reede, 27. märts 2009

Külavanema statuut - suur mureallikas?

Kodukant Harjumaa palus mul oma blogisse selle kuulutuse üles panna.




Et Kodukant nii tohutult palju aega külavanema statuudile pühendab, mitmeid arutelusid korraldab, tekkis mul ka lõpuks põhjalikum huvi, et mis selle statuudiga siis on, et ikka ja jälle mingid arutelud sel teemal tehakse.

Esmalt vaatame korraks seadust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on üks pisike paragrahvike:

§ 58. Aleviku- ja külavanem
(1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem.
(2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.
(3) Volikogu võib võtta vastu vallasisese linna linnapea, aleviku, alevi- ja külavanema statuudi, milles määratakse vallasisese linna linnapea, aleviku, alevi- ja külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Vallasise linna linnapea, aleviku, alevi- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

8.aprilli ürituse üheks teemapüstituseks on: Kas külavanema statuut või hoopis leping vallaga? Selle kohta ütleks kommentaariks, et KOKS § 58 lõiget 2 tuleb vaadelda koos halduskoostöö seadusega. Viimasest tuleneb, põhimõtteliselt võib kohalik omavalitsus kaasata lepinguga ka eraisikuid (sh külavanema, aga ka külaseltsi vms) oma ülesannete täitmisele, kui tegu on nn pehmete ülesannetega (näiteks info vahetus). Nn täidesaatva võimu ülesannete üleandmine külavanemale ei ole täna seadust muutmata võimalik.

Mis asi see külavanema statuut siis on? Minu meelest tuleks statuuti vaadelda koos külavanema institutsiooniga. Enamasti mõistetakse selle all kodanikuühiskonna üht vormi, nn alt poolt tekkiv aktiivsus, mis on suunatud ühiselu parandamisele. Täiesti vabatahtlik asi ning seetõttu võiks arvata, et iga küla on natuke oma külavanema nägu. Iga külavanem toimetab ise nii palju, kui palju tal aega, tahet ja jaksu on ja teeb kokkuvõttes neid asju, milles ta tugev on või mis talle eriti meeldivad. Kes uurib hea meelega ajalugu, teeb ekskursioone ja jutustab hea meelega külalistele; kes on tohutult karismaatiline isiksus ning suurepärane ühisürituste läbiviija; kes on jällegi väga osav nobenäpp ning käsitöö arendaja. Külaelanike oluliste murede vahendamisega tuleb muidugi tegeleda ka siis, kui parasjagu jaksu pole. Et jaksu oleks rohkem, ongi mõistlik luua enda ümber hea meeskond ja tegutseda külaseltsina, koos jõutakse kindlasti rohkem. Kuid mida ma öelda tahan, on see, et vaevalt mõni külavanem nüüd pidevalt näpuga statuudis järge ajab ja ainuüksi sellest lähtub, mida ette võtta ja mida mitte.
Paraku on mõnel pool külavanemaks olemist vaadeldud mitte kui vabatahtliku töö ühe vormina, vaid justkui valla poolt määratud ja valla poolt tühistatava ametiseisundina. Selline vaidlus on Sõnumitooja andmetel käinud Loksal ja Kuusalus: "Henn Pärn: „Kohustus tunda riigiseadusi ja omavalitsuse õigusakte, seda on liiga palju. Kui ta neid ei tunne, tekiks justkui õigus külavanem ametist maha võtta.“ Ka paljud külavanemad olid temaga nõus, riigiseaduste tundmise kohustus võeti statuudi projektist välja. Vaieldi ka selle üle, kuidas külavanem ametist vabastatakse. Statuudi projektis oli kirjas, et vabastab vallavalitsus. Loksa külavanemate kogu leidis, et õigem on kirjutada, külavanem vabastatakse külavanema avalduse või külakoosoleku protokolli alusel."

Mingi segadus külavanemate ja statuudiga, mis isegi üleriiklikesse väljaannetesse jõudis, on Viimsi vallas, vt nt Randvere küla blogi. Ilmselt seetõttu tahab endine Viimsi vallavanem Urmas Arumäe külavanemaid lausa riiklikult reguleerima hakata, loe tema artiklit Maalehes.

Minu isiklik tagasihoidlik arvamus on aga see, et kui tahta midagi, mis vabatahtlikkuse korras üsnagi toimib, ära rikkuda, on selle asja põhjalik riiklik reguleerimine selleks täiesti hea võimalus. Vaata näiteks sipelga lugu.

Nn suur kodukant on koostanud külavanemate statuudi kommenteeritud väljaande, mis on kindlasti abiks KOV-dele statuudi teksti koostamisel ja külavanematega läbirääkimistel. Seetõttu ei saa ma aru, miks ei võiks sellele statuudi-teemale ükskord punkti panna ja ette võtta järgmiseid. Näiteks seda, et arutada sisuliselt ja põhjalikult läbi need mõtted ja ettepanekud, mis Kõue Rahva Majas toimunud ajurünnakul välja käidi ja korraldada sisulisi üritusi juba spetsiifilisematel teemadel.



Võimalik muidugi, et ma ise olen veel külavanemana noor ja roheline ega adu statuudi tähtsust :) Nii et kallid praegused ja tulevased külavanemad, kel selle jutu peale mõtteid tekkis, siis 8.aprillil Kodukant Harjumaa üritusel on võimalik need mõtted välja öelda. Ise püüan hoolimata kõigest minna, sest põhitöö tõttu oleks vaja niisuguste teemapüstituste ja nende taustaga ikka kursis olla.

3 kommentaari:

Juhan ütles ...

Kodukant Harjumaa - kas külavanemate eest seisja või võimu (sõna tulnud kalarasvast) tööriist?

Muidugi on arusaadav, et protsesse tahetakse ohjeldada, kes haldusreformi võimaliku mõju - anarhia kartuses, kes lihtsalt bürokraatlikest huvidest. Paraku ei ole võimalik ilmselt kõigile päitseid pähe panna, Sinu poolt toodud näitad monstrumvaldadest, rahvas leiab olemasoleva liidriga muu võimaluse, kuidas terve mõistuse liini edasi ajada.

Kui haldusreformi põhitees on, et KOVs puudub seadust tundev ametnik, kuidas seda leida siis küla siseselt?

Väheusutav, et külavanem müüb ennast valla paberitega infojagajaks bensiinitseki ja mobiiliarve pärast, õige külavanem kasutab sõnumite viimiseks abikülavanemaid :)

Toimiva näitena koondab KKS 8 külavanemat, kes kamba peale annavad ühe korraliku külavanema välja - kes on seltskondlik, kes oskab lugeda-kirjutada, kes on pensionär ning kes peseb nõusid jne.

Monika ütles ...

Sinuga nõus. Ometi on inimesed erinevad ja külavanemate suvekoolis, kus oli miski 90 külavanemat koos üle terve eesti, nende hulgas oli terve punt külavanemaid, kes kangesti leidsid, et külavanemale tuleks palka maksta, mõni leebem rääkis kulutuste hüvitamisest...

Monika ütles ...

Nii palju veel, et seda, et KK või KK Harju võimu tööriist on, ma ei tahaks uskuda. Pigem on asi selles, et on terve rida inimesi, kes usuvad, et mingi asja detailne reguleerimine on justkui võluvits. Ja seetõttu see lõputu heietamine, mis on statuut ja mis on külavanema õigused ja kohustused.