Jaan Ilissoni koostatud esialgne projekt. Kuivõrd õigusaktidest tulenevalt (vt tuletööde tuleohutusnõuded p 87) peab avaliku lõkke korral olema lõkke kaugus hoonest 50m, teeme sinna, kus praegu märgitud tuleaseme koht, hoopis grillimiskoha ja suurema lõkke koha planeerime kaugemale, kus see on täiesti ohutu ja õigusaktidega kooskõlas.
Kuidas projektimõte tekkis...
Juba esimesel suuremal külarahva kogunemisel, kui kaks aastat tagasi ühiselt maituld tegime, tajusin kapitaalsema külaplatsi vajalikkust - kus oleks tuule- ja vihmavari, istekohad ja kindlasti ka kemmerg. Ja kuhu võiks julgesti kutsuda ka meie sõpru - sest seltsis ju segasem.
Aasta hiljem, Muia Veetamme mälestuskivi avamisel tuli mu juurde Arukausi talu peremees Jaan Ilisson ja ütles, et tema tahaks hirmsasti rajada külarahva jaanituleplatsi ja kogunemiskoha, isegi plats selleks on tal olemas.
2008 kevadel Habaja Külade Seltsi MTÜ ühel koosolekul rääkis juhataja Riina Rosar, et varsti on kohaliku omaalgatuse programmi projektide (KOP) esitamise tähtaeg. Vahepeal on ta ise teinud mõne projekti Habaja küla jaoks, kuid nüüd võiks mõne projekti teha ka Habajalt välja. Küsimusele, kas KOP alla külade suvise kogunemiskoha ehitamine võiks minna, vastas ta jaatavalt. Sel hetkel oli projekti esitamiseni vist ainult 15 päeva aega...
Pildil "kurja juured" Jaan Ilisson ja Enno Vaks
Järgmisel päeval töölt tulles helistasime Jaani naabrimehele Vaksi Ennole ja palusime tal uurida, kas saaksime veel samal õhtul teha ühe kiirkoosoleku. Samal õhtul istusime koos Vakside ja Ilissonidega. Tegelikult sai neid õhtuid üsna mitu, kus sai kõvasti aju rünnatud - kus, mida, mismoodi. Ja mis mahub rahastatava summa raamesse. Lõpuks eelarve paikaajamiseks tulid appi ka suuremate kogemustega Riina Rosar ja Sirje Kautsaar ning õigel tähtajal - 15.aprilliks - õnnestuski dokumendid maavalitsusse anda.
Külaplatsist...
Külaplatsi jaoks andis perekond Ilissonid oma maast ühe tüki MTÜ-le avalikuks kasutamiseks, sest rahastada ei saa eraisikule kasutuses oleva maatükiga seonduvaid plaane. Maatükk asub Kirivalla külas, Kolu-Äksi teest parasjagu eemal. Tegu on vana siloauguga, kuhu annab ehitada katusesