kolmapäev, 18. märts 2009

Mis siis on seisud Harmiga?

Tõepoolest on kummaline, et meie tagasihoidlik kolme-küla-veeb nüüd ainukeseks kohalikuks infokanaliks on osutunud seoses Harmi kooliga, vrd Juhani tänast teemaarendust... Mis on siis päästeplaan Harmi kooli jaoks? Vahepeal olen osalenud ühel koosolekul, kus mõlema põhikooli juhid tutvustasid enda vaateid ja arenguperspektiive, ning sellele järgnenud koosolekul ei olnud mul võimalik osaleda. Samast Kõue Kuulutajast oli näha, et eelarve koos Harmi kooliga on kinnitatud, kuid me ei tea, kui palju majandus veel kukub, palju maksumaksjaid töötuteks jääb, mis seisu valla eelarve veel jõuda võib. Sellegipoolest siis mõne sõnaga, mis vahepeal on toimunud. Hiljuti võis igaüks kuulda, et "Eesti on valmis säilitama väiksemaid alg- ja põhikoole ning haridusminister Tõnis Lukas usub, et just tugev põhikool on see põhiline kooli vorm, mida peaks hoidma. "(PM 16.03.2009). Soovitan siinkohal vaadata ka ERR veebist eilsest Terevisioonist intervjuud haridusministriga (kui ei soovi võimlemist, uudiseid ja multikat vaadata, kruti 23:38 alguseks) põhikoolide olulisusest. Kui Harmi põhikooli direktor loodab leida lahendusi nn e-kooli kaudu, et kuskil mujal piirkonnas elutsevad õpilased, kel näiteks suures linnakoolis on raskusi, saavad kaugtöö korras põhikoolis õppida ja suurendaksid sel viisil ka Harmi põhikooli õpilaste arvu, siis samasugust mõtet arendab selles intervjuus ka haridusminister: "Loomulikult on virtuaalkooli mudel tulevikumudel", mööndes küll seejuures, et põhikooli osas ei saa virtuaalkool põhikooli täielikult asendada.

Kuivõrd põhiline koormus eelarvele on kooli ülalpidamine, oli Sirjel ka mõte luua põhikooli juurde vastav sihtasutus, mis tegeleks kooli haldamisega, kuhu saaksid kooli saatuse pärast muretsevad inimesed annetusi teha küttepuude ostmiseks vms, ning samuti aitaks sihtasutus pakkuda seda lisaväärtust, pakkudes näiteks rahvaülikoolile sarnaselt kursusi inimeste ümber- ja täiendusõppeks, märksõna elukestev õpe. Rahaliste vahendite taotlemine võiks olla üsna realistlik, kui näiteks Habaja Külaselts sai ainuüksi klaasvitraazhi ja lepatriinude maalimise kursuse läbiviimiseks ligikaudu 100 000 krooni.

Sihtasutusega seoses oli Sirjel mõte võtta arvesse ka Harmi mõisa ajalugu ning nimetada see Zoege von Manteuffeli nimeliseks Harmi mõisa sihtasutuseks. Nimelt Peter Zoege von Manteuffel, kes Jaan Krossi "Keisri hullus" küll väga edumeelne tegelane ei olnud, ehitas Harmi sellesama kivihoone ning tema nimi on ka mõisa seinale kirjutatud. Harmis peeti pulmad, sellest abielust sündis maailmakuulus kirurg Werner Zoege von Manteuffel. Meeskohtunik Karl Magnus Zoege von Manteuffeli vanim poeg Maximilian, saades pärast isa surma ise mõisnikuks, muutis 1859 Alansi külas iidsed talunimed saksapärasteks, nimetades seejuures Vana-Kupja Karlshofiks ning Vainu Magnushofiks. Nimetada võiks ka Kose kirikus olevat Otto Zoege von Manteuffeli maalitud altarimaali. Ka Lööra kõrvalmõisas käis ZvM ajal vilgas elu, väga mitmed lapsed ZvM perekonnas sündisid Lööral, mitme vanema ZvM suguvõsast inimese surma kohaks on märgitud Löra, jutt siis 19.sajandist.

Saksa keele oskuse tõttu sain siin enda abi pakkuda. Kirjutasin Claus Zoege von Manteuffelile põhjaliku kirja, milles kirjeldasin olukorda, selgitasin, miks ZvM suguvõsa meie hinnangul Harmi kanti oluliselt mõjutanud on ning miks seda nime sihtasutuse pealkirjas kasutada sooviksime.

Tartu Ülikooli fotogalerii: Ülikooli esimese rektori G. F. Parroti järeltulija, prof Claus Zoege von Manteuffeli kohtumine Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksooga

Ja üllatuslikult sain juba sel nädalavahetusel Claus Zoege von Manteuffelilt südamliku vastuse, kus ta lubab meil oma perekonna nime kasutada ja annab meile põhimõtteliselt oma õnnistuse kaasa.
Loomulikult on sihtasutuse moodustamine kooli pidaja ehk valla otsus, mis tuleb põhjalikult läbi kaaluda, kuid see eeltöö oli enne otsustamist vaja ära teha.

Kommentaare ei ole: