamise, sealt edasi edela suunas üle sillla, mis asub Siuge küla all, sillast pöörata lääne suunas kuni veekoopani (Wasserkuhle?), sealt edasi loode suunas, sealt lääne suunas, siis taas edela suunas, seejärel lõunasse, siis mädasoos asuva veekoopa juurde, sealt edasi lääne suunda, kus asub ristikivi."

18. juunil 1635 on allkirjastatud järgmine dokument:

"Esmalt alates ühest piirikivist, mis Kuimetsa, Harmi ja Siuge maid eraldab, Pundipere (Puntiper) all, kus on põld, mis Jacob Deckeni ajal ühendati Saumetsa maatükiga, kuuluvana Habaja küla maade hulka, vastavalt vanale kohtuotsusele aastast 1501. Ja siit edasi kuni kivini enne tammi, ja nii edasi mööda tammi paremat kätt kasepuuni, sest seal peab olema tunnistajate jutu järgi ristikivi. Sealt läbi põõsa Kerwaste Zilloni mööda Alansi teed (auf dem Allandschen Weg) Siuge all, kus peab ka olema ristikivi, lähtudes seitsme talupoja vande all antud tunnistustest, seal kivisilla juures peab ka olema ristikivi. Sellest kivisillast edasi mädasoo allika juurde, mis peaks olema üle kallatud tugeva täitega (mit hartem Gruss umschüttet) Mannrichteri otsuse järgi. Sealt edasi Grenenbaumi suunas, millel peab Mannrichteri otsusest lähtuvalt olema kaks ristimärki ning selle läheduses ka ristikivi, mis Mannrichteri otsuse järgi peab olema piirimärgiks Tammistu, Siuge ja Harmi maade eristamiseks, sealt edasi lähevad Harmi ja Tamsi piirid vastavalt vanadele piiridele.

Alla on kirjutanud: Otto Wrangell

Fromholt Tiesenhusen

Ewerdt Bremen

Jürgen Maydell

Hanss von Rechenberk

Hinrich Hastuer

Kaardimaterjali vaadates arvan, et vaidlus käis nende maatükkide üle, mis on Saumetsa juures. Pundipere on tõenäoliselt pärandkultuuri kaardil märgitud Pundi talukoht. Kivist sild "Alansi teel" võis olla ilmselt Siuge ja Habaja veski vahelisel teel üle Alansi oja minev sild, juhul kui tol ajal eksisteeris kivist sildasid ka üle jõgede. Ja miks Alansi tee, mitte Habaja tee - sest Alansi oli tollal suur ja tähtis. Habajale mõisa ehitamiseni oli veel pisut aega - Habaja mõisa sünniaasta on teatavasti 1646.

Pildid ja kaardimaterjal: Maaameti geoportaal.

Ajaloolised andmed pärinevad Briefladest.

MTÜ Habaja Külade Seltsi jõulupidu

2010-12-21T08:35:00.002+02:00

Mõned meenutused pühapäeva õhtul toimunud MTÜ Habaja Külade Seltsi (HKS) üldkoosolekust ning jõulupeost, mis toimus Habaja Raamatukogus. Üldkoosolekul otsustati pikendada HKS arengukava aasta võrra ning asuda seejärel uue etapi kohta uut arengukava koostama.

Jõuluürituse muutis eriliseks ja meeleolukaks HKS värske liige Lauri Ligi, segades pidevalt uusi ja põnevaid alkoholivabu kokteile. Siinkohal ei saa kuidagi jätta välja ütlemata, et kui enamikest poliitikutest pole peale volikogusse valimisi suurt midagi näha-kuulda (ma pean silmas avalikkusele, eks kindlasti kõik valitud teevad suurt tööd volikogude istungitel ja komisjonides), siis Lauri täitis oma valimislubaduse ja korraldas Ojasool nii popi jaanitule, et valla külavanemate kogul tehti ettepanek, et Ojasool võiks toimuda järgmisel aastal ka valla ametlik jaanituli. Samuti on Lauri aktiivne Kõue Kuulutaja kaasautor ning nüüd ka HKS liige. Ojasoo on meie valla suuruselt kolmas küla, mistõttu on see suur asi, kui ka seal asjad liikuma hakkavad.

Habaja Külade Seltsi üldkoosolekul osalejad said kuulda ka valusat tagasisidet (loe: suht hävitavat hinnangut) meie külaseltsi tegevusele. AKLK juhatuse koosolek toimub veel selle aasta jooksul, eks me arutame kindlasti tõsiselt läbi, kas, kuidas ja mida me uuel aastal teisiti ja paremini tegema peaksime (põhiline valupunkt: muru niitmine külaplatsil, mida tõesti ei ole õnnestunud väga efektiivselt korraldada).

Tagantjärgi lumetorm Monikast

2010-12-19T10:54:00.003+02:00

Neljapäeva õhtu kella 22 paiku, Tallinn-Alansi. Mida kodule lähemale, seda tihedam sadu. Lumetorm Monika möllas.

Tõe huvides olgu nimetatud, et tegelikult oli neljarealise tee alguses, kus väga kõrged lumevallid, nähtavus pea sama hull kui Kanaveres-Kirivallas, kuid siis ei olnud veel tekkinud mõtet kaamera kätte haarata. Olgu nimetatud ka see, et kuigi video loob mulje, nagu oleks sõit väga kiire, oli tegelikult kiirust 40-60 km/h, eriti halva nähtavusega tükati veel vähem. Autod, kellest sai mööda sõidetud, sõitsid 30 km/h.

Eelmisel reedel istusid tõenäoliselt kõik, kes ei olnud just Alansi-Offroad-Klubi liikmed, lumevangis. Kui kella 10 paiku oli näha Kolu teel suurt sahka ja üks Alansi küla mees seejärel ka lootusrikkalt tööle asus, avastas ta end siiski enne Kanavere küla kapitaalselt kõhu peal. Nimelt oli see suur sahk turbaraba teeotsas end ringi keeranud ja tagasi tulnud. Jabur olukord, milles peame elama, kui seda teed lükkab kuni Kirivalla-Kanavere piirini Kõue vald ning siitpeale Kose vald, kes ei ole kokku leppinud selles, et üks hooldaja võiks tee lõpuni lükata.

Kõue Kuulutajas oli artikkel Harmi mõisast

2010-12-17T14:45:00.005+02:00

Võtsin end kokku ja kirjutasin heade inimeste palvele vastu tulles artikli KK-sse seoses hiljuti toimunud mõisapäevaga. Jääme siis "põnevusega" ootama, millise järje see kirjatükk saab teadagi kelle poolt. Kopeerin selle artikli siiagi (avaldatud detsembrikuu Kõue Kuulutajas).

Pilt pärit Unustatud Mõisate blogist.

Uue-Harmi mõisas toimus mõisaajaloopäev

Monika Mikiver

Harmi-Ojasoo piirkond ja mõisate teke

Tänase Harmi ja Ojasoo külade alal asus võimas neljast külast koosnev Harmi (Hermæ) külade kogum (Harme, Lope, Oiel ja Harmseleke), kui 1219-1220.aastatel viidi Taani võimu poolt läbi külade loendus. Kuivajõe äärne viljakas pinnas oli arenguks soodne, kokku 25 adramaa suurune Harmi oli meie valla suurim. 1 adramaa oli põlluala, mida suutis aastaringselt harida 1 mees 1 hobusega. Teadlaste hinnangul võrdus 1 adramaa 8 hektariga, seega tänastes mõõtudes tähendab 25 adramaad 200 hektarit. Ühes, Harmseleke nimelises külas oli ajalooürikutele tuginedes juba enne 1325 aastat mõis. Jüriöö ülestõusu sündmuste käigus liikus ordu sõjavägi Paidest Tallinna peale läbi meie kandi külade, mille käigus peeti Kanaveres suur lahing. Tee peal põletati ja hävitati enamik külasid, nii hävis ka Harmseleke mõis 1343.

Ojasoole, mis saksakeelsetes ürikutes kannab nime „Harm“, rajatud mõisast koos kahe vesiveskiga on esimesed kirjalikud andmed aastast 1417, ordu maameistri läänikirjast. 1646.aastast pärineb juba Harmi uues mõisas alla kirjutatud piirileping, milles on detailselt kirjeldatud Uue-Harmi (Neu-Harm) ning Vana-Harmi (Alt-Harm) mõisale kuuluvad maatükid. Nimetatud aastaarvu peetaksegi Uue-Harmi mõisa sünnikuupäevaks.

Jaan Krossi "Keisri hull" ja Uue-Harmi mõis

19.sajandi alguses valmis Uue-Harmi mõisa uus peahoone, mille ehitustööd kulgesid Vana-Harmi mõisas elanud mõisniku Peter Zoege von Manteuffeli juhtimise all. Tegu on sama inimesega, kes on üks tegelaskuju Jaan Krossi teoses "Keisri hull". Mõisnik on raamatu peategelase, liiga demokraatlike riigikorralduslike ideede eest vangistusse mõistetud ning hulluks tembeldatud Timo von Bocki õe Elisabethi abikaasa, keda raamatus kirjeldatakse järgmiselt:

„Möödunud nädala jooksul jõudsid Manteuffelid kevadepori kiuste kahe jumitu killavooriga pärale. Ja mittegi veel terve perekond. Aga kokku ikkagi enam kui piisavalt. Endine jämeda sinaka lõuaga ja musta nudipeaga Peeter, kes on jõudnud oma toheda nina juba igale poole sisse toppida. Ja tema endiselt nohune ja püüdlik, aga mitte kõige vastumeelsem Elsy. Ja lainetavate pagariemandavolüümidega viieteistkümneaastane Claire, kes oma paksusehämmeldusest tüütu, aga teinekord vist ka päris vaimuka lobisemisega üle saab. Ja üheteistkümnene mustapäine naaskel Emma. Ja kümneaastane Max ja kuuene Alex, kaks hästi tedretähnilist marakratti. Kusjuures kolm vanemat poega, Gerhard, Otto ja Carl, on kõik juba üle kahekümne ja tegutsevad mujal, kaks esimest ohvitseridena kroonus, nagu ma aru sain, ja viimane Tartu suurkoolis tuhteerimas.“

Kirjeldatud mõisahärra tegevust Uue-Harmi mõisas meenutab meile hoone parempoolses otsaseinas olev kivi, mis kannab aastaarvu 1809 ning nime Peter Zoege von Manteuffel.

Uue-Harmi mõisas sõlmitud abielust sündis maailma muutnud kirurg

Et tegu ei olnud vähetähtsa karjamõisaga, sellest annab tunnistust 1850ndal aastal toimunu. Sel aastal peeti Harmi mõisas üks väärikas pulmapidu - Peteri vennapoeg Hermann Gustav Zoege von Manteuffel abiellus 1850.a Harmi mõisas ühe märkimisväärse noore preili Bertha Heinriette Wilhelmine Parrot´iga. Preili Bertha vanaisa, prantslasest teadlane Georg Frederic Parrot oli 1801.a kaitsnud doktorikraadi, uurides keemia ja füüsika mõjusid arstiteadusele ning 1802.a saanud taasavatud Tartu Ülikooli esimeseks rektoriks. Võime vaid oletada, kui elitaarne seltskond sellele pulmapeole kogunenud oli.

Seitse aastat hiljem sündis Uue-Harmi mõisas sõlmitud abielust üks tore poisslaps, kellest sai hiljem maailmakuulus arstiteadlane ja kirurg Werner Maximilian Friedrich Zoege von Manteuffel. Nimelt võttis tema esimesena kasutusele keetmise teel steriliseeritud kirurgilised kummikindad. 1897 avaldatud teadusartiklis soovitatud "keedetud käed" ("gekochte Hände") avaldas mõju antiseptilise kirurgia arengule terves maailmas. Varem opereeriti enamasti paljakäsi.

27.novembril toimus Zoege von Manteuffeli sihtasutuse korraldatud mõisaajaloopäev

Eelnevast tekstist joonistub välja, miks loodud sihtasutus just sellist nime kannab. Uue-Harmi mõisa ajalugu võib peita endas veel palju põnevaid saladusi.

27.novembril olid kohalikud ajaloohuvilised kogunenud Uue-Harmi mõisa, et nautida esimest Zoege von Manteuffeli nimelise sihtasutuse poolt korraldatud mõisaajaloopäeva. Kohaletulnuid tervitas avakõnega direktor Tiiu Jalg, kes kõneles Uue-Harmi mõisahoones tegutseva Harmi kooli tänasest olukorrast, muredest ja tulevikuväljavaadetest. Järgnevalt tervitas kuulajaid Zoege von Manteuffeli nimelise sihtasutuse käivitaja Sirje Kautsaar, kes tutvustas sihtasutuse eesmärke, milleks on aidata kaasa nii Harmi kooli kui mõisamaja olemasolule ja arengule. Mõisa ajaloo uurimine on üks eesmärkidest. Sihtasutus on asunud tegema koostööd Arhiivikooliga, mille käigus koostatakse mõisamajja ajaloolist materjali tutvustavad stendid.

Ürituse põhiettekandja oli ajalooarhivaar pr T. Oja, kelle ettekande teemaks oli mõisate osa kohaliku elu mõjutamisel ning kes esitas ülevaate mõisate kujunemisloost.

Harmi kooli kunstiõpetaja J. Soomets kõneles mõisate restaureerimisest. Saime näha huvitavaid fotosid Kose-Uuemõisa, Vodja, Ojasoo, Triigi, Harmi mõisatest. Huvitav oli kuulda siseviimistluse trendide muutumisest. Kui vahepeal oli moes püüda taastada kõik ühe teatud ajastu stiilis, siis nö viimane mood on hoopis lasuurimine. Mõte on nüüd hoopis selles, et kui remondi käigus seinad paljaks võtta, on seal näha väga erinevatest ajastutest jälgi, erinevaid kihistusi. Lasuurimisel kaetakse sein poolläbipaistva ainega, nii et see väga erinevates värvides sein jääb näha, kujutades endast omamoodi kunstiteost, mis kõnetab meid ajaloolisusest hoopis enam kui kunstlikult pätsistiilis seinakrohv, mis peaks meenutama keskaegset seina. Eilse ajalooürituse lõpetas õpetaja Mare Kivistik, kes tutvustas Harmi kooli osalemist kolmandat hooaega suvises külastusmängus „Unustatud Mõisad“.

Ettekannete vaheajal rõõmustas ajaloohuvilisi mõnus kohvilaud magusate kookide, karaski ning Võtikmetsa talu kodus küpsetatud leivaga.

Üritus toimus kohaliku omaalgatuse programmi toetusel.

Allikad

Käesolevas kirjatükis on ajalooliste andmete esitamisel tuginetud järgmistele allikatele:
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930
• Baltisches historisches Ortslexikon, Volume 1. Hans Feldmann, Heinz von Zur Mühlen, Gertrud Westermann, 1985.
• Est- und livländische Brieflade. Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands. Fr.G. von Bunge ja R. von Tolli, 1856.
• Geschichte der Medizin. Von der Antiseptik zur Aseptik. Heinz Flamm, 2009.

Rikas Alansi Kaubi ja vaene mõisahärra Deken

2010-12-17T10:29:00.005+02:00

Eelnevas kirjatükis sai antud ülevaade Dekenide perekonnale kuulunud valdustest. Tegelikult ei olnud Dekenid alati nii heal järjel, nagu arvata võiks. Nimelt õnnestus ühel Alansi talupojal end vabaks kaubelda tänu sellele, et mõisnik oli rahahädas ja temal, Alansi küla kõrtsmikul, läks hästi.

