Aita Harmi mõisa väikese toetusega!

Kogukonnad on aktiviseerunud. Harmi mõisakooli toetuseks on algatatud kaks kampaaniat. Ka Sinu, hea lugeja, väike toetus, olgu see 5, 10, 15, 20 või isegi rohkem eurosid, on väga oodatud!

Esimene on siin:

TEEME ÄRA!

Kallis Kõue valla elanik! Harmi kool jätkab oma tegevust, hoolimata rahva seas liikuvatest kuulujuttudest. Kui sa oled huvitatud, et sul ja sinu koduküla lastel oleks siin hea elada ja väikse lapse koolitee ei muutuks liialt pikaks, saad sa meid aidata.

Harmi kooli hoolekogu on võtnud oma südameasjaks aidata koolil korda teha poiste WC kanalisatsioonisüsteemi. Selleks viivad hoolekogu ja Habaja Külade Selts läbi korjanduse elanike ja valla ettevõtjate seas.

Korjanduse eesmärgiks on kokku saada 1 500.- eurot.

Ootame annetusi Habaja Külade Seltsi arvele 221044354423, märgusõna “Harmi kool”. Korjanduskarbid asuvad perearsti kabinetis ja Habaja kaupluses, alates 1. augustist ka lasteaias ja raamatukogus.

Sarnase kampaania on käivitanud Zoege von Manteuffeli nimeline sihtasutus, et koguda vilistlaste abiga raha Harmi koolimaja katusealuse soojustuse remondiks.

Täpsemat infot võib küsida Andrus Padarilt nr 52 96 256 ja Anne Ermelilt nr 56 645 500, alates 1. augustist ka Habaja raamatukogust. Kui otsustad aidata, palun tee oma annetus hiljemalt 10. augustiks.

Teid ette tänades,

Harmi põhikooli hoolekogu, Habaja Külade Selts

Teine, mille eesmärk on koguda raha poolikult soojustatud katusealuse soojustuse lõpuleviimiseks, on siin:

Harmi mõisa ja mõisnike ning Lööra (Lõõra) mõisa ajalugu

Riigiarhiivi arhiivikool on saanud valmis Harmi mõisa uurimisega. Suurepärane lugemine kõigile, kel pakub huvi kodukandi ajalugu. Harmi-Ojasoo külade ajalugu alates külade esimesest kirjapanemisest 1219-1220 (avaldati 1241 Taani Hindamisraamatuna), esimeste mõisate teke ja kadumine, suure Ojasoo mõisa jagamine kolmeks mõisaks: Ojasoo, Harmi ja Habaja, kõigi Harmi mõisa pidanud mõisnike perekondade taust ja huvitavaid fakte nende elulugudest. Kirjalik tekst täiendatud ürikute koopiate ja fotodega, väga vahva.

Sellele oleme tänu võlgu Harmi endisele direktorile Sirje Kautsaarele, kelle huvi mõisa ajaloo vastu ja läbirääkimised Riigiarhiiviga kandsid lõpuks vilja. Need läbirääkimised said alguse juba 2006.aastal, kui Sirje ise Tartu arhiivis materjalidega töötamas käis. Arhiivikooli poolt väljatöötatud materjalid avaldatakse ka suurtel stendidel, mis pannakse Harmi mõisakooli üles.

Arhiivikooli uurimuses on kajastatud ka Lööra (Lõõra) karjamõisa ajalugu. Olen varem isegi siin ajaveebis täheldanud, et see oli Zoege von Manteufelite perele armastatud elukoht. Olgu siinkohal avaldatud ka üks foto, millel paistab Lööra mõisa fassaad. Imekaunis. Kahju, et see hoone nõukogude ajal hävis.

Taas on aktuaalne Harmi kooli saatus

Kes loevad JS ajaveebi, Kõue valla operatiivseimat infokanalit, on juba teadlikud, et keegi olevat volikogus nõudnud jõuliselt Harmi kooli sulgemist. Arvatavalt siis eelarve arutamise käigus. Ka aasta tagasi oli Harmi tuleviku teema üleval, räägiti sulgemisest, koguti allkirju, kirjutati lehtedes, kirjutati luuletus, moodustati komisjon, tehti tulevikuplaane.

On see Harmi kool sellist diskussiooni väärt? Mida arvab Harmist Alansi küla tüdruk Anna-Liisa, kes on alates sellest õppeaastast Harmi kooli 8.klassi õpilane?

Sa õppisid enne viielise õpilasena Karlova Gümnaasiumis, mis on koolide üleriiklikus edetabelis auväärsel 19.kohal. Miks Sa soovisid sealt lahkuda ja tulla õppima väiksesse maakooli?

Ma soovisin linnast ära tulla puht isiklikel põhjustel, nimelt mina kuulun inimeste hulka, kes eelistab elada maal, eemal linnast ja kärast, kuid siiski mitte passiivseks ja koduseks jääda, vaid aktiivselt kodukohas tegutseda.

Kas Harmi põhikool vastas Su ootustele? Mis Sulle väikeses maakoolis - olles nüüd pool aastat siin õppinud ja võrdlusena suure linnakooliga - kõige rohkem meeldib? Mis on see, millest puudust tunned?

Jah, vastas küll minu ootustele, ma kartsin isegi halvemat. Aga Harmi PK jättis minule hea mulje. Mulle meeldib kõige rohkem see, et siin on vähem inimesi kui suures koolis. Õpetajatel jagub aega igaühega tegeleda ning õhkkond ja õppekeskkond on kuidagi pingevabam ja sõbralikum. Veel meeldib see, et söögivahetund kestab 30 min ja kõik saavad rahulikult süüa. Suures koolis näeb söömine välja pigem mingi konveierina. Ma ei tunnegi millestki puudust, ainuke väike puudus on see, et Harmi PK võiks seest veidi korralikum välja näha.

Taas kord on tõstatatud teema, et Harmi PK kinni panna. Mida Sina sellest arvad? Juhul kui see on ka koolis jutuks tulnud, mida Su sõbrad sellest arvavad?

Ma olen jah kuulnud, et see on nii materiaalsete põhjuste pärast, aga Harmi PK õpilasena ma ei pooldaks seda üldse. Kui see nii juhtuks, siis jääks jälle üks mõis kasutult seisma, nagu näiteks mõned teised mõisad Kõue vallas. Harmi PKs on ju ka väga korralik spordihoone, mis on väga hea võrreldes mõne teise kooli omaga, mida mina näinud olen. Kooli sulgemisel jääks ära ka võimalus lastel ise rattaga ja jala koolis käia, järgi jääks vaid bussi ja auto võimalus. Sõbrad arvavad sama moodi, et kool võiks edasi tegutseda, sest see on juba kõigile kalliks saanud ja minu teada kõik sooviksid lõpuklassitunnistused just Harmis kätte saada.

Harmi PK-s õpib minu teada umbes 60 õpilast, Ardu koolis natuke üle 60 õpilase ning umbes 25 Kõue vallas registreeritud last käivad mujal koolis, paljud Kose Gümnaasiumis. Päris paljud lapsevanemad kardavad, et Harmi PK õppekvaliteet ei ole hea, eriti just liitklasside tõttu. Mida Sina sellest arvad?

See jutt, et liitklassist saab halvema hariduse, ei vasta üldse tõele. Mingil moel see just aitab noorematel õpilastel järgmine aasta koolis kergemini hakkama saada. Seda on kinnitanud ka õpetajad, kes ise liitklasse õpetavad. Ka need liittunnid, milles ise osalen, ei tundu teistest kehvemad, lihtsalt tuleb natuke iseseisvat tööda teha ja seda tehakse ka mitte liittundides.

Kuidas Sind mõjutavad Harmi PK nn olmetingimused? Krohv kukub laest, seinad nägid remonti väga kaua aega tagasi, õpetajad jäävad kontsadega põrandasse kinni. Kas uuemal ajal ehitatud korralik koolimaja (näiteks Ardu kool, Kose Gümnaasium) ei oleks atraktiivsem?

See, et koolimajad on seest halvas korras, ei ole ainult Harmi PK mure; on ka palju teisi koole, kus on isegi hullemad tingimused. Otseselt need mind ei mõjuta, ainult koolis olev õhk on ebameeldiva lõhnaga, aga sellest olulisem on ikkagi sõbralik õppekeskkond ja toredad inimesed, kes koolimajas õpivad/töötavad. Mind isiklikult need suured moodsad koolid küll ei vaimusta.

*******************************************************************************
Aitäh Anna-Liisale oma arvamuse väljaütlemise eest.

