teisipäev, 21. august 2012

23.-26.08 - Kose kihelkonnapäevad 2012



Kose kihelkonnapäevad 23.-26.08.2012



Kava:
NELJAPÄEV, 23. august NOORTEPÄEV  Täpne tegevuskava ilmub augustikuu jooksul
19.00. avab uksed kirikumõisa terrassikohvik
         
REEDE, 24. august AJALOOÕHTU JA KIRIKUÖÖ   
  
13.00.-17.00. Kose-Uuemõisa Koduloomuuseumis, mis asub Kose Gümnaasiumi ruumides on avatud  VANADE RAAMATUTE NÄITUS
18.00 ajalooõhtu pastoraadis "Usuliikumisest Karla külas"(Kristliku Vennaste Ühingu kongresside läbiviimisest Roogoja talus ja palvekoosolekute pidamisest ka hilisemal perioodil) Uno Taimla
19.00. avab uksed kirikumõisa terrassikohvik
21.30 kirikuöö küünlavalguses ja muusikas (kiriku lähiümbruses, jõe luhtadel)
22.00 vigiilia kirikus

LAUPÄEV, 25. august TURUHOMMIK, LASTEPÄEV, ORELIÕHTU
10.00.-14.00. käsitöö- ja aiasaaduste turg kirikumäe jalamil (tooge oma kapsad ja kaalid ning näputöö müügile. Info ja registreerimine 55560558 Tiina),
mänguasjade ja raamatute vahetus (sul on harukordne võimalus anda oma lelule või raamatule uus kodu ja leida endale mõni põnev asemele)
väiksematele väikeloomade nunnutamise nurgake
meisterdamise töötuba suurematele - kuidas teha uued asjad vanaks(Decoupage puidule)
õnneloos
pajasupp kaunitelt naiskodukaitsjatelt
12.00.-14.00. TEEME LASTETEATRIT (teatrit tegema on oodatud kõik lapsed vanusest sõltumata!)
12.00 teatri õpituba pastoraadis
13.30 etendus
15.00. restaureerimise õppepäev pastoraadis; OÜ Mandragora jagab nõuandeid ja soovitusi teemal “Kuidas hoida armdsaid asju” (raamatud, pildid, fotod, kirjad, talukaardid jms): Restaureerimise üldised põhimõtted, ohumärgid armsatel asjadel ja kuidas neid ära tunda (hallitus, koid); mida teha kui on juhtunud veavarii, ladestunud palju tolmu, kuumakahjustused milliseid hooldusmaterjale ja parandusmaterjale kasutada, kuidas kannatadasaanud objektidele esmaabi anda.
18.00. vesper ja oreligala külalisorganistidega kirikus;      
19.00. avab uksed kirikumõisa terrassikohvik
22.00. öökino noortelaval (Vesse Veeringu, Kose Kunstikooli, Jaak Kilmi ja Kiur Aarma animatsioonid, mis haakuvad Kosega)
22.30 mängufilm (milline nimelt, selgub hiljem) Viskla küla kohvikuga 

 PÜHAPÄEV, 26. august KIRIKUPÄEV
11.00 kuldleeripüha jumalateenistus kirikus. 1962 a. leerilastel palume eelnevalt registreerida telefonil 6036372
kirikukohv

13.00.-17.00. Kose-Uuemõisa Koduloomuuseumis, mis asub Kose Gümnaasiumi ruumides on avatud VANADE RAAMATUTE NÄITUS
18.00 Ott Leplandi kontsert (pilet 10 eurot, lastele vanuses kuni 12 aastat 5 eurot)
19.00. avab uksed kirikumõisa terrassikohvik

reede, 17. august 2012

18.aug TRIIGI külapäev Kõue-Triigi mõisas!