On olemas kirjalik artikkel Mihkel Aitsami sulest EW ajast pealkirjaga "Eesti soost mõisnikud-vasallid ja vabad talupojad, mille kohaselt on Tallinna Linnaarhiivis säilinud Alansi Kaubi priikirja originaal. Artiklis selgitatakse:

"Siia juurde tuleb lisada, et kaubi koht oli meieaja mõiste järele midagi postijaama ja ööbimiskoha taolist.

Kui Tallinnast väljusid kaupmehed ametipidajad ja teised reisijad, siis esimene peatus oli Vaidas ja teine Alansil. Nii leidub Tallinna magistraadi raamatuis sissekandeid, et Tallinna raesaadikud peatusid 1545. ja 1547. aastal "Alanansi Kaupe" juures.

Kuigi Kaubi ostis end ja oma poja Hindreku vabaks pärisorjusest, ei saanud ta endale liikumise või teise kohta asumise õigust mitte, vaid jäi oma koha külge köidetuks edasi. Müüjad jätsid endile õiguse Kaubit ja ta järeletulijaid endale tagasi nõuda, kui nad läheksid "võõra härra" juurde elama. Nagu teisest ürikust selgub, võis selle kitsenduse põhjustajaks olla Kaubi rikkus. Dekenid elasid pillavalt, olid vaesed ja vajasid laenu. Kellelt siis minna laenama, kui mitte rikkalt Alansi Kaubilt?

Vasalli priiskav elu tõi vaesuse

Dekeni sugukonnale kuulusid juba 1462 Ojasuu, Uuemõisa, Habaja ja Paunküla mõisad Kose kihelkonnas. Jakob Dekeni järglased said Jakobi surma järel küll mitu mõisat, kuid ei suutnud neid kinni pidada. Kaubi põlves kaenasid Dekenid Tallinna kodanikult Hans von Grabelt 600 riiamarka ja pantisid Ojasuu mõisa. Kuna laenu ei suudetud tasuda, võttis Grabe Ojasuu mõisa üle. Ülevõtmisel selgus, et Dekenid olid pantinud ka Kaubi kinnisvara Grabele. Nüüd hakkas Kaubi oma õigust jalule seadma kohtu teel. Ta esitas kohtule oma priikirja, mis tunnistati seaduslikuks ja Kaubil jäi tema vabadus ja priimehe õigused edasi.

/.../

Viimased märkused Alansi Kaubi kohta leiduvad 1558.a. Siit peale kaovad igasugused jäljed. Kas sai Kaubi ja ta perekond algavas Vene-Liivi sõjas surma, või läksid nad sõja jalust mujale elama, selle kohta puuduvad igasugused teated. Endine Alanansi küla on alles ja hüütakse lühemalt Alansi külaks. Kaubi nimelisi talusid leidub mitmel pool veel praegugi."

PS: Selle infokillukese eest võlgnen väga suure tänu Tõnule Valtust, kes on ise põhjalikult tegelenud meie naaberküla Karla küla ajaloo uurimisega.

Meie külade ajalugu - Dekenite aeg

2010-12-16T10:23:00.004+02:00

Pildil saksa ordu rüütel, pärit siit.

15.sajandi teisest poolest kuulus see kant siin Dekenitele. Iseloomustamaks rüütli varanduslikku seisundit toon siinkohal ära toorevõitu tõlke mõnest dokumendist, kust nähtub, kui palju külasid veel Dekenile kuulusid ning selle perekonna kukrut täita aitasid. Kui küsida, miks ma neid toorevõitu tõlgitud asju üles panen - loodan, et mõni minust hulka nupukam inimene neid lugema satub ja kommenteerimisega edasi aitab. Tekst on pisut konarlik ka seetõttu, et tol perioodil kasutati lepingute alguses niivõrd peeneid, samas aga pikki ja lohisevaid viisakusvormeleid, et jäin nende ümbersõnastamisega jänni. Teine märkus puudutab tolleaegseid mõisteid, mis vajavad veel mõnest spetsiifilisest sõnastikust täiendamist. Hetkel on üsna raske aduda, mis vahe oli tol perioodil sõnadel mõis, talukoht, küla, külakoht, mõisakoht jmt. Veel kord juhin tähelepanu, et kuni Uue-Harmi mõisa veel ei olnud rajatud, ei olnud kellelgi põhjust kasutada mõistet Vana-Harmi. Seega kus siin nimetatakse Harmi mõisa, on mõeldud tänases mõttes Vana-Harmi ehk Ojasoo mõisa.

Jacob Deken, rüütel, sõlmib oma poegade Jacobi, Andrease ja Jürgeniga pärandi jagamise kokkuleppe, 21.aprillil 1462.

Käesolevaga teavitame kõigile, et mina Jacob Deken, rüütel, härra Jacobi poeg, oma abikaasa Margareta teadmisel ja tahtel, ühelt poolt, ning meie vennad Jacob, Andreas ja Jürgen Deken, härra Jacobi pojad teiselt poolt, et mina, Jacob Deken, rüütel, sõlmisin oma poegadega sõbraliku kokkuleppe järgmisel viisil:

Mina, Jacob Deken, ja minu abikaasa Margareta jätame endale meie endi eluajaks Neuenhof zum Neuenhofe (Kose-Uuemõisa) koos veski ja järgmiste küladega:

Kurinoia (Kurena), koos 6 kasutuses oleva talukohaga (Gesinde) ja ühe poolmaaga (Halbhäkner), Karol (Karla), 13 kasutuses oleva talukoha ja ühe poolmaaga, Siegenurm (Söönurme?) ühe talukohaga, Kirimekki (Kirimäe) 6 talukoha ja ühe poolmaaga, Leve (Leva?) 3 talukohaga, Kanaveer (Kanavere) 6 talukohaga, Turdi 1 talukohaga, Kolo (Kolu) 1 talukohaga, Saudel 5 talukohaga ja ühe poolmaaga, Harol 3 talukohaga ja ühe poolmaaga, Tono 1 talukohaga ja Saudelisse mineva silla juures ühe sepa ja vabadikuga (Freier) Kuninganwomesi juures, Idenpere 2 talukohaga, Katties (Kadja?) 5 talukohaga, Pollik (Põlliku?) 1 talukohaga, Siwke (Siuge) 6 talukohaga. Nendest mõisatest (?) on praegu kasutuses 59 talukohta, 5 poolmaad, üks sepp ja üks vabadik. Kadja, Põlliku ja Siuge külasid ei pea ma enam kasutama rohkem kui oma eluajal, need peavad pärast minu surma minu poegadele Jacobile, Andreasele ja Jürgenile kuuluma, ilma mistahes koormiseta, ülejäänud mõisad (Güter?) seevastu peavad pärast minu lahkumist olema minu abikaasa Margareta kasutuses ja valduses, ilma igasuguse koormiseta meie vendade poolt. Pärast tema surma peavad need kuuluma minu poegadele.

Edasi peavad minu pojad pärima ja saama enda omaks Harmi (= Ojasoo!) mõisa (Hof) koos kolme veski ja mõisale kuuluvate külade ja mõisadega (Dörfern und Gütern): Pauwenküll koos 9 kasutuses oleva talukohaga ja ühe vabadikuga ühe adramaa maaga, ühe kingsepaga poole adramaa maaga, majapidamised (Hofstätte) Pauwenküll juures koos 1 talukohaga, Kirover (Kiruvere) 1 talukohaga, Harde (Ardu) küla koos 8 kinnistuga ja ühe poolmaaga, Silmes (Silmsi) 4 talukohaga, Oiel 3 talukohaga ja 1 poolmaaga, Lepo ühe talukohaga, Harmi (Ojasoo) 5 talukohaga, Hapaie (Habaja) 6 talukohaga, Varsemekki (Varsamäe Kirivalla juures?) 2 talukohaga, Kurvalde (Kirivalla) 7 talukohaga, mõisas (auf der Hofstätte) 1 talukoht., Adenotz (Alansi) 12 kinnistuga. Nendes üksustes on praegu kasutuses 60 talukohta, üks vabadik, üks kingsepp ja paks poolmaad (Halbhäkner).