Mina tahaks loota, et kui nüüd mingisugune otsus tuleb, et see siis vastaks proportsionaalsuse põhimõttele ja oleks läbipaistev. Proportsionaalsuse põhimõte on avaliku võimu jaoks - st ka kohaliku omavalitsuse jaoks kivisse raiutud (see on ette nähtud põhiseaduses ja haldusmenetluse seaduses). KOV peab proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt jälgima, et iga otsus aitaks saavutada seatud eesmärki (ja eesmärk antud juhul ei ole ainult eelarve balanssi ajamine, eesmärk on ka Kõue valla lastele parima võimaliku hariduse andmine, aga samuti vallavara, st vallale kuuluva mõisahoone seisund). Tuleb hoolega uurida, kas sama eesmärgi saavutamiseks on ka teisi ja sobivamaid viise peale selle variandi, mis on plaanis ning samuti tuleb hoolega uurida, kas otsusega tehtav kahju ei oleks ülemäära suur.

See tähendab mõjude analüüse, see tähendab arvandmete analüüse, olgu need arvud siis laste arv Kõue valla külades või siis täpsemalt lahtikirjutatud kulud. Kui mina aasta tagasi sellesse kurikuulsasse komisjoni kuulusin, ei saanud ma nendele küsimustele vastuseid, olgugi et ma korduvalt nõudsin vastavate materjalide esitamist. Laste arv külade kaupa küll viimaks vist isegi anti, kuid sellest, mis need kõige suuremad kulud siis ikkagi on, ei saanud mina küll sotti. Kui see on küte, siis taas - paneme seljad kokku, korjame rasketel aegadel ise raha küttepuude jaoks, need rasked ajad on ju ajutised, otsus kooli sulgemise kohta aga lõplik. Kas on mõistlik see otsus teha nüüd, kui tulevane Tallinn-Tartu neljarealine võib olusid Harmi jaoks oluliselt soodsamaks teha, vt JS mõtisklusi sel teemal? Kindlasti ei tohiks selline otsus olla nii läbipaistmatu. Või siis ainult emotsioonidel põhinev. Keegi arvab, et vallale oleks rahaliselt kasulik, kui siin üks kool kinni panna, ilma faktide, arvude, mõjude analüüsita, selle "keegiga" minnakse kaasa ja tehaksegi puhtemotsionaalne otsus?

1.september

Täna käisime Harmi koolis kooliaasta avaaktusel. Harmi kooli saal oli esimesel septembril rahvast täis ning esimesse klassi astujaidki tervelt kaheksa. Harmi kool, mille püsimajäämine oli aasta algusest suure küsimärgi all, on meie piirkonna laste kool, mistõttu elasime siin Harmi kooli saatusele kaasa ning tundsime siirast rõõmu tänase avaaktuse üle.

Soovime toredat kooliaastat Harmi kooliperele! Palju edu endisele Harmi direktorile ja aasta õppija 2009 Sirjele, kelle kohta üks Harmi õpetaja on märkinud, et "Sirje on suutnud meie maja inimesed ühise eesmärgi nimel tööle panna", kes jätkab Jüri Gümnaasiumis! Palju edu ja kordaminekuid ka Harmi kooli uuele direktorile Tiiu Jalgile! Kindlasti on kindel tunne Harmi kooli juhtida teadmisega, et piirkonna inimeste toetus Harmi kooli jätkamisele on tugev.

Harmi kooli saal avaaktusel. Kui palju on koole, kus mõisasaalis köeb kamin ja laes säravad lühtrid?

Esimese klassi lastest kolm on Alansilt Otti Asta lapselapselapsed :)



Sellest sügisest on ka meie perel tihedam side Harmi kooliga, mistõttu võib siin veebis ilmselt ka edaspidi Harmi mõisakooli kohta mõne uudise.

Mis siis on seisud Harmiga?

Tõepoolest on kummaline, et meie tagasihoidlik kolme-küla-veeb nüüd ainukeseks kohalikuks infokanaliks on osutunud seoses Harmi kooliga, vrd Juhani tänast teemaarendust... Mis on siis päästeplaan Harmi kooli jaoks? Vahepeal olen osalenud ühel koosolekul, kus mõlema põhikooli juhid tutvustasid enda vaateid ja arenguperspektiive, ning sellele järgnenud koosolekul ei olnud mul võimalik osaleda. Samast Kõue Kuulutajast oli näha, et eelarve koos Harmi kooliga on kinnitatud, kuid me ei tea, kui palju majandus veel kukub, palju maksumaksjaid töötuteks jääb, mis seisu valla eelarve veel jõuda võib. Sellegipoolest siis mõne sõnaga, mis vahepeal on toimunud. Hiljuti võis igaüks kuulda, et "Eesti on valmis säilitama väiksemaid alg- ja põhikoole ning haridusminister Tõnis Lukas usub, et just tugev põhikool on see põhiline kooli vorm, mida peaks hoidma. "(PM 16.03.2009). Soovitan siinkohal vaadata ka ERR veebist eilsest Terevisioonist intervjuud haridusministriga (kui ei soovi võimlemist, uudiseid ja multikat vaadata, kruti 23:38 alguseks) põhikoolide olulisusest. Kui Harmi põhikooli direktor loodab leida lahendusi nn e-kooli kaudu, et kuskil mujal piirkonnas elutsevad õpilased, kel näiteks suures linnakoolis on raskusi, saavad kaugtöö korras põhikoolis õppida ja suurendaksid sel viisil ka Harmi põhikooli õpilaste arvu, siis samasugust mõtet arendab selles intervjuus ka haridusminister: "Loomulikult on virtuaalkooli mudel tulevikumudel", mööndes küll seejuures, et põhikooli osas ei saa virtuaalkool põhikooli täielikult asendada.