Ka meie kandi inimesed on kõik lahkesti oodatud! Väärt kultuurisündmus, väärt esinejad, võimalus piiluda ka mõisa peahoonesse :)

kolmapäev, 15. august 2012

Jüri Raidla: võimekas KOV on alates 5000 elanikust


Väljavõte endise Justiitsministri Jüri Raidla ettekandest 2011.a Pärnu Juhtimiskonverentsil "Eesti riigi pidamist on vaja radikaalselt muuta", milles on tsiteeritud mh presidenti, riigikontrolöri ja õiguskantslerit. Taas lugemissoovitus neile, kes tunnevad huvi Kose + Kõue ühinemisläbirääkimistest ja soovivad enda arvamust kujundada. Taustaks veel, et Kose valla elanike arv on 01.01.2012 seisuga 5765 elanikku, Kõue valla elanike arv samal ajal 1644 elanikku. Uue ühendvalla elanike arv oleks seega 7409 elanikku (allikas: ühinemise vaheraport).

"/---/
Omavalitsuste tegelikkus
Täna on Eestis 226 KOV-i. Ainult 34 KOV-is on elanikke 6000 või rohkem. Eelnimetatud 34 KOV-is elab ca 970 000 inimest ehk teisisõnu — ligi miljon inimest elab 15% KOV-ides ja ülejäänud elanikud jagunevad 192 KOV-i vahel. 39 KOV-is elab vähem kui 1000 inimest. Aastal 2007 oli alla 3000 elanikuga omavalitsuste osakaal nende koguarvust 67%. Kõige väiksemas KOV-is elab ca 100 inimest, mis tähendab, et suurim KOV on väikseimast KOV-ist 4000 korda suurem!
Kõikide KOV-ide kulud ületasid 2009. a tulusid 1,2 miljardi krooni võrra, puudujäägiga KOV-ide arv küündis 2009. a 63%-ni.
Riigikontrolör Mihkel Oviir tõdes 11. novembril 2008. a Riigikogu ees esinedes: „Kogu meie riigis on sama palju inimesi kui ühe korraliku suure linna linnajaos. Tegelikkuses võib ju tervet Eestit mõtteliselt vaadelda kui üht omavalitsust Euroopa ruumis“.
S.-V. Kiisleri poolt ettevalmistatud haldusreformi eelnõu seletuskirjas on loetletud, et omavalitsus peab täitma väga erinevaid ülesandeid, milleks on vaja ca 35 erinevat spetsialisti. Kuidas suudetakse sellises olukorras tagada elanikele igal pool sama tasemega teenuste osutamine? See on võimatu.
Haldusreformi vajadust on oma ülesastumistes rõhutanud Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. President Ilves on omavalitsusjuhtidele öelnud alljärgnevat: “Mulle tundub, et halduskorralduse kohendamisest ei taheta rääkida põhjusel, et see jutt on olemuslikult negatiivse tooniga. Sellest on harjutud rääkima loobumiste ja kaotuste võtmes. Et rahvas jääks ilma oma vallast, oma linnast, tükikesest oma identiteedist. Me pole osanud haldusreformist rääkida võitude keeles. Ja siin on süüd kõigil, kellele rahvas on usaldanud elu edendamise Eestis. Väikese valla volikogu liikmega alustades ja presidendiga lõpetades.”
10. oktoobril 2011. a esitleti Geomedia poolt koostatud omavalitsuste võimekuse indeksi analüüsi. Analüüs näitab, et KOV-i võimekus sõltub suuresti KOV-i üksuse elanike arvust. Oluliseks läveks on 5000 elanikku
Õiguskantsler Indrek Teder toonitas Riigikogule 11. oktoobril 2011. a, st. üleeile esitatud ettekandes alljärgnevat: „Paljud minu käest läbi käinud kaasused näitavad väga selgelt, et Eesti vajaks inimeste põhiõiguste ja vabaduste paremaks tagamiseks haldusreformi. Kohalike omavalitsuste sisulist tugevdamist, muutmist, mille üks traditsiooniliselt kaalumisväärne võimalus on nende arvu koomale tõmbumine. Samas, kui ikkagi piiride joonistamine mitte kuidagi ei õnnestu, siis võiks ju kaaluda kohalike omavalitsuste ülesannete ülevõtmist riigi poolt, sest isikute põhiõigused peavad ju olema tagatud. … Pealegi nii riik kui kohalik omavalitsus on ikka inimese jaoks ja vist mitte tagurpidi. Lihtne tõde, mis kipub mõnikord ära ununema.“
Omavalitsuste näilikkus
KOV-ide tegelikkuse vaatlus viib vääramatult karmi järelduseni — enamik Eesti kohalikke omavalitsusi ei ole tegelikud, vaid on näilikud. Nad ei suuda ei objektiivselt ega subjektiivselt oma funktsioone täita ja oma territooriumil elavatele inimestele avalikke teenuseid kvaliteetselt osutada. Seetõttu on haldusreform möödapääsmatu.
Pöördugem ülaltoodud järelduse kinnitamiseks autoriteetide poole:
- TÜ Majanduse Instituut 1999 — 2000: täies ulatuses on võimeline teenuseid osutama KOV rahvaarvuga vähemalt 6000 inimest;
- Siseministeerium 2000: KOV-ide haldussuutlikkus on madal;
- Riigikontrolör 2009: haldusreformiga ei saa oodata viimsepäeva laupäevani;
- Õiguskantsler 2009 ja 2011: põhiõiguste tagamiseks on vaja uut halduskorraldust.
Tänaseks on haldusreformi viibimine viinud õiguslikult paradoksaalse olukorrani, kus enamike KOV-ide näilikkus on saavutanud taseme, mis on oma olemuselt Põhiseaduse vastane. Kui riigikontrolör on sunnitud parlamendi ees esinedes tõdema, et „Vallaametnikud on paljudes kohtades nagu Hunt Kriimsilmad, kel on pidada üheksa ametit“, siis on midagi ikka totaalselt mäda.
/---/"

