neljapäev, 31. august 2006

Külad said teadetetahvlid

Täna õnnestus meil spontaansete talgute käigus maha "istutada" Alansi ja Lutsu külade teadetetahvlid, mis olid valminud Habaja Külade Seltsi poolt taotletud ja kohaliku omaalgatuse projekti raames finantseeritud projekti raames. Tahvlid toimetati ühel heal päeval kohale ning nende paigaldamine oli juba iga küla enda mure.
Ühel ilusal õhtul läks Andrus naabrimehe Eineri juurde, kes ajas oma "Mannschafti" ehk kolm poega koos tehnikaga kohale ning ka teine naabrimees Heldur tuli appi. Esimese hooga tekkis väike mõttevahetus teadetetahvli kvaliteedi osas, mistõttu tulid sündmuskohale ka Habaja Külade Seltsi esinaine Riina Rosar ja tahvli ehitanud Janek koos Anneli ja pisitütrega. Riina selgitas, et sildid olidki mõeldud selliste robustsetena, sest nii sobivad nad paremini ümbruskonda kui klanitud tahvlid.
Kolme traktori ja karja meeste abil said püsti Alansi ja Lutsu külade tahvlid. Isegi väike Kätlin aitas kaasa, võõbates teadetetahvli jalgu. Kui Lutsu küla tahvel üles sai, oli juba hämardunud, mistõttu Kirivalla küla tahvel jäi sama soojaga üles panemata ning Kirivalla küla enda meeste hooleks. Meie aga panime päevale punkti, juues koos kogu rahvaga sõbralikult klaasikese šampust!
Pildid räägivad aga enda eest:


























































esmaspäev, 28. august 2006

Tamme-Eeri käis külas ja pajatas oma mälestusi




See suvepuhkus kulgeb tõsisel ajaloolainel. Täna käis külas Tamme-Eeri. 94-aastane Eeri elab talvel linnas, kuid suvitab oma kodus Kirivalla külas. Eeri sõitis ise kohale, seljas elegantne hall ülikond ning võttis kohvrist ka šampusepudeli!



Veetsime toreda pärastlõuna ning kuulasime Eeri mälestusi Harmi koolist, mis on jätkuvalt Sirje erihuvi. Uskumatu mõelda, et kui Eeri poisike oli, oli tal paras tegu, et üldse kooli jõuda. Tol ajal ei olnud mingit korralikku teed, enamgi veel, üle Alansi oja polnud sildagi! Eeri koos teiste Kirivalla poistega pidi hüppama kivilt kivile, et üle jõe saada - enne nõukogudeaegseid maaparandustöid oli see oja hoopis laiem kui tänane kraav. Mulle aga meenub äsjane avastus Tartu ajalooarhiivist: leidsin vallakohtu materjale vaidlusest, kus minu vanaisa isa vaidles vallaga, kes peaks remontima Alansi oja silda. Ju siis jäigi remontimata :)



Vaatasime ka üle ajalooarhiivist saadud materjale ja Rootsi-aegseid kaarte. Nendel kaartidel jäi minu jaoks arusaamatuks, mida rootsi keeles võiks tähendada sõna "welly". Alansi küla kaardil oli loetav näiteks "Patermaa Welly", "Võtikmetsa Welly". Eeri teadis, et ajal, kui veel polnud taluomanikke, nimetati talukohta "väljaks". Et siis Patermaa väli hoopis.

Eeri rääkis ka külaelust ajal, kui ta noor oli. Kuidas üheskoos ehitati Äksi rahvamaja ning kuidas seal vahvaid pidusi peeti. Elav muusika oli toona ju omast käest võtta.

kolmapäev, 23. august 2006

Kirivalla küla internetiühenduse võimalusi arutamas

Kaskemäe talu rahvas arutab koos Metsanurga talu peremehe ja Andrusega, kus oleks koht, kus on otsenähtavus Kose mastidega ja netihuviliste taludega. Binokkel on selleks oluline abivahend.