Kuivõrd põhiline koormus eelarvele on kooli ülalpidamine, oli Sirjel ka mõte luua põhikooli juurde vastav sihtasutus, mis tegeleks kooli haldamisega, kuhu saaksid kooli saatuse pärast muretsevad inimesed annetusi teha küttepuude ostmiseks vms, ning samuti aitaks sihtasutus pakkuda seda lisaväärtust, pakkudes näiteks rahvaülikoolile sarnaselt kursusi inimeste ümber- ja täiendusõppeks, märksõna elukestev õpe. Rahaliste vahendite taotlemine võiks olla üsna realistlik, kui näiteks Habaja Külaselts sai ainuüksi klaasvitraazhi ja lepatriinude maalimise kursuse läbiviimiseks ligikaudu 100 000 krooni.

Sihtasutusega seoses oli Sirjel mõte võtta arvesse ka Harmi mõisa ajalugu ning nimetada see Zoege von Manteuffeli nimeliseks Harmi mõisa sihtasutuseks. Nimelt Peter Zoege von Manteuffel, kes Jaan Krossi "Keisri hullus" küll väga edumeelne tegelane ei olnud, ehitas Harmi sellesama kivihoone ning tema nimi on ka mõisa seinale kirjutatud. Harmis peeti pulmad, sellest abielust sündis maailmakuulus kirurg Werner Zoege von Manteuffel. Meeskohtunik Karl Magnus Zoege von Manteuffeli vanim poeg Maximilian, saades pärast isa surma ise mõisnikuks, muutis 1859 Alansi külas iidsed talunimed saksapärasteks, nimetades seejuures Vana-Kupja Karlshofiks ning Vainu Magnushofiks. Nimetada võiks ka Kose kirikus olevat Otto Zoege von Manteuffeli maalitud altarimaali. Ka Lööra kõrvalmõisas käis ZvM ajal vilgas elu, väga mitmed lapsed ZvM perekonnas sündisid Lööral, mitme vanema ZvM suguvõsast inimese surma kohaks on märgitud Löra, jutt siis 19.sajandist.

Saksa keele oskuse tõttu sain siin enda abi pakkuda. Kirjutasin Claus Zoege von Manteuffelile põhjaliku kirja, milles kirjeldasin olukorda, selgitasin, miks ZvM suguvõsa meie hinnangul Harmi kanti oluliselt mõjutanud on ning miks seda nime sihtasutuse pealkirjas kasutada sooviksime.

Tartu Ülikooli fotogalerii: Ülikooli esimese rektori G. F. Parroti järeltulija, prof Claus Zoege von Manteuffeli kohtumine Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksooga

Ja üllatuslikult sain juba sel nädalavahetusel Claus Zoege von Manteuffelilt südamliku vastuse, kus ta lubab meil oma perekonna nime kasutada ja annab meile põhimõtteliselt oma õnnistuse kaasa.

Loomulikult on sihtasutuse moodustamine kooli pidaja ehk valla otsus, mis tuleb põhjalikult läbi kaaluda, kuid see eeltöö oli enne otsustamist vaja ära teha.

Mis oli enne - Neu-Harm või Alt-Harm ;-)

Ojasoo männid tänase kerge härmatisega

Eelnevas postituses viidatud raamatu põhjal on päris huvitav ka Ojasoo ja Harmi kandi varasem ajalugu. Muinsuskaitseameti andmetel on sealne ainuke muinasasulakoht Harmis, Harmi mõisa ümbruses. Balti kohanimede raamatust selgub, et vähemalt 13.sajandi alguseks oli Harmi ja Ojasoo piirkonnas suuremat sorti asustus.