Edasi söötis seisvatest maaüksustest (Hofstätten) ja söötis seisvatest küladest (Dörfern): Rölenhoff ja Illever, Seesküll (Sääsküla?) ja Kantküll (Kantküla?), Hofstätte Silmes (Silmsi) ja Nurmes ja Klein-Nurmes.

/Edasi reguleeritakse tütardele ehete, pulmakulude jmt hüvitamist./

Peale selle jääb mulle, rüütel Jacob Dekenile koos oma abikaasaga meie eluajaks kalakasvatus (Fischerei), mis asub Harmi (=Ojasoo!) mõisa juures järvedes, veskipaisudes ja ojades, samuti reserveerime me endale küttepuud (Zimmerholz?) nii Harmi juures kui ka teiste mõisate (Gütern) juures, kus meil parasjagu mugavam on.

Kui me mõlemad oleme surnud, siis saavad Uuemõisa ja üleval nimetatud maaüksused ja külad nagu ka Revali toomkirikus olev pärand (Erbe auf dem Dom zu Reval) nimetud vendadele ja nende pärijatele.

Jürgen Deken müüb oma vennale Jacobile pool Harmi mõisast etc.

23.detsembril 1466

Järgneval antakse teada, et mina Jürgen Deken, härra Jacobi poeg olen austades enda auväärse armastatud isa ja ema teadmist ja tahet otsustanud sõlmida kindla kauba oma armsa venna Jacob Dekeni ga järgneval viisil:

Esmalt olen ma oma nimetatud vennale müünud ja talle üle andnud (aufgelassen) pool Harmi mõisast, kõigi veskite, veskikohtadega (Mühlstätten?), külade, (Dorf- und Hofstätten), mis asuvad Kose kihelkonnas, koos kogu juurdekuuluvaga, nagu me mõlemad vennad, Jacob ja mina, oleme ära jaganud, ja nagu me oma vennale Andreasele täielikult rahalikselt oleme hüvitanud, ja mõisatega, mis Andreas ise oma osaks välja valis, koos õigusega seda vabalt käsutada etc.

Peale selle m olen mina Jürgen Deken müünud oma vennale Jacobile oma osa Siuge (Synke) külast, mis asub Juuru kihelkonnas, ja Siuge külast ka oma isa ülalpidamiseks kuni tema surmani, samuti oma osa Harmi mõisast, nagu üleval kirjeldatud, tingimusega, et minu isa surma korral pärib Jacob minu osa Siuge külast ning samuti minu isa ülalpidamisosa (Leibzucht?) säilib ja pärandatakse lastelastele.

Kui aga Jacob sureb ilma lihaste pärijateta, siis siis peab nimetatud osa Jacobi ja minu järeltuligatele minema. Kui minu vend Jacob ei saa meie venna Andreasega Siuge küla kolmanda osa suhtes kokkuleppele, siis peab ka see kolmandik, nagu teised kaks osa, kuuluma minule ja minu pärijatele.

Jürgen Deken kannab Revali komtuuri ja Harju Meeskohtu ees ette Harmi mõisa osa pärimise oma vennale Jacobile

7.augustil 1467

Loetelu:

Harmi mõis koos mõisa ees asuva veskiga, ja nn uus veski ja vanad veskikohad, küla-, mõisa- ja talukohad (Hofstätten, Gütern Dörfern und Dorfstätten), ja nimeliselt: külad: Harmi, Lope ja Oiel, külakohad Sesskull, Illever ja Harmselike, külakohad Rolenhoff, (nach des genannten Hofes Mark gelegen), külad Alansi (Adanatze) ja Kirivalla (Kirewalde) (koos Hofstätte´ga), külad Habaja (Apai) ja Varsamäe (Varsemeki) ja külakohad Saumetsa (Zaumetze), mis kõik asuvad Kose kihelkonnas, nagu talupojad aegade algusest on omanud;

Sinna juurde ka Jürgeni osa Siuge (Sinke) külast, mis asub Juuru kihelkonnas.

Järgneb tingimuse kirjeldus.

Jacob Deken, rüütel, annab Harju Meeskohtu ees tunnistusi Kirivalla ja Kirimäe külade vahelise piiri kohta

29.detsembril 1472

Mina, Jacob Deken, rüütel, olles täie mõistuse ja tugeva mälu juures, annan tunnistusi Kirivalla (Kiriwalde) ja Kirimäe (Kiremecki) külade vahelise piiri kohta, nagu see aegade algusest on olnud (järgneb piirimärkide kirjeldus), samuti mõisakohtade (Hofstätte) Roleni ja Marki ning Korwele vahelise piiri kohta (järgneb piirimärkide kirjeldus, mida dokumendis ei olnud ära toodud).

Revali Komtuur (Hauscomthur zu Reval) ja Harju Meeskohas tõend seoses Harmi mõisa ostuga

29.septembril 1484

Härra Andreas Deken soovis müüa Harmi mõisa Claus Treidenile, kes soovis müügilepingu juurde jääda, Andreas Deken ei tunnista müüki. Kohus tegi otsuse, et müügilepingut ei toimu, mõis jääb Dekenile, kes eab tagastama Treidenile kogu tema poolt makstud raha.

Vennad Johann ja Dietrich Deken kinnitavad Brun Drolsshagenile eelisostuõigust Harmi mõisale

30.juunil 1546

Kinnituskiri, et võlg 1600 marga ulatuses on makstud?

Ajaloolised andmed pärinevad Briefladest.

Kas ajada või mitte...

2010-12-15T23:57:00.000+02:00

... lumi katuselt maha? Tehnilise Järelevalve Ameti kinnitusel on ehitise kandevõime lumekoormusega talumiseks on piiripeal. Kui on värske lumi, siis lumeraskus ühele ruutmeetrile on 150kg (lumekõrgus ca 1,5 m), kui on poolsulanud lumi, siis kuni 300kg (lumekõrgus 0,5 meetrit) ja sula lume korral 400kg (lumekõrgus 25 cm) ja enam. Vt ka videolõiku siit.

Vainu Lii 100

2010-12-06T08:40:00.005+02:00

Täna on Vainu Lii 100.sünniaastapäev. Palju õnne, kallis vanaema!

Harmi mõisas toimunud mõisaajaloopäeva muljed

2010-11-28T12:11:00.011+02:00

Eile toimus Harmi mõisas Zoege von Manteuffeli nimelise sihtasutuse korraldatud esimene suurem üritus - mõisaajaloopäev.

Kohaletulnuid tervitas avakõnega direktor Tiiu Jalg, kes kõneles Harmi kooli tänasest olukorrast, muredest ja tulevikuväljavaadetest.

Sirje Kautsaar on üks väärt naine. Ta pühendus Harmi kooli arendamisele, töötades kooli direktorina. Nüüd, kus tema töökoht on hoopis teises vallas, kuulub tema südamest suur osa ikka Harmi mõisakoolile. Just Sirje oli see, kes käivitas Zoege von Manteuffeli nimelise sihtasutuse, mille eesmärgid on aidata kaasa nii Harmi kooli kui mõisamaja olemasolule ja arengule. Eile tutvustas Sirje sihtasutuse moodustamise lugu ning selle eesmärke. Mõisa ajaloo uurimine on üks eesmärkidest.