teisipäev, 14. august 2012

Riigikontrolör: pole võimalik, et paari tuhande elanikuga KOV-d suudaks täita KOV ülesandeid

Kõue valla aktiivsemad tegelased elavad ja hingavad praegu ühinemisläbirääkimiste taktis. Kõue vallas toimunud avalikud rahvakoosolekud on läbi, ees on mitu koosolekut Kose vallas, mida on - kui Internetijumal annab - võimalik jälgida ka Interneti kaudu (osa koosolekuid on ka järelvaadatavad!). Triigi külavanem on oma muljeid jaganud KKS ajaveebis, Kõue vallavanem enda mõtteid oma blogis. Selleks, et valla elanik saaks teha teadliku valiku, on tehtud üsna palju. Millest otsuse tegemisel lähtuda, on ka palju. 

Mina aga kasutan juhust ja avaldan väljavõtted oma kunagise lugupeetud kolleegi, tänase riigikontrolöri artiklist "Mihkel Oviir: sümfoonia kandlele ja kammipillile", mis on avaldatud juba 2008.a Postimehes. Lugege ja mõtisklege ka riigikontrolöri sõnade üle.



"/.../
Foto: Riigikontroll. Autor: Postimees/Scanpix Baltics

Vaatamata valdade/linnade üldise arvu mõningasele vähenemisele ei ole alla 3000 elanikuga KOVide osakaal koguarvust peaaegu üldse vähenenud. Kui aastal 2001 oli väikesi KOVe 70%, siis 2007. aastal oli selliseid 67% kõikidest valdadest/linnadest. 

Kahe kolmandiku KOVide kohta tuleb rahvastikust vaid 17%. 
Alla 1000 elanikuga valdu on aga suisa 35 (sic!). Ja ainult kolm linna ületab 50 000 elaniku piiri. On ju vana nali, et vastates välismaal küsimusele, kui palju Eestis on elanikke, ja saades vastuseks 1,3 miljonit, järgneb küsimus – aga kui palju teistes linnades elab.