1241 Taani Hindamisraamatus on märgitud küla Hermæ, par. Kolkis (nüüd hakkab mul mõte tekkima, et see par. Kolkis tähendab Kose kihelkonda :) ).

Raamatu autorid Hans Feldmann ja Heinz von zur Mühlen kirjutavad: "Oletatavasti tähistas nimi Hermæ järgnevaid külasid: Harme, Lope, Oiel ja Harmseleke. Lope hävis 16.sajandil; Harmseleke, kus oli enne 1325 mõis, purustati 1343, 1467 seal inimasustust enam ei olnud." Oiel on siis Ojasoo. Tõepoolest, Hermæ oli oma 25 aadramaaga märksa suurem teistest küladest (nt Kirivallas oli 15, Alansil 17 adramaad. Mis on adramaa? Vaata siit.)

Kõrvalpõige: 1343 purustati ka Tamsi mõis, mida Eesti Giidi portaal pakub Raplamaa vanimaks mõisaks. Lähtudes tolleaegsest teedevõrgust ja asjaolust, et Jüriöö ülestõusu raames üks suurimaid lahinguid toimus Kirivalla naaberkülas Kanaveres, võib arvata, et need ei olnud ainsad hooned, mis 1343 meie kandis maha põletati.

1417 on Ojasoo mõisa esimest korda mainitud (nimega "Harm").

1646 jagunes mõis Alt-Harmiks koos Ojasoo (Oiel) külaga ning Neu-Harmiks koos Harmi (Harme) külaga.

1726 koliti Ojasoo küla eemale, Harmi küla jällegi Harmi mõisale lähemale.

Mida sellest siis järeldada? Esiteks seda, et kui 2011 tähistavad mitmed külad 770.aastapäeva esmamainimsest, võib ka Ojasoo küla seda teha. Teiseks seda, et enne Neu-Harmi mõisa teket 1646 tähendas "Harm" eeskätt saksakeelsetes tekstides Ojasood. Ning tegelikult ei ole ka loogiline enne Neu-Harmi (Uue-Harmi) mõisa teket rääkida Alt-Harmist (Vana-Harmist).

Ojasoo on Kõue vallas elanike arvult kolmas küla, loodetavasti ärkab ühel päeval ka see piirkond ning valib omale külavanema ning hakkab samuti oma väga põnevat ajalugu lahti harutama.

Kujutis Maa-ameti kaardiserverist, Ojasoo ja Harmi tänasel kaardil tähistatud punase ristkülikuga.

Ojasoo mõisa kohta vt veel kaksikutest kunstnike von Kügelgenide pulmade lugu ning kindlasti ka Juhani kirjutist Ojasu mõisast.

Arengutest

Sel nädalal toimus koosolek Harmi koolis, mille eesmärk oli seletada lahti tekkinud olukord. Selgus, et praegune seis on selline, et Harmi kooli sulgemist veel otsustatud ei ole. Ei ole veel ka välja töötatud plaane A, B ja C, koos kalkulatsioonidega, mille põhjal otsus langetada. Saime teada, et pall läks veerema sellest, et kooli direktor Sirje teatas, et sügisest asub ta mujal tööle. Tundus ebaõige valida konkursiga uus direktor, kui olukord rahadega on väga ebaselge. Nii siis selgitatigi üldisi arenguid vallas ja moodustati "päästekomitee", mille liikmeks ka mind kutsuti, kes peaks siis kõikvõimalikud ideed läbi töötama, mille põhjal siis lõplik otsus langetada.

Habaja inimesed on juba aktiviseerunud ja alustanud suure allkirjade kogumise kampaania kooli toetuseks. Loodan, et initsiatiivgrupp tegutseb edasi ja korraldab samuti ajurünnakuid Harmi kooli päästmiseks. Nagu Kõue külavanem ja Ardu kooli direktor Tiiugi koosolekul välja ütles, on praegu kõik mõtted ja ideed teretulnud, ükskõik kui hullud need ka tunduks.

Üks suur ühine mure on asi, mis inimesi liidab ja võib olla ajendiks ka nii mõnegi Habaja piirkonna küla ärkamisele. Seetõttu tuleks praegu jõud ühendada, aga mitte üksteisele vanade asjade meelde tuletamisega killustuda, nagu kahjuks koosolekul juhtus.