Ürituse põhiettekandja oli ajalooarhivaar pr Oja, kelle ettekande teemaks oli mõisate osa kohaliku elu mõjutamisel. Kuulajad said kindlasti palju uusi fakte teada mõisate kujunemisloost. Julgen siinkohal väljendada oma tagasihoidlikku arvamust - ettekande teksti mahalugemine minule isiklikult eriti ei meeldi. Eks mina kui ise õppejõutööd tegev isik olen muidugi kuulajana ka keskmisest inimesest oluliselt pirtsakam ka, aga point on tegelikult olemas - kui inimene räägib nö peast, väljendab ta end lihtsamate lausetega, selgemalt. Kui inimene peab mingi jutu kirja panema, on laused teistsugused, pikemad, analüütilisemad. Seetõttu ei saagi ettekannet teha nii, et loed kirjaliku teksti maha. Püüdes siiski objektiivne olla, eks ta püüdis oma kirjaliku teksti kõrvale midagi ikka juurde ka rääkida ja kommenteerida, mis oli kohe hoopis huvitavam.

Ajalooarhivaar oli võtnud kaasa ka koopiaid mõningatest kaartidest. Siit kaardi pealt on näha Harmi mõisa südamik 19.sajandil. Külgmiste tornidega peahoone ees mõisale omane uhke auring, ringtall või karjakastell, mida täna enam pole. Vaata ka Soometsa veebist, kuidas see kaart ühendatuna tänase kaardiga välja paistab.

Ettekandja püüdis meid valgustada ka Harmi mõisa ajaloo osas, aga see osa oleks võinud olemata olla. Nimelt väitis ta, et esimesed teated Harmi mõisast on aastast 1417. Seejärel luges ette, et 1692 Röttgert Lode ajal pärandi jagamisel lahutati Harmi kaheks eraldi mõisaks, Ojasuu ja Harmi (Alt-und Neu-Harm). Tõepoolest, EHA kodukalt mehaanilisel mahalugemisel jääbki selline mulje. Aga see ei ole ju tõde. "Harm" oli vanasti Ojasoo ja kogu see jutt, et 1417 oli seal mõis, käib ju tegelikult Ojasoo mõisa kohta... Tuleb järelikult EHAle kirjutada ja eksitavale infole tähelepanu juhtida.

Ajaloohuvilised diskuteerimas.

Minu jaoks oli päeva põnevaim ettekanne Harmi kunstiõpetaja J.Soometsa käsitlus mõisate restaureerimisest. Saime näha huvitavaid fotosid Kose-Uuemõisa, Vodja, Ojasoo, Triigi, Harmi mõisatest. Päris huvitav oli kuulda siseviimistluse trendide muutumisest. Kui vahepeal oli moes püüda punnitada taastada kõik ühe teatud ajastu stiilis, siis nö viimane mood on hoopis lasuurimine. Mõte on nüüd hoopis selles, et kui remondi käigus seinad paljaks võtta, on seal näha väga erinevatest ajastutest jälgi, erinevaid kihistusi. Lasuurimisel kaetakse sein poolläbipaistva paberkrohviga (või midagi säärast), nii et see väga erinevates värvides sein jääb näha, kujutades endast omamoodi kunstiteost, mis kõnetab meid ajaloolisusest hoopis enam kui kunstlikult pätsistiilis seinakrohv, mis peaks meenutama keskaegset seina.

Äärmisel huvitav oli ka Juhani mõte, et kui Harmis teatud tänaseid siseviimistluse lahendusi suuta säilitada veel 30-50 aastat, muutuksid ka need vaatamisväärsuseks. Samamoodi olen mina omaette arutlenud, kui keegi kutsub üles lammutama kõik nõukaaegsed laudad, varemed jmt. Usun, et nende suhtes kehtib samamoodi - 30-50a pärast on sovhoosiaegne lüpsjate elumaja Kirivalla külas ehk oluline pärandkultuuriobjekt, tähistades ka üht ajastut meie elus.

Eilse ajalooürituse lõpetas õpetaja Mare Kivistik, kes tutvustas suvist külastusmängu Unustatud Mõisad.

See ei jää kindlasti ainukeseks ajalooürituseks Harmi mõisa teemadel, nii et jääme põnevusega ootama.

Suupillikursus

2010-11-28T11:54:00.002+02:00

Reedel toimus esimene õppetund suupilli kursusel. See oli väga lahe, õppisime selgeks heliredeli ning juba ka mõnda lihtsamat lugu mängima. Päris huvitav, et see kursus nii vähe huvi äratas, õpilase vaatepunktst on muidugi nii, et mida väiksem grupp, seda parem. Alansi-Kirivalla piirkonnast on muide lisandumas veel 2 kuni 3 huvilist!

Talve tulek

2010-11-28T11:38:00.006+02:00

Kolu-Äksi tee 25.novembri varahommikul napilt enne kella 6. Alansil ja Kirivallas kõik veel magavad ja ärkavad.

Kanaverest on keegi juba startinud.

Külapiiride paika ajamine, vol 1

2010-11-16T14:43:00.010+02:00

Üks vana võlg, minu kui külavanema auvõlg eeskätt Alansi küla elanike ees tahab likvideerimist kindlasti enne minu ametiaja lõppu, mis saab juhtuma 2011.aastal. See on Alansi küla piiride õigeks seadmine. Teema, millega hakkasin tegelema juba ammu, kuid valla poolt sooviti saada põhjalikumat seletuskirja. Pealegi keskendus mu esialgne joonis vaid Alansi ja Kirivalla vahelisele piirile, kuivõrd keset Alansi küla seisev Kirivalla piiritähis häiris Alansi küla inimesi kõige rohkem. Tegelikult on aga Alansi küla kõvasti väiksemaks tehtud ka mujalt. Uus kaart on juba joonistatud, aga põhjaliku ajaloolist tausta lahtiseletava seletuskirja koostamiseks pole senini aega jagunud. Järgnevalt siis vaatangi üle ajaloolise materjali, mille pinnalt see seletuskiri tuleb kokku panna. Ühtlasi saab selle ära kasutada meie külade ja valla arengukavade ajaloolise osa koostamisel. Täna kehtivas valla arengukavas on ajaloolise arengu käsitluses mitmeid apsakaid sisse sattunud.

Tuletame meelde, milles siis asi. Kui vaadata tänast kaarti, siis näeme hiigelsuurt Kirivalla küla ja sellest ehk Kirivallaga võrreldes viiendikusuurust Alansi küla.

Kasutatud pilt on üks fragment J. Soometsa poolt koostatud ja tema veebis avaldatud kaardist tähistamaks külaseltsi kuuluvaid külasid ja külavanematega külasid, vt Soometsa veebi.

Korduvalt on siin ajaveebis mainitud, et nii Kirivalla kui Alansi on 3000-4000 aastat vanad võimsad muinaskülad (arheoloogide hinnang lähtuvalt leidudest). Külasid on esimest korda kirjalikult nimetatud Taani hindamisraamatus, mis avaldati 1241. Sealt nähtub, et 17 adramaa suurune Alansi küla kuulus Taani kuningale, 15 adramaa suurune Kirivalla kuulus Heinrich Grabae´le. Meie piirkonna võimsaim keskus oli toona Kuivajõe kaldal asuvad Hermae külad (Harmi+Ojasoo) koos 25 adramaaga (kuulusid Heinrich von Libaec´ile). Alansist võimsam oli ka Kõue 19 adramaaga, mis kuulus Bertold von Swavae´le. Ette rutates - sel ajal ei olnud olemas Lutsu, Äksi ja Lööra külasid ega ka Habaja küla. Kuid eelnevat kokku võttes saame tõdeda, et 13.sajandi alguses oli Alansi suurem küla kui Kirivalla.

Järgmine kirjalik dokument, mis meie külasid nimetab, pärineb aastast 1417. See on dokument, kus on esimest korda nimetatud ka Habaja küla. Üldise taustsüsteemi meenutuseks: vahepeal olid toimunud Eesti alal ristisõda (eeskätt kuni 1227), 14.sajandi keskpaigas Jüriöö ülestõus, meie kandi kontekstis naaberkülas Kanaveres toimunud suur lahing. Pärast Jüriöö ülestõusu läks Põhja-Eesti taanlastelt Saksa ordu kätte.
Järgnevalt selle dokumendi konarlik tõlge.