neljapäev, 10. august 2006

Harmi mõisas peeti kunagi ühed ajalooliselt tähtsad pulmad

Õnnestuski leida Sirje jaoks lugu! Balti aadli genealoogilist käsiraamatut, mis on internetis kättesaadav, tudeerides vaatasin, kes siis täpsemalt Harmi mõisas elanud on.
Mõisaportaali järgi oli esimene Manteuffelite sugupuust pärit omanik Otto Reinhold Zoege von Manteuffel (1701-1749), kes omandas mõisa 1743. Otto Reinholdi pojapoeg on Karl Magnus Zoege von Manteuffel, kelle järgi ehk nimetati Alansi külas kinnistud Karlshofiks ja Magnushofiks. Tema poeg Otto on tuntud kunstnik, kelle C. T. von Neffi järgi maalitud altarimaal "Jeesuse haudapanek", 12. aprillist 1859 ehib Kose kiriku leerisaali. Üks teine Otto maal 1850ndatest "Autoportree ema ja õdedega" on üleval Kumus. Selle kohta on kirjutatud:

"Perekonnaportree interjööris kujunes biidermeierajastul suguvõsa traditsioonide, harmoonilise
eraelu ja selgelt määratletud soorollide sümboliks. Vasakul on kunstnik kujutanud ennast, keskel teeb käsitööd kunstniku ema, keda ümbritsevad elu lõpuni vallalisteks jäänud tütred. Seinal rippuval maalil on kunstniku isa Karl Magnus Zoege von Manteuffel, kes portree maalimise ajaks oli juba surnud. Grupiportree ei viita mitte ainult baltisaksa aadlike tüüpilisele elulaadile, vaid ka põimunud sugulussuhetele: Karl Magnus Zoege von Manteuffeli õed olid abielus vendade Kügelgenidega."

Vennad Kügelgenid olid 18.sajandil tuntud kunstnikud.

Ülal nimetatud Otto Reinholdi pojapoja poeg Hermann Gustav Zoege von Manteuffel (1826-1899) abiellus 1850.a Harmi mõisas ühe märkimisväärse noore preili Bertha Heinriette Wilhelmine Parrot´iga.

Ajalehes Postimees kirjutati selle kohta: "Manteuffelite ja Parrotite geenid segunesid XIX sajandi esimesel poolel tänu ühele abielule, mille tulemusena sündis ilma nimekas kirurg Maximilian Friedrich Werner von Manteuffel."

Tema 150. sünniaastapäeva puhul väljastas Eesti Post vastava eritempli ning avaldas oma kodulehel järgmise jutu:

Werner Zoege von Manteuffel sündis 13. juulil 1857. aastal Määri mõisas Virumaal mõisniku pojana. 1885. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja kaitses järgmisel aastal doktori kraadi. Oma erialal saavutas ta rahvusvahelise kuulsuse. Muuhulgas võttis ta esimesena kasutusele sterliseeritavad kummikindad, mis tema vastava artikli avaldamise järel aastal 1897 levisid üle kogu maailma. 1905. aastast tegutses ta professorina ülikooli kirurgiaõppetoolil. Ta oli ka Vene tsaari Nikolai II au-ihuarst. Werner Zoege von Manteuffel osales Vene-Jaapani sõjas Vene Punase Risti sanitaarvalitsuse ülemana, I maailmasõjas oli tegev Loodearmee peakirurg-konsultandina. Kui algas Eesti Vabadussõda, astus ta vabatahtlikuna tööle kirurgina Tallinna sõjaväehaiglasse. Tal olid suured teened Eesti Vabadussõjas nii tagalas kui rinde vahetusläheduses asuvates sõjaväelaatsarettides haavatute ja haigete arstiabi korraldamisel. 1921. aastal omistati Werner Zoege von Manteuffelile kindralmajor med. auaste ja pärast vabadussõda kujunes temast Eesti sõjaväe meditsiinipersonali organiseerija. Werner Zoege von Manteuffeli sõjalisi teeneid kroonisid I liigi 2. järgu Vabadusrist, ning paljud Vene ja teiste riikide autasud. Püha Stanislause ja Püha Anna ordeni kõik järgud, Püha Vladimiri IV ja III klassi aumärgid ning talle oli omistatud ka Preisi Krooni ordeni 2. järk. Werner Zoege von Manteuffel suri 14. märtsil 1926. aastal Tallinnas.