Koosolekul tõusetus ka Harmi kooli taseme küsimus. On siitkandi inimesi, kes pidid oma lapsed Kose kooli viima. Sirje sõnul on see protsent küll järjepanu vähenenud. Mul endal on küll usku Harmi kooli. Meil elas Lutsu külas lühikest aega üks pere, kelle tütar oli käinud linnas koolis ja siis käis aasta või paar Harmis. Sealsed väga väikesed klassid, olgugi, et liitklassid, tähendavad selle pere sõnul seda, et mitte ühekski korraks ei saa jätta õppimata. Alati küsitakse, kunagi ei saa end lõdvaks lasta. Õpe on justkui individuaalõpe. Üritusi tehakse palju, väljasõite samuti.

Lastel on võimalik joosta põlispuudega ja uhkete lillepeenardega aias, vt pilte siit, kust on pärit ka järgnev kujutis.

Kool asub Harmi külas, mis on muinasasulakoht. Vana mõisahoone, mida on ümber ehitanud Jaan Krossi "Keisrihullu" kõrvaltegelane, kus sõlmitud abielu, millest sündis maailmakuulus kirurg, on elav tunnistus ajaloost. Siinsamas ligidal on Habaja mõis ja Mahtra raba, millega seondub Mahtra sõda, mitte väga kaugel ka Kanavere küla, kus peeti Jüriöö ülestõusu lõppjärgus suuri lahinguid. Siinsamas Triigi mõisas elas Otto von Kotzebue. Ajaloolisi näiteid võiks tuua veel ja veel. Olles ise õppinud Tallinnas Mustamäel tüüpplaneeringuga keskkoolis, kus olid suured klassid, palju lärmi, igasugune isikupära puudus, siis minu jaoks on Harmi kool küll eksootika.

Tundub, et ka õpsid on Sirje eestvedamisel väga avatud, kool osaleb rahvusvahelistes projektides, õpsid suhtlevad paljude teiste riikide õpsidega. Seetõttu usun, et Harmi kool ei ole mingi sumbuv konnatiik.

Edasistel mõtisklustel ei saa jätta kahe silma vahele ohtu, et kui tõesti Harmi kool suletakse, siis Habaja kandi lapsevanemad panevad oma lapsed hoopis Kose kooli ning Ardu kooli eksistents võib ühel päeval samuti ohtu sattuda.

Vt ka Harmi kooli ajaveebi.

PS: jääb vaid üle loota, et õnnestub stsenaariumid enne välja töötada ja otsused langetada, kui Harmi õpsid kui rotid uppuvalt laevalt kõik lahkunud on. Töötasin ise seitse aastat Sisekaitseakadeemias, mille halduskolledzhit ähvardas pidev sulgemisoht. Lõpuks tehti Siseministeeriumi poolt otsus, et halduskorralduse erialasse enam vastuvõttu ei tule ning terve kool kolitakse Murastesse. Tuli hea pakkumine ja lahkusin sealt. Kokku kaotas SKA eraõiguse õppetooli juhataja (Tartu Ülikooli doktorand), avaliku õiguse õppetooli juhataja (samuti TÜ doktorand), mõned kuud hiljem tema ülesanded üle võtnud lektori õppetooli juhataja ülesannetes, samal ajal ka psühholoogia õppetooli juhataja (ka TÜ doktorand) ja majanduse õppetooli juhataja (jällegi TÜ doktorand), kes küll hiljem siiski naases. SKA on aga tänaseni Pirita-Kosel ega ole Murastesse kolinud.

PS: vaata ka Juhani ajaloolist kirjutist Kõue valla kohalikest koolidest.

Mis saab Harmi koolist?

Reedel kuulsin põrutavat uudist. Oleme kõik pidevalt kursis uudistega, kui halvas seisus on riigieelarve ning kui raskeid valikuid poliitikud tegema peavad. Võib arvata, et ka Kõue valla eelarvega on kriitilised lood, kui on tõesti püstitatud küsimus: kas Harmi kool jääb?

Minu jaoks on Harmi kool enamat kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud õppeasutus, kus lapsed saavad osa kohustuslikust kooliprogrammist. Harmi kool on meie ajalugu, on meie järjepidevus. Alansi külas elab perekond, kus Harmi koolis on õppinud lausa neli põlvkonda: Asta Salupõld, Einer Salupõld, Ain Salupõld ja Martti Aasamaa ning Margit Salupõld.

Kujutis Sirje Saulepi raamatust "Meenutusi möödunud päevadest", lk 50.