25.jaanuaril 1417

Sifert Lander von Spanheimi läänikiri

Meie, vend Sifert Lander von Spanheim, Liivimaa ordu maameister, tunnistame, et meie oma auväärse kõrgmeistri (Hochmeister) võimust lähtuvalt, vastavalt meie ausate Saksamaa ordu ametikandjate liikmete nõule ja teadmisele, oleme läänistanud meie truule Jacob Ronnele, härra Jacobi pojale, ja kõigile tema õiguspärastele pärijatele, kõik järgnevalt loetletud mõi talud, külad ja mõisad, ja nimeliselt:

Harmi mõis (=tänane Ojasoo!) koos kahe veskiga, külad Oggil, Lepe (Lope? kunagine küla Ojasoo ja Harmi kandis), Kegel, Powenkul (Paunküla?) koos veskiga, Harde (Ardu), Symes (Silmsi?) koos mõisaga (Hofstätte), Kattyges (Kadja?), Soldeken, Sywke (Siuge), Warsemecke (Varsamäe), Appa (Habaja), Adonis (Alansi), Kuiwalde (Kirivalla), Adonise (Alansi) mõis (Hof zu Adonis) koos Kyrimecki veskiga (Mühlenstätte), Sygenurm (Söönurme?), Kirover (Kiruvere), külad (Dorfstätte) Nurmes, Illover, Sesskul (Sääsküla?) ja veerandik maast Haraguli (Aruvalla?) külas, mis on kuulunud Odert Parenbekele; 

koos kõigi põllumaadega, olgu siis haritud või söötis, heinammadega (Heuschlägen?), aasadega, metsadega, karjamaadega, jne, veekogudega, ojadega, allikatega, jõgedega, tiikidega, tammidega ja kalakasvatustega, jahiõigustega, kõigi kasutusõigustega nii täielikus ulatuses, kui see üldse võimalik on, (….) omada ja pidada läänimõisana, sellise vabadusega, nagu ka teised rüütlid (Ritter und Knechte) Harjumaal ja Virumaal meie auväärse kõrgmeistri poolt on õnnistatud. 

Antud välja Revalis, 1417 aastal, päeval pärast püha Pauli tagasitulekut.

Allikas: Brieflade.

PS: kui keegi arvab, et Adonise pidamine Alansi külaks on liigne loomingulisus, siis siinkohal tuginen Balti ajaloolisele kohanimeregistrile.

Ajaloolised andmed pärinevad Briefladest.

Hea võimalus õppida suupill selgeks!

2010-11-15T13:14:00.004+02:00

MTÜ Paunküla Külaarendamise Selts korraldab SUUPILLI ALGÕPETUSE KOOLITUSE JAP liikmetele ja nende headele sõpradele. Esimene õppepäev Kõue vallas toimub 26.novembril algusega kell 18.00 KõueRahva Majas. Kaasa hea tuju ja omaosalustasu 200 EEK, mille eest saab professionaalsesuupilli omanikuks. Järgmiste õppepäevade toimumise aeg ja koht lepitaksekokku kohapeal. Vajalik eelregistreerimine aadressil andres@koue.ee kuni 25.november k a.

Väike muusikaline pala ka edasijõudnud suupillimängijate esituses.

Algab unistamise aeg

2010-11-07T18:33:00.012+02:00

Algab unistamise aeg. Vallavanem kutsus üles külasid oma arengukavasid koostama, et saada sisendit valla uude arengukavasse. Mis see arengukava muud on kui ühine unistus sellest, milline meie küla tulevikus võiks välja näha, millised atraktsioonid ja teenusepakkujad seal tegutsevad. Eks need küsimused viivad muidugi ka küsimusteni, kuidas elu meie külades ja vallas paremini läheks, kuidas saada rohkem elanikke (=vallal rohkem raha, mh ka külade tegemiste toetamiseks) või kuidas saada inimesi Tallinn-Tartu nn kiirtee pealt maha, mis paneks neid Kõue valda vaatama tulema? Üks võimalikke unistusi, arvestades meie külade ja teede põnevat ajalugu, postitee näitel (vaata ka postitee kodulehte!).

Kadunud koer, täiendatud 30.11

2010-11-07T10:31:00.005+02:00

Kuimetsa külast kadus koer, keda nähti viimati Vaopere kandis (vt kaarti). Seega võib koer liikuda Habaja või Kadja suunas.

30.novembri info põhjal võib koer olla juba Vaida-Suursoo piirkonnas.

Reedel toimus külavanemate ja külaseltside esindajate kogu

2010-10-30T20:52:00.003+03:00

Foto autor: Andres Mätlik

Reede õhtul kell 17.00 alanud külavanemate ja seltside esindajate koosoleku kutse oli sõnastatud nii: "29. oktoobril kell 17.00 Kõue Rahva Majas. Palume külavanematel ja külaseltside esindajatel välja selgitada küla peamised probleemid ja võimalused ning sõnastada ettepanekud valla arengukavasse. Viimane võimalus on veel kaasa rääkida valla üldplaneeringu koostamise juures."

Kohapeal selgus siiski, et kehtivat arengukava ei soovitagi siiski eriti muutma hakata. Uut valla arengukava hakatakse koostama uuest aastast ning vallavanema tungiv soov oli, et kas külad, mitu küla ühiselt või siis kant (Kõue valla 38 küla on jagatud neljaks kandiks) koostaks uue arengukava (või ajakohastaks kehtivat) oma küla või kandi osas, et saada sisendit valla uue arengukava tegemiseks. Nii siis kuulasime külade probleeme, olid need siis alates oktoobrist tuksi keeratud ühistransport või kobraste poolt "reostatud" Pirita jõgi, niitmata teeservad või Habaja-Harmi kooliteel lapsi ohustavad perekond Suursildade kurjad koerad, Habaja vahel 40km/h alas 80-ga kihutavad palgirekkad või valgustamata Ojasoo sild, mis on eriti talvel jalakäijatele eluohtlik. Kurb, et nii mõnigi neist probleemidest on lahendamata juba ligi 5 aastat, ehk siis on jutuks tulnud vist kõigil külavanemate koosolekutel, kus mina viibinud olen. Arutati ka seltsitegevuse toetamist ja tehti konkreetne ettepanek, et edaspidi kaasataks taotluste läbivaatamise protsessi ka külavanemate ja seltside kogu. Arutati ka valla üldise arengu teemadel - kuidas saada valda rohkem inimesi elama (sest siis on ka valla sissetulekud paremad ja vald saaks pakkuda inimestele kvaliteetsemaid teenuseid, kasvõi seltsitegevust paremini toetada).

Alansi ja Kirivalla külad paistavad muide selles osas valla kontekstis positiivselt silma - kui 2004.a elas Alansil 23 inimest, siis 2010.a on siia registreeritud 31 inimest. Kirivallas on 20-st inimesest saanud 25. Lutsu külas on 0-st inimesest saanud 1. Eks me ise ju ka teame ja suudame kokku rehkendada, kui palju inimesi meil tegelikult elab. Ja iga inimese eest, kes siin elab, kuid on registreeritud mujale kohalikku omavalitsusse, jääb vallal saamata ca 10 000 krooni inimese kohta.

Hoolimata ebamääraseks jäänud koosoleku eesmärgist möödus üritus positiivses toonis ning leppisime kokku, et niisugune koosseis võiks kohtuda oluliselt tihendamini, isegi kord kvartalis.

Kitsed on kadunud!

2010-10-20T09:16:00.002+03:00

Kirivalla külas läksid eile kaduma neli väikest hallikat värvi kodukitse, keda nähti viimati Alansil! Teateid vahendab murelikule omanikule külavanem, seega kes näeb-kuuleb neist, andke mulle teada: 51 755 39.

