Sel nädalal toimus koosolek Harmi koolis, mille eesmärk oli seletada lahti tekkinud olukord. Selgus, et praegune seis on selline, et Harmi kooli sulgemist veel otsustatud ei ole. Ei ole veel ka välja töötatud plaane A, B ja C, koos kalkulatsioonidega, mille põhjal otsus langetada. Saime teada, et pall läks veerema sellest, et kooli direktor Sirje teatas, et sügisest asub ta mujal tööle. Tundus ebaõige valida konkursiga uus direktor, kui olukord rahadega on väga ebaselge. Nii siis selgitatigi üldisi arenguid vallas ja moodustati "päästekomitee", mille liikmeks ka mind kutsuti, kes peaks siis kõikvõimalikud ideed läbi töötama, mille põhjal siis lõplik otsus langetada.
Habaja inimesed on juba aktiviseerunud ja alustanud suure allkirjade kogumise kampaania kooli toetuseks. Loodan, et initsiatiivgrupp tegutseb edasi ja korraldab samuti ajurünnakuid Harmi kooli päästmiseks. Nagu Kõue külavanem ja Ardu kooli direktor Tiiugi koosolekul välja ütles, on praegu kõik mõtted ja ideed teretulnud, ükskõik kui hullud need ka tunduks.
Üks suur ühine mure on asi, mis inimesi liidab ja võib olla ajendiks ka nii mõnegi Habaja piirkonna küla ärkamisele. Seetõttu tuleks praegu jõud ühendada, aga mitte üksteisele vanade asjade meelde tuletamisega killustuda, nagu kahjuks koosolekul juhtus.
Koosolekul tõusetus ka Harmi kooli taseme küsimus. On siitkandi inimesi, kes pidid oma lapsed Kose kooli viima. Sirje sõnul on see protsent küll järjepanu vähenenud. Mul endal on küll usku Harmi kooli. Meil elas Lutsu külas lühikest aega üks pere, kelle tütar oli käinud linnas koolis ja siis käis aasta või paar Harmis. Sealsed väga väikesed klassid, olgugi, et liitklassid, tähendavad selle pere sõnul seda, et mitte ühekski korraks ei saa jätta õppimata. Alati küsitakse, kunagi ei saa end lõdvaks lasta. Õpe on justkui individuaalõpe. Üritusi tehakse palju, väljasõite samuti.
Lastel on võimalik joosta põlispuudega ja uhkete lillepeenardega aias, vt pilte siit, kust on pärit ka järgnev kujutis.
Kool asub Harmi külas, mis on muinasasulakoht. Vana mõisahoone, mida on ümber ehitanud Jaan Krossi "Keisrihullu" kõrvaltegelane, kus sõlmitud abielu, millest sündis maailmakuulus kirurg, on elav tunnistus ajaloost. Siinsamas ligidal on Habaja mõis ja Mahtra raba, millega seondub Mahtra sõda, mitte väga kaugel ka Kanavere küla, kus peeti Jüriöö ülestõusu lõppjärgus suuri lahinguid. Siinsamas Triigi mõisas elas Otto von Kotzebue. Ajaloolisi näiteid võiks tuua veel ja veel. Olles ise õppinud Tallinnas Mustamäel tüüpplaneeringuga keskkoolis, kus olid suured klassid, palju lärmi, igasugune isikupära puudus, siis minu jaoks on Harmi kool küll eksootika.
Tundub, et ka õpsid on Sirje eestvedamisel väga avatud, kool osaleb rahvusvahelistes projektides, õpsid suhtlevad paljude teiste riikide õpsidega. Seetõttu usun, et Harmi kool ei ole mingi sumbuv konnatiik.
Edasistel mõtisklustel ei saa jätta kahe silma vahele ohtu, et kui tõesti Harmi kool suletakse, siis Habaja kandi lapsevanemad panevad oma lapsed hoopis Kose kooli ning Ardu kooli eksistents võib ühel päeval samuti ohtu sattuda.
Vt ka Harmi kooli ajaveebi.
PS: jääb vaid üle loota, et õnnestub stsenaariumid enne välja töötada ja otsused langetada, kui Harmi õpsid kui rotid uppuvalt laevalt kõik lahkunud on. Töötasin ise seitse aastat Sisekaitseakadeemias, mille halduskolledzhit ähvardas pidev sulgemisoht. Lõpuks tehti Siseministeeriumi poolt otsus, et halduskorralduse erialasse enam vastuvõttu ei tule ning terve kool kolitakse Murastesse. Tuli hea pakkumine ja lahkusin sealt. Kokku kaotas SKA eraõiguse õppetooli juhataja (Tartu Ülikooli doktorand), avaliku õiguse õppetooli juhataja (samuti TÜ doktorand), mõned kuud hiljem tema ülesanded üle võtnud lektori õppetooli juhataja ülesannetes, samal ajal ka psühholoogia õppetooli juhataja (ka TÜ doktorand) ja majanduse õppetooli juhataja (jällegi TÜ doktorand), kes küll hiljem siiski naases. SKA on aga tänaseni Pirita-Kosel ega ole Murastesse kolinud.
1 kommentaar:
Kui Vallal lõpuks raha ja lootus otsa võib saada, siis pole ju midagi parata, alguses Harmi, lõpuks Ardu kool. Kirjeldan aga üht stsenaariumi, olgu see näiteks tegevuskava T, ehk paneb mõtted liikuma, kuna kooli sulgemisel sureb terve piirkond niikuinii välja: 2004, aastal, juhuse läbi, sattus just Esna mõisa omandanud Hannes Tamjärv Roosna-Alliku volikogu esimehega juttu ajama, selgus, et Vald plaanib sulgeda Vodja algkooli, kus sel ajal käis võibolla 10 õpilast ja 2 õpetajat - seega palju viletsam olukord, kui Harmis. Jutuajamine lõppes sellega, Et Isand Tamjärv ostis Vallalt Vodja mõisa, kohustusega seal 10 aastat kooli edasi pidada, kuna ta oli Rocca al Mare kooli juhatuses, organiseeris ta Vodja algkooli Rocca al Mare kooli filialiks. Osa õpilasi jäi, paljud tulid juurde, hakkasid õpilaskodus elama. Selle stsenaariumi nõrkuseks võib pidada erakooli ülikõrgeid kulusid (riik ei toeta), hoone läheb eraomandusse, lapsevanemad maksavad õppemaksu (mis on üldkuludest muidugi köömes) ning lõpuks pikendab see agooniat ikkagi vaid 10 aastat. Soovitan igal juhul asjast huvitatutel kõiksugu stsenaariumid läbi kaeda, võimalike sponsoritega suhelda, enne, kui loobute.
Postita kommentaar