Ilmselt on teema aktuaalne ka teistes valdades, sest viimases Eesti Ekspressis kirjutas Madis Jürgen Järvamaal Türi valla Kabala mõisakooli mõnusast olevikust ja tumedast tulevikust huvitava artikli: "Direktor Roosa vaatab aknast välja. Mis tulevik Kabala koolile toob, ei oska keegi ütelda. Aga selge on, et kui kaob kool, kaob kogu Kabala. See pole ainult hariduse küsimus. See on ellujäämise küsimus. Kabalast 20 minuti sõidu kaugusel on Villevere küla. Ka Villeveres oli kool. 2000. aastal pandi see kool kinni. Mis see endaga kaasa tõi, näeb igaüks, kes Villeverest praegu läbi sõidab."

2007.a sai Harmi põhikool Harjumaa kaunima kooli tiitli.

Kujutis 2007.a oktoobrikuu Kõue Kuulutajast.

Mind on kutsutud neljapäevaks Harmi koolis toimuvale ümarlauale Harmi kooli tulevikust. Kui Sul on Harmi põhikooli tulevikuga seoses mõtteid, argumente, ettepanekuid, postita need kas siiasamasse kommentaarina või saada e-kiri.

Harmi mõisnik Peter Zoege von Manteuffel on tegelaskuju Jaan Krossi raamatus "Keisri hull"

Jaan Kross, kujutis Postimehest

Zoege von Manteuffelite suguvõsa on huvitav. Kui eelnevalt kirjutasin, et Otto Reinhold Zoege von Manteuffeli (1701-1749) poja Wilhelm Johanni (1745-1816) kaks tütart abiellusid Ojasoo mõisas kunstnikest kaksikvendade von Gügelgenidega ning Wilhelmi poeg Karl Magnuse pojast Ottost sai samuti kunstnik, kelle maal ehib näiteks Kose kirikut, siis Wilhelm Johanni neljandana sündinud poeg Peter Otto (1777-1847) Zoege von Manteuffel on seesama Peeter Zoege von Manteuffel, kes on üks tegelaskuju Jaan Krossi teoses "Keisri hull". Peter Zoege von Manneuffelit on raamatu peategelase Timo von Bocki õe Elisabethi abikaasa.

Selgituseks:

Baltisaksa aadli genealoogilisest käsiraamatust selgub, et Otto Reinholdi poeg Peter abiellus teist korda (esimene abielu lahutati 1812) Elisabeth von Bockiga 1814.

Peteril ja Elisabethil sündisid neli last, nendest kolme sünnikohaks on märgitud Harmi mõis (1817, 1819, 1824).

Mõisaportaali andmetel ehitati Neu-Harmi mõisasüda esinduslikult välja 19. sajandi algul Peter Zoege von Manteuffeli ajal tollal valitsenud klassitsistlikus stiilis. Tollal püstitati mõisa ühekorruseline poolkelpkatusega kivist peahoone. Hoone fassaadinurki kaunistasid kaks eenduvat sõõrjat tüsedat tornehitist. Hoone on dateeritud ta parempoolsesse otsa müüritud kiviga, mis kannab aastaarvu 1809 ning nime Peter Zoege von Manteuffel.

Kujutis mõisaportaalist

Kui tegu on sama Peteriga, siis paistab, et ehitustööde ajal elas ta ise Alt-Harmi ehk Ojasoo mõisas. Käsiraamatu järgi sündisid tema esimesest abielust teise ja kolmanda lapsena pojad Otto Robert Joseph ja Karl Amal (vastavalt 1804 ja 1809) Ojasoo mõisas.

Harmi mõisas peeti kunagi ühed ajalooliselt tähtsad pulmad

Õnnestuski leida Sirje jaoks lugu! Balti aadli genealoogilist käsiraamatut, mis on internetis kättesaadav, tudeerides vaatasin, kes siis täpsemalt Harmi mõisas elanud on.