Tartu Toomemäel asuva Kuradisilla nimetus arvatakse olevat tulnud Manteuffeli nimest (Teuffel - sks k kurat) - seetõttu kuradisilla pilt ka ülaltoodud postkaardil.

Loe veel artiklit Postimehest, milles kirjeldatakse kirgurgi suuri tegusid:





Postimees kirjutas veel, et ka Määri Külade Selts tähistas suure kirurgi sünniaastapäeva. Tartu Ülikool koostas Werner Zoege von Manteuffeli 150.sünniaastapäeva puhuks temast raamatu.

All lisatud kujutis Balti aadli genealoogilisest käsiraamatust. Külili 8 tähendab abiellumist, mis toimus Neu-Harmis 1850 - ja lugu ongi olemas :)



Käsiraamatu järgi jäi mulje, et ka Lööra kõrvalmõisas oli päris vilgas elu. Mulle tundus, et Lööras peeti märksa rohkem pulmi ja sündis inimesi kui näiteks Harmis. Lööra mõis olevat olnud kena puust maja, mis olevat millalgi sovhoosi ajal maha põlenud. Mõisaportaalis pole Lööra mõisa kahjuks üldse nimetatud.

Naabrite tegemistest: Kõue rahvamaja nurgakivi panekul osales Vabariigi President












kolmapäev, 2. august 2006

Tartus arhiivis ajalugu uurimas



Käisime suvel koos Harmi põhikooli direktori Sirje Kautsaarega mitmel korral Tartus arhiivis ajalugu uurimas. Sirje tõsine huvi oli leida mõni huvitav lugu Harmi kooli ajaloost, sest ta oli parasjagu koos valla arendusnõuniku Andresega koostamas projekti, et taotleda raha Harmi mõisakooli restaureerimiseks. Mina läksin Sirjega kaasa, et teda selles ürituses aidata - ajalooürikud olid ju suuresti saksakeelsed - ning et uurida, milliseid materjale leian külade ja enda maja ajaloo kohta.

Esimese asjana avastasin, et minu saksa keele oskusest ei ole arhiividokumentide lugemisel suurt mingit kasu. Tol ajal kirjutati kõik kaunis kirjas, kuid tähed olid teistsugused. Ma ei oska kahjuks väga hästi gooti trükikirjagi lugeda, rääkimata siis käsikirjast. Mõlemad tundsime alati ära Neu-Harm ja Alt-Harm ehk siis et juttu oli Harmi mõisast või siis Ojasoo mõisast. Mõned üksikud sõnad olid ka kenasti loetavad, aga harva sain aru lausest tervikuna. Et kirjast paremini lugeda, tuleks enne mingid kursused läbida... Avastasin hiljem ka, et Eesti Genealoogia Seltsi kodulehel on mitmeid abimaterjale.


Mul õnnestus leida Alansi ja Kirivalla kaardid umbes 1700.aastast.



Mind üllatas, et nii paljud kohanimed olid juba sel ajal olemas:

vanasti vs täna

Tito - Tiidu
Otti - Otti
Kubia - Vana-Kupja?
Wanno - Vainu?
Patermegi - Patermaa
Wottickmetz - Võtikmetsa
Leera - Lööra

Surewella megi - Väljamägi

Kirivalla küla kaardil:

Kaske Welly- Kaskemäe
Võimalik, et kui omandan parema lugemisoskuse, õnnestub nendelt kaaridelt veel midagi huvitavat teada saada.

Minu jaoks oli kõige põnevam avastus see, et tänased kohanimed on siiski vanemad kui saksakeelsed. Kui mõisamaad tükkideks jagati ja need ka müüki tulid, nimetas Harmi mõis (kuhu kuulus Alansi küla) kinnistud saksakeelsete nimedega: Otti oli Erlenstegi, Vainu oli Magnushofi. Oli veel selliseid nimesid: Birkenruh, Karlshof, Louisenthal.

Võimalik, et inimese nimedega seotud kohanimed pandi mõisniku laste järgi - mõisniku laste nimed olidki Karl Magnus, Louise... See on aga täiendavast uurimist nõudev esialgne oletus.




Materjalid on pärit Eesti Ajalooarhiivist.