Meeletu hulk ülesandeid
Ütlesin juba 2006. aastal parlamendi ees kõneldes KOVide suutlikkust ja neile pandud kohustuste hulka võrreldes, et kui ikka muusikateos on kirjutatud sümfooniaorkestrile, siis kandle ja kammipilliga seda lugu ära ei mängi.

 Riigikontroll on auditeerinud KOVe ligi kaks aastat. Nii suuri, keskmisi kui ka väikseid. Kui suuremad linnad välja arvata, vaatavad meile vastu kogu aeg ühed ja samad probleemid ning sama süsteemne viga.

 Ja ma võin audititulemustele tuginedes kinnitada põhilist – ei ole olemuslikult võimalik, et paari tuhande elanikuga KOVid suudaksid kõiki neile ette nähtud ülesandeid täita. See ei ole lihtsalt võimalik.

KOVide ülesannete loetelusse kuuluvad näiteks sellised n-ö seinast seina märksõnad nagu sotsiaalabi, vanurite hoolekanne, lastekaitse, puuetega inimeste sotsiaalteenused, elamu- ja kommunaalmajandus, veevarustus ja kanalisatsioon, heakord ja jäätmehooldus ning maakorraldus ja territooriumi planeeringud, ühistransport, teede ja linnatänavate ehitamine ning korrashoid ja liikluse korraldamine, kultuurielu ja vabaajaüritused, aga ka tervishoid, avalik kord ja turvalisus.

KOVil tuleb hakkama saada oma koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude ning tervishoiuasutuste ülalpidamisega.

 Ja selle «sümfoonia» mängimisega peavad KOVid edukalt toime tulema, olenemata nende suurusest, valla või linna elanike arvust või asukoha eelistest. No ei ole võimalik.

Kõik KOVid peavad oma ülesannete täitmiseks olema suutelised kavandama oma valla/linna arengut, lisaks peavad seal töötavad ametnikud olema kompetentsed planeerima kavandatu finantseerimist või võimalusi finantseerijate kaasamiseks, omama võimekust projekte juhtida, riigihankeid korraldada, pidama tasemel finantsarvestust, arendama ja hoidma toimivatena IT-süsteeme jne.

Ka alla 2000 elanikuga KOVi volikogu, milles liikmeid võib minimaalselt olla 7, peab kõigis valla tegevuse valdkondades kehtestama suure hulga määrusi ja muid õigusakte ning võtma vastu hulga olulisi otsuseid.

Inimesi ei ole. Ega tule
Inimeste ootus saada põhilisi avalikke teenuseid enam-vähem ühtlasel tasemel üle kogu riigi eeldab KOVidelt, et kõigi valdkondade ametnike tarbeks oleks olemas ametikohad ja need oleks täidetud kompetentsete spetsialistidega. Teenuste osutamiseks toimiks efektiivne töökorraldus ja tagatud oleks selle tehniline pool.

Ka siin ei ole vahet omavalitsuse suurusel, pakutava teenuse kvaliteedi tagab ametniku kompetentsuse tase, samas on nii, et ühes või teises valdkonnas tuleb väikevallal terve aasta jooksul vastu võtta vaid mõni üksik otsus.

 Ja nii nagu KOVidele pandud ülesannete hulk aasta-aastalt pigem suureneb, nii tõusevad pidevalt ka nõudmised ametniku kompetentsusele ja teadmistele.

Vaadates kogu loetelu, millega KOV iga päev peaks tegelema, tuleks igal vallal/linnal tarvitada arhitekti, maakorraldajat, ehitusinseneri, riigihangete spetsialisti, juristi, IT-süsteemide arendajat, finantsjuhti ja raamatupidajat, kultuuriürituste korraldajat, haridusvaldkonna asjatundjat, sotsiaalhoolekande- ja lastekaitse korraldajaid ning jäätmehoolduse ja keskkonnaspetsialiste jne. Või need teenused kõik sisse osta. Aga kust?