Mõisaportaali järgi oli esimene Manteuffelite sugupuust pärit omanik Otto Reinhold Zoege von Manteuffel (1701-1749), kes omandas mõisa 1743. Otto Reinholdi pojapoeg on Karl Magnus Zoege von Manteuffel, kelle järgi ehk nimetati Alansi külas kinnistud Karlshofiks ja Magnushofiks. Tema poeg Otto on tuntud kunstnik, kelle C. T. von Neffi järgi maalitud altarimaal "Jeesuse haudapanek", 12. aprillist 1859 ehib Kose kiriku leerisaali. Üks teine Otto maal 1850ndatest "Autoportree ema ja õdedega" on üleval Kumus. Selle kohta on kirjutatud:

"Perekonnaportree interjööris kujunes biidermeierajastul suguvõsa traditsioonide, harmoonilise
eraelu ja selgelt määratletud soorollide sümboliks. Vasakul on kunstnik kujutanud ennast, keskel teeb käsitööd kunstniku ema, keda ümbritsevad elu lõpuni vallalisteks jäänud tütred. Seinal rippuval maalil on kunstniku isa Karl Magnus Zoege von Manteuffel, kes portree maalimise ajaks oli juba surnud. Grupiportree ei viita mitte ainult baltisaksa aadlike tüüpilisele elulaadile, vaid ka põimunud sugulussuhetele: Karl Magnus Zoege von Manteuffeli õed olid abielus vendade Kügelgenidega."

Vennad Kügelgenid olid 18.sajandil tuntud kunstnikud.

Ülal nimetatud Otto Reinholdi pojapoja poeg Hermann Gustav Zoege von Manteuffel (1826-1899) abiellus 1850.a Harmi mõisas ühe märkimisväärse noore preili Bertha Heinriette Wilhelmine Parrot´iga.

Ajalehes Postimees kirjutati selle kohta: "Manteuffelite ja Parrotite geenid segunesid XIX sajandi esimesel poolel tänu ühele abielule, mille tulemusena sündis ilma nimekas kirurg Maximilian Friedrich Werner von Manteuffel."

Tema 150. sünniaastapäeva puhul väljastas Eesti Post vastava eritempli ning avaldas oma kodulehel järgmise jutu:

Werner Zoege von Manteuffel sündis 13. juulil 1857. aastal Määri mõisas Virumaal mõisniku pojana. 1885. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja kaitses järgmisel aastal doktori kraadi. Oma erialal saavutas ta rahvusvahelise kuulsuse. Muuhulgas võttis ta esimesena kasutusele sterliseeritavad kummikindad, mis tema vastava artikli avaldamise järel aastal 1897 levisid üle kogu maailma. 1905. aastast tegutses ta professorina ülikooli kirurgiaõppetoolil. Ta oli ka Vene tsaari Nikolai II au-ihuarst. Werner Zoege von Manteuffel osales Vene-Jaapani sõjas Vene Punase Risti sanitaarvalitsuse ülemana, I maailmasõjas oli tegev Loodearmee peakirurg-konsultandina. Kui algas Eesti Vabadussõda, astus ta vabatahtlikuna tööle kirurgina Tallinna sõjaväehaiglasse. Tal olid suured teened Eesti Vabadussõjas nii tagalas kui rinde vahetusläheduses asuvates sõjaväelaatsarettides haavatute ja haigete arstiabi korraldamisel. 1921. aastal omistati Werner Zoege von Manteuffelile kindralmajor med. auaste ja pärast vabadussõda kujunes temast Eesti sõjaväe meditsiinipersonali organiseerija. Werner Zoege von Manteuffeli sõjalisi teeneid kroonisid I liigi 2. järgu Vabadusrist, ning paljud Vene ja teiste riikide autasud. Püha Stanislause ja Püha Anna ordeni kõik järgud, Püha Vladimiri IV ja III klassi aumärgid ning talle oli omistatud ka Preisi Krooni ordeni 2. järk. Werner Zoege von Manteuffel suri 14. märtsil 1926. aastal Tallinnas.

Tartu Toomemäel asuva Kuradisilla nimetus arvatakse olevat tulnud Manteuffeli nimest (Teuffel - sks k kurat) - seetõttu kuradisilla pilt ka ülaltoodud postkaardil.

Loe veel artiklit Postimehest, milles kirjeldatakse kirgurgi suuri tegusid:

Postimees kirjutas veel, et ka Määri Külade Selts tähistas suure kirurgi sünniaastapäeva. Tartu Ülikool koostas Werner Zoege von Manteuffeli 150.sünniaastapäeva puhuks temast raamatu.

All lisatud kujutis Balti aadli genealoogilisest käsiraamatust. Külili 8 tähendab abiellumist, mis toimus Neu-Harmis 1850 - ja lugu ongi olemas :)

Käsiraamatu järgi jäi mulje, et ka Lööra kõrvalmõisas oli päris vilgas elu. Mulle tundus, et Lööras peeti märksa rohkem pulmi ja sündis inimesi kui näiteks Harmis. Lööra mõis olevat olnud kena puust maja, mis olevat millalgi sovhoosi ajal maha põlenud.