Millest tunnevad puudust algajad külavanemad? (täiendatud 19.01 ajurünnaku tulemustega)

Kui ma täiesti ausalt mõtlen tagasi ajale, kui ma külarahva soovil nõustusin kaks ja pool aastat tagasi kandideerima külavanemaks, ei olnud mul küll väga selget ettekujutust, millesse ma end mässin. Lugesin Kõue valla külavanema statuuti ja ma arvasin, et külavanem peab vahendama vallale külaelanike muresid, külavanem peab kriisiolukorras teadma, kus keegi elab ja kellel mingid traktorid õue peal on. No ja mõne ürituse võiks ja ka külarahva rõõmuks teha. Täiendavat segadust ühisürituste korraldamisel tekitas minu jaoks see, et meie kolm küla kuuluvad Habaja külade seltsi alla. Koos umbes kümne teise külaga. Mis on selles osas külavanema ülesanne ja mis külaseltsi ülesanne? "Ärganud küla" mõistest ei olnud ma midagi kuulnud.

Et meie kolmes külas on asjad liikuma hakanud, on minu meelest järgnevad põhjused:

• et me (ütlen "me", sest Andrus oli abiks) suutsime mõned üritused ikka teha (nt tuleohutusõppus), Volbriöö ürituste traditsiooni käivitada, sellest piskustki piisas, et kolme küla inimesed kokku tulid ja omakorda häid ideid välja käima hakkasid. Pean muidugi silmas seda, et Jaan Arukausi majapidamisest tegi ettepaneku spetsiaalne külaplats koos kiigega rajada, mida me möödunud suvel innukalt ka ehitasime


• et ma sain tuttavaks teiste külavanematega ja kuulsin teiste edu- ja ämbrilugusid (olgu märksõnadena nimetatud külavanemate suvekool, sügisene väljasõit)


• et ma vahetasin töökohta. Kuni 31.12.2006 töötasin Sisekaitseakadeemias ühe suure õppetooli juhatajana, mis tähendas meeletult palju administratiivseid ülesandeid ning loengute ja koolituste läbiviimist. Kolme küla juhtimiseks ei jäänud kuigi palju jaksu.

Sel reedel oli Kodukant Harjumaa ja mitmed Harjumaa külavanemad kogunenud Kõue Rahva Majja, et korraldada ajurünnak just nimelt sel teemal - millist nõu ja abi vajavad algajad külavanemad.

Kõue Külade Selts kostitas külalisi esmalt pirukate, koogi ja kohviga - eks nii mitmetelgi oli selja taga pikk sõit ja hakatuseks kulus pruukost marjaks ära.

Seejärel kõneles Tiiu Lõoke talle omasel eriliselt muhedal viisil Kõue Rahva Maja rajamise loost ning sellestki, kuidas selle vähese ajaga, mis Rahva Maja on olnud avatud, on juba väga palju juhtunud, uued traditsioonid tekkinud või tekkimas (lastehommikud, mälumänguturniir jt).

Tiiu tutvustuse lõpuks tuli Kodukant Harjumaa ja külavanemate tervitamiseks kohale vallavanem ise, kes oma lühikese sõnavõtu lõpetuseks mängis väikse suupilliloo. Selle peale arvati, et Kõue vallavanem oskab peo käima tõmmata :)

Mis järgnes, ei olnud siiski pidu, vaid töö. Esmalt sai külavanemad ritta pandud selle järgi, kui kaugel keegi Tallinnast paikneb. Selgus, et mõni küla on kohe täitsa Tallinna külje all (Soodevahe, mis asub teisel pool lennujaama). Samuti selgus, et Kõue Külade Seltsi külad ei olnudki Tallinnast kaugeimad - Anija vallas asuv Voose küla on 60 km maanteid pidi. Teine rivistus sai tehtud selle järgi, kui kaua on keegi külaelu edendamisega tegelenud. Meie seas oli neid, kes on sellega seotud alles 7 kuud, aga Helen Haab Kodukant Harjumaast on külaelu küsimustega tegelenud lausa 17 aastat! Staažilt järgmised olid Anna ja Andrus Nilisk Vooselt, kes lausa 12 aastat juba külaasja ajanud. Selle rivi põhjal sai moodustatud ka töörühmad, et ühte rühma satuks nii värskeid kui ka staažikamaid tegelasi.

Töörühmad pidid ründama aju järgnevatel küsimustel: külavanema roll uinunud küla äratamisel; külakroonika pidamine ja külaajaloo kogumine; ühisürituste korraldamine, ühistegevused külas ja külakoosolekute läbiviimine; külaelanike muredega tegelemine ja infovahetus kohaliku omavalitsusega ning projektid.

Ajurünnakul tekkis palju mõtteid, mis said kõik kirja pandud. Kodukant Harjumaa esindajad said innustust mõttest koostada nn algaja külavanema mapp ehk siis memo olulisematest asjadest. Mulle endale tundus huvitav ka mõte korraldada mingeid teemapäevi, olgu see siis koduloouurijate seminar, laatade korraldamine või külaplatside või laste mänguväljakute rajamine, kus just teatud asjale spetsialiseerunud külahullud saaksid omasugustega kohtuda ja teatud teemaga süviti tegeleda.

Loodetavasti tekkis inimestel ka uusi kontakte ja sõpru. Mulle isiklikult meeldib eriti, et külavanemate üritustel on olnud võimalus saada tuttavaks oma kandi inimestega - nagu näiteks Andrus ja Anna Vooselt, kes on Kõue valla naabrid, eeskätt Paunküla Külade Seltsist vaadates. Aga samuti Milvi Taga-Nabala Külade Seltsist, eriti arvestades värsket postitust Weissensteini-blogis, mille kohaselt läks Alansi külast läbi minev talitee ka Nabalast läbi :) Milvi kutsus kõiki vaatama 31.05.2009 toimuvat suurt tantsupidu!

Ürituse lõpus tutvustas "Teeme ära 2009" Kõue valla koordinaator Juhan 1. mai mõttetalgute korraldamist, oma väga värskeid ideid Kõue valla osas. Loodetavasti said teistest kohtadest pärit külavanemaid ka mõningaid mõtteid oma kodukandis selles projektis osalemiseks.

Vaata ürituse kohta ka postitust Kõue Külade Seltsi veebist.

PS: Lisan siia ka Marianne saadetud ja tema poolt skännitud ajurünnaku tulemuslehed, kui keegi soovib sel teemal edasi mõtiskleda ja ehk mõne kirjutise kuskil avaldada. Lehtede analüüsimisel pea meeles, et ajurünnaku faasis pannakse kirja kõik, mis vähegi pähe tuleb, ilma kriitilise analüüsita. Kirja tuleks panna ka need asjad, mis tunduvad esmapilgul jaburad, teostamatud, sest selline asi võib omakorda mõnel teisel tõmmata käima veel huvitavama mõtte :)