Enamasti on väikestes vallavalitsustes vaid 10–15 ametnikku koos vallavanema, abivallavanema ja sekretäriga. Väikseimates vallavalitsustes on neli kohta. Neil on täita samad põhifunktsioonid mis Tallinna rael.

 Tegelikkus on see, et nii tasemelt kui ka erialalt erineva ettevalmistusega KOVide ametnikud täidavad juba praegu mitut ülesannet.

 Tihti ei jätku ka ühe käe sõrmedest, et loetleda, milliste valdkondade eest nad peavad vastutama. Samas on KOVid ka valiku ees, kas jätta ametikoht täitmata või lasta kvalifikatsiooninõuete latti alla.

/.../

Trend ei anna alust hõisata
Juba üheksa aasta tagune «Eesti inimarengu aruanne» toob välja, et ka 3000–6000 elanikuga vallad, väiksematest rääkimata, ei suuda toetada demokraatlikku sotsialiseerimist ja eestvedajatena silma paistnud inimesed siirduvad suurematesse keskustesse. 

See tendents jätkub: võrreldes 2001. aastaga on rahvaarv vähenenud suhteliselt kiiremini just väikestes KOVides. Võrreldes riigi keskmisega väheneb väikestes KOVides rahvaarv poole kiiremini.

Statistika näitab, et neid väikesi KOVe, kus tööturule sisenejaid oli rohkem kui sealt väljujaid, oli 2001. aastal 151, ning KOVe, kus sisenejad vähemuses, oli 23. Aastaks 2007. oli aga nii ühtesid kui ka teisi väikseid KOVe arvuliselt peaaegu võrdselt.

Analüüsides KOVide jõukust ja reastades nad ühe elaniku kohta laekuva tulumaksu summa alusel, selgub, et suhteliselt rikkamate (1.–20. koht) 

KOVide seas on väikeste esinemissagedus tagasihoidlikum, samal ajal on olukord sotsiaaltoetuste maksmise osas vastupidine, st väikesed KOVid maksavad elaniku kohta sotsiaaltoetusi pigem rohkem kui suuremad.

Riigieelarvest eraldatakse igal aastal tasandusfondi kaudu raha nendele 
KOVidele, kelle arvestuslikud tulud jäävad alla arvestuslikele kuludele ehk kes ei tuleks ise ots otsaga kokku. Aastate jooksul on tasandusfondi kaudu toetust eraldatud valdavale enamikule KOVidest. Tänavu on toetusrahata vaid 21 valda/linna. Seega – ise saab hakkama umbes kümnendik KOVidest. Kuid see ei ole praegu peamine probleem. 

Rõhutan – haldusterritoriaalse reformi eesmärk ja tulemus pole suur kokkuhoid. Peamine eesmärk on hüppeliselt parandada juhtimise kvaliteeti, võimekust täita oma ülesandeid. See on võimalik. 


/.../

Nii kodaniku, valija kui ka riigikontrolörina sooviks ma väga, et just väikevaldades/linnades endis tekiks surve oma juhtidele ühineda teistega ja moodustada võimekamaid üksusi.

Mõnel pool sellised mõtted ka liiguvad, kuid näen ka üksteise vaenamist ja rumalat suletuse püüet nii füüsilises kui ka vaimses mõttes. Puudub tihtipeale soov vaadata oma hoovist kaugemale, näha ennast terve Eesti võimekuse taustal ja mõtestada enda olemist Euroopa ja maailma taustsüsteemis. 

See on häda, mis vaevab Eestit ka laiemalt – kuna siinne kant on enamasti olnud ühe või teise impeeriumi osa, siis on ka laiem strateegiline mõtlemine olnud impeeriumide keskuste pärusmaaks; kohapeal on olnud vaja mõelda nii otseses kui ka kaudses mõttes piiratult vaid oma valla või talu piires. Ja kui vallast või linnast edasi on liigutud, on see kitsas maailmapilt endaga kaasa võetud.