27.novembril toimub Harmis mõisaajaloopäev

2010-10-16T18:18:00.003+03:00

Harmi mõis on meie kandi jaoks oluline, sest omal ajal väga võimas Alansi küla kuulus Harmi mõisale ning oli selle põhiline sissetulekuallikas (see asjaolu ilmneb Eesti Ajalooarhiivi vakuraamatutega tutvudes). Seetõttu olen ka siin ajaveebis avaldanud mõnikord mõne loo Harmi mõisaga seonduvatest küsimustest, sh ajaloolistest nüanssidest. Mõne aja pärast on tulemas põnev üritus, kus saab kuulda ettekannet mõisate osast kohalikus elus. Samuti esitab Harmi kooli õpetaja Juhan Soomets enda vaate, kuidas Harmi mõisa võiks restaureerida ning annab ka oma nõuandeid nii puit- kui maakivihoonete restaureerimiseks ning interjööride kujundamiseks.

Zoege von Manteuffeli nimeline Sihtasutus
koostöös Harmi Põhikooliga
korraldavad

laupäeval, 27.novembril algusega kell 13.00

Mõisaajaloopäeva Uue-Harmi mõisas

Habaja piirkonna elanikele
ja
teistele huvilistele

Päevakavas on tutvustada Zoege von Manteuffeli Sihtasutust ja selle eesmärke.
Ajalooarhiivi arhivaar Tiiu Oja räägib mõisate osast kohaliku elu mõjutamisel.
Juhan Soomets õpetab restaureerima.
Mare Kivistik teeb ülevaate Harmi Põhikooli osalemisest projektis "Unustatud mõisad".

Ajaloopäeva algus on 13.00 ja orienteeruv lõpp 16.00

Kuulajad saavad kohapeal kuuldu põhjal täita temaatilist ristsõna.
Väljas on õpilastööde näitus teemadel "Harmi mõisa park 2020" ja "Harmi mõisa siseruum 2020".

Kose kihelkonnapäevade reportaaž Kose Teatajas

2010-10-16T18:08:00.005+03:00

Värskes Kose Teatajas jagas Kose koguduse õpetaja Mare Palgi oma muljeid augustis toimunud kihelkonnapäevadest. Meie külad osalesid külaturul, kuid see oli vaid üks üritus paljudest põnevatest sündmustest. Järgnev tekst on nelja pildifaili kujul, seega tekstile klikkides avaneb see pisut suuremal ja paremini loetaval kujul (teine variant on klikkida Kose Teataja lingil ning otsida see lugu sealt üles).

Laupäeval toimub traditsiooniline Mihklilaat!

2010-09-28T08:52:00.001+03:00

Posteri autor: Juhan Soomets

Meie külade esindus Kose Kihelkonnapäevade külaturul

2010-08-28T22:26:00.016+03:00

Laadamelu

Jutud võimsast Viskla külast vastavad tõele. Kõige suurem telk, kõige võimsam valik, kõige rohkem inimesi, käsitöötuba kohapeal.

Üks fragment Viskla küla väljapanekust. Sallid, mida vaadeldakse parasjagu, olevat laste tehtud - vanuses 9 kuud kuni 10 aastat.

Karla külas asuva Roogoja elulõngatalu põnev väljapanek. Oli ka väga hea võimalus Karla küla inimestega tuttavaks saada ja ühist rabamatka planeerida - asub ju Karla küla Alansi ja Kirivalla naabruses, koerte haukuminegi kostab metsa tagant ära. Uurime, mis seisus vanad metsa- ja rabateed on, ehk saame tulevikus teineteise üritustel käia.

Melu Kõue Külade Seltsi väljapaneku ümber.

Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade lett.

Uusi vanu tegijaid meie külas - Männiku talu pani välja roosi- ja muhu motiividel maalitud kelli, klaasimaale, isetehtud leiba, kudumeid, isetehtud sepiseid.

Egge haaras kinni mõttest valmistada köömneküpsetisi - on ju meie kant mõnevõrra tuntud köömnekasvatajate poolest.

Männiku talu kellad. Kas meeldivad? Kui soovid isegi sellist kella või mõnele lähedasele kingituseks, siis kirjuta: belisett(ätt)hot.ee.

Mõistagi oli meie külade letis ka Kirivalla Imuti talu pererahvas. Mart Ojasalu roosiraamatud.

Ja roositalu eksponaadid. Taustal küla tutvustavad stendid, mille meisterdamiseks kulus meil juhatusega siin mitu õhtupoolikut.

Meie külade osalemine sai võimalikuks tänu Alansi Offroad Klubile, kes andis telgi ja lauad-pingid. Klubi tiim oli samal ajal Lõuna-Eestis võistlustel, nii võttis külaselts enda peale ka offroadiklubi esindamise. Organiseerisime offroad-trenažööri, kus igaüks sai harjutada kätt mudarallis. Teisisõnu oli tegu ühe vene arvutimänguga, kus sõiduvahendiks UAZ. Aga aeglusti ja vints jmt arvutimängus sisalduv võimaldas anda küll väikse sissevaate maastikusõitu.

Offroadimäng oli eriti populaarne väikeste poiste seas.

Aga mitte ainult. Ka roositalu peremees Mart tegi proovi.

Alansi, Kirivalla ja Lutsu külad on esindatud laupäevasel külaturul

2010-08-26T09:30:00.002+03:00

Kirivalla Mart Ojasalu roositalu, Männiku Atsi ja Kaja rustikaalsed roosikellad ja käsitöö, Alansi Offroad Klubi offroad-trenažöör ja miskit ehk veel saab meil välja pandud Kose Kihelkonnapäevade raames toimuval külaturul. Tulge vaatama - laupäeval kell 10-14 Kose kiriku läheduses. Täpsema kava leiad siit.

Viskla Külaselts

2010-08-19T13:32:00.002+03:00

Ma sain vahepeal kirja, milles paluti reklaami teha Viskla külale ja selle kodulehele - seal on tegutsemas väga aktiivne külaselts (kes Kose Teatajat loeb, see teab; kel Viskla külas tuttavaid või sugulasi, see teab ka). Ühtlasi kutsuti meid ka pittu - täna õhtul on seal tantsuõhtu! Kes ei tea - Viskla asub Kosest pisut Kehra poole sõita - minge aga uudistama!

Millised võisid meie külad välja näha 9.sajandil?

2010-08-10T22:59:00.007+03:00

Arheoloogid on seisukohal, et Alansil ja Kirivallas võidi elada juba 2000-1000 aastat enne Kristust. Seega on meie külad (nagu ka mitmed teised külad Kõue vallas - Harmi, Ojasoo, Kõue jt) 3000-4000 aastat vanad. Nii pika aja jooksul on arusaam majast ja külast kõvasti muutunud. Võttes arvesse viimaseid aegu arvatakse sageli, et üks õige Eesti (kui ugrimugri) küla on hajaküla. See on loonud ettekujutuse, et nii on see aegade algusest saati olnud. Kui olen tuttavatele selgitanud, et vaadake, siinsamas Alansi keskuses oli Rootsi ajal 24 elamist püsti, tundub see uskumatuna. Nii see siiski oli. Miks - seda oskavad ajaloolased paremini selgitada. Mina võin vaid arvata, et ehk oli selliselt parem kaitsta oma küla. Olid ju ikkagi ajad, kui ka Eestis üks kihelkond käis teisi kihelkondasid röövimas. Millised meie külad võisid välja näha 9.-10.sajandil, sellest võib väikse ettekujutuse anda Āraiši rekonstrueeritud järveasula Cēsise lähedal, mida peetakse võrdlemisi autentseks ning kuhu me suvel sõprade soovitusel sattusime.