/.../
Eesti kohaliku elu üks parimaid tundjaid, tuntud ajakirjanik Rein Sikk näitas hiljuti Eesti Päevalehes, kui alusetu on haldusreformi vastaste levitatav hala selle üle, et vallamaja kaob ära, kohe kõik ääremaastub või läheb kaduma identiteet.

Olen Rein Sikuga nõus, et tuleb selget vahet teha administratiivsel keskusel, kus käib asjaajamine ja kogukondlikul tegevusel. «Kas meie identiteet on vaid vaskplekist või emailitud silt ühe maja uksel? 

/.../

esmaspäev, 13. august 2012

Habaja rahvakoosolekul osalejatest enamik olid POOLT!





Eelmisel nädalal Habaja rahvakoosolekul, millel tutvustati Kose ja Kõue ühinemisläbirääkimisi, publiku  seisukohti (st kohalolijatele pakuti võimalust välja öelda, kas nad on poolt või vastu ja miks. Siin on siis nopitud välja mõningaid seisukohti):
  • Poolt, sest me saame siis ääremaa nimetusest lahti. Kirivalla on Ardust vaadates ju täielik ääremaa!
  • Poolt, sest Habaja piirkond on Kosega rohkem seotud, midagi halvemaks ei lähe.
  • Poolt, sest Kosele on logistiliselt palju parem minna. Ardu vallamajja on keeruline minna, mul isiklikku transporti ei ole.
  • Vastu, aga põhjendused jätan enda teada.
  • Poolt, sest usun, et ühistransport paraneb ja lastele ringide võimalus.
  • Poolt, sest olen kindel, et ühe miinimumpalga eest saab üks inimene vähem kui kahe miinimumpalga eest kaks inimest.
  • Poolt, sest usun, et noorte ja laste olukord paraneb. Ühistransport paraneb.
  • Poolt ja vastu ka. Mõnede asjade poolt olen kahe käega. Kardan ääremaastumist selles mõttes, et Kose kultuuripalee, kuhu tulevad uued klassiruumid ja ringiruumid, sellest saab nii suur magnet, mis võib tõmmata väikse kooli hoopis tühjaks. Olen siiski kindel, et üheskoos saaks asju paremini korraldada. Kui tuleks poliitiline signaal, et poliitiliselt soodustatakse ikkagi väikese külakooli kestmist, pannakse bussid ka teistpidi käima vmt, võiks rahulikuma südamega poolt olla.
  • Poolt, et näha, mis üldse saab.
  • Poolt, sest pink, millelt valida tulevasi otsustajaid, on pikem.
  • Ühe koosolekul olnu, kuid sealt varem lahkunud inimese varem väljendatud seisukoht: mina olen poolt, saagu või sitem.
Kõue vallavanema Ott Valdma järelkaja Habajal toimunud arutelule saab lugeda siit.  
Eks siis täna on igal ühel võimalik tulla kohale Kõue Rahva Majja või lülitada sisse netikanal (loodame korraldada jälle ka netiülekande: http://www.livestream.com/aklk/) ja võtta siis seisukoht, kas Kose valla esindajatel õnnestub Ott Valdma väited usutavalt ümber lükata või mitte.

Kanaveres lennuvälja plaan

Kanavere külas on tõsine plaan rajada lennuväli, ehk siis täpsemalt kerg- ja ülikerglennukite murukattega lennurada. Kui aasta eest oli juba vastav infotahvel tee ääres püsti, siis nüüd pärast pikka vaikust on avaldatud Auelepa detailplaneeringu materjalid, millega saab tutvuda siin.

kolmapäev, 8. august 2012

OTSE EETRIS: AKLK TV Ardu rahvakoosolekul


Kliki siia ja näed otseülekannet veebis kell 19 alanud rahvakoosolekust Ardus!
AKLK kaks juhatuse liiget on osalenud mõlemad ühinemisläbirääkimistel, üks neist ka juhtkomisjoni töös, kes nüüd ka ise Ardus viibides korraldas selle otseülekande võimaluse!