Patermaa talukohast

2010-08-07T23:38:00.013+03:00

Patermaa (vanasti Patermäe) talu koha peal ei ole rootsiaegse kaardi peal veel midagi. Sealt üle tee asuva mäe koha peale, kus täna asub siloauk, on kirjutatud Patermäe. Alansi 1850.a kaardi peal on juba talukoht täiesti olemas. Siloaugumäge nimetatakse siin jätkuvalt Pater meggiks.

Patermaa nimetati Alansi küla saksastamise ajal Tannenhofiks. Kaardimaterjal: Alansi 1850.aastal, Tallinna Linnaarhiiv, Hagemeistrite fond.

Sama talukoht NL aegsel topokaardil (allikas: Maa-ameti ajaloolised kaardid, täpne aeg teadmata).

Eesti Wabariigi ajal elasid Patermäe talus Takenbergid. Ei saa jätta mainimata, et tegu on tänapäeva Kõue vallas ühe tuntuima inimese, endise maanõuniku ning Kõue Kuulutaja kurikuulsa kaasautori Viivi Laaneti onu koduga (Johannes "Juhan" Takenberg oli August Takenbergi vend). Kusjuures Jaan Takenberg (tõenäoliselt Juhani isa Jaan, aga ka Juhani vend on Jaan) oli pikki aastaid Harmi kooli hoolekogu esimees.

1949.aasta märtsiküüditamisel küüditati Juhani tütar Hilde. Selle kohta teatakse rääkida, et Juhanit ennast taheti küüditada, kuid teda ei olnud kodus. Üks linnavanamutt elas ka Patermaal. Kui küüditajad tulid kohale ning isa ei olnud, oli vanamutt öelnud, näe, tütar on siin, viige tema ja viidigi. Räägiti, et Hilde olid selle mutiga eelnevalt tülli läinud, ja seda seebirasvade pärast. Hilde pere oli siga tapnud ja Hilde tahtis seepi keetma hakata. Rasv oli läinud, vanaeit oli selle ära teinud. Selle seebitüli tõttu vist põrutaski vihaga, et viidagu tütar minema.

Kahekümneaastane Hilde oli küüditamise ajal viimaseid kuid rase. Hilde meest ei võetud kaasa, isegi kui ta ise tahtis oma lapseootel naisega koos minna. Mees sõitis siiski Siberisse järgi, tagasi Eestisse tulid nad juba kolme lapsega. Küüditamise materjalidest nähtub, et Juhan sõitis 1951 ka tütre juurde.

Allikas: küüditatute nimekiri

Peale küüditamist kaaluti Patermaale maakonnahaigla rajamist, aga otsustati see siiski Ravilasse teha, sest Ravilas olid paremad teeolud. Too maja Ravila külas, endine vallamaja, kuhu see haigla rajati, ei olevatki olnud suurem kui Patermaa maja.

Üsna peale küüditamist otsustas nõukogude võim selle maja võtta kokku ja viia Kosele. Patermäe oli kahekordne maja. Ei mingit eraomanike vahelist kokkulepet nagu tänapäeval. Lihtsalt keegi tähtis ametiisik tegi otsuse ja maja pakiti kokku ja viidi Kosele.

Tänasel päeval näeb kunagi Alansil Patermaal seisnud maja välja selline, nagu eelnevatelt piltidelt näha. Milline see kunagi välja nägi ning milline kurb sündmus peres aset leidis, viitab tolleaegne Alansi küla puudutanud lauluke:

"Patermäel on plekist katus

kalliks läks tal naise matus"

Peale maja teisaldamist oli Patermaa talukoht aastakümneid tühi, ainult vundament jäi ju alles, kuni kaheksakümnenda lõpus plaanis sinna maja ehitada Alansi külast Tiidu talust pärit tänane Ojasoo mõisa omanik Leo. Milles tema plaanid seisnesid ja kuidas Patermaast sai meie kandi suurtaluniku ning Habaja sovhoosi kunagise direktori Aare Viira ja tema pere kodu - sellest kunagi järgmisel korral.

Kuidas Alansi hiiesalu hävitati (täiend)

2010-08-05T12:20:00.004+03:00

Olen siin varasemalt heietanud ja mõtteid mõlgutanud selle kohta, kus võisid asuda Alansi maausulised pühapaigad. Nüüd on saabunud pisut selgust selles osas. Vesteldes Alansi küla vanima elaniku Otti Astaga, kes elab Alansil küll alles alates 1936, kuulsin, et Vanakubja talukoha juures olnud haavasalu, mille kohta öeldud ka hiiesalu. Seal oli kümmekond haava, mis kasvasid pargi moodi, jõe kaldal. Asta sõnul nimeti seda hiiesaluks ja räägiti ka nii, et kui kaks allikat lähestikku on, pidavat see olema mingi hiis. Aga seal olnud nii, et üks allikas oli jõe kaldal ja teine kohe sepapaja juures, õige lähestikku. See asus kohe Vanakubja kõrval, rattakuuri kõrval, Vanakubja talukompleksist Sopi koha suunas (mitte Lutsuküla suunas, kus asub täna Hiie-nimeline kinnistu).

Täiendatud: juba saabus ka vastupidine arvamus, et see asus siiski Vanakubjast Lutsuküla suunas. Ja et haavasalu oli sealkandis midagi väga eksootilist, tolleaegsed lapsed ütlesid, et haavalehed on justkui hõbemündid.

Kas seal hiiesalus käidi tol ajal veel midagi tegemas, mingeid maausulisi kombeid talitamas? Asta sõnul ajal kindlasti enam mitte, kuigi sel ajal elasid külas mõned maausulised inimesed. Päris huvitav oli kuulda, kui ebausklikult kristlased maausuliste peale vaatasid. Külanaised olevat rääkinud, et sellest on jama, et see (hiiesalu) ei ole Jumalast. Vana-Kubjal hobused ei pidanud vastu, osteti terve hobune, natukese aja pärast suri ootamatult ära. Seda seostas külarahvas Jumala kättemaksuga, sest taluperemees oli taarausuline. Jaagu Oskar (Oskar Nõmmela, kes varjas Johan Pitkat) oli taarausuline, üks aasta võttis külm kartulid ära ning kartulikuhi läks mädanema - kristlastest külaelanike sõnul Jumal karistas, sest ta olnud hiieusuline.

Hiiesalu kohta märkis Asta veel, et Tallinnast käis üks ajaloolane (Juhan /.../ ) ja ütles, et neid puid ei tohi maha võtta, need on hiiepuud.

Ükskord tuli Asta töölt ja kõik puud oli maha võetud - maaparandustööde tegijadte poolt. Kellelgi olevat olnud sauna vaja Kuivajõel ehitada ja sauna siseviimistluseks olnud haaba vaja. Üks maaparandusmeestest oli Vana-Kubja naabertalu Sopi talu üks perepoegadest. Asta palus tal jätta alles Vana-Kubja leinajalakas, lootuses, et ta kaevab selle siis ise üles ja istutab Ottile, kus ta siis ise sel ajal elas. Kuid ei, mehed ei jätnud leinajalakat. Samuti võeti maha püramiidpaplid. Asta sõnul ei olnud siinkandis kuskil püramiidpapleid, mille tema isa oli istutanud. Isa oli veel Tallinnast kuskilt aiandist need toonud ja istutanud justkui väravaks tee juurde, mis viis haavasalusse. Need võeti ka maha. Haavasalus oli ka üks võimas tamm. Nii võimas ja vana, et viis meest oli vaja, et saaks tammel ümbert kinni võtta. Ka see võeti maha. Asta imestab, kuidas nad selle küll maha said saetud, kui see nii jäme oli?

Tammesid olnud üldse väga palju. Jõe äär - Soku oja - olnud tammesid täis. Kõik need tammed võeti siis maaparandustööde käigus maha.

Vaata Vanakubja kohta ka seda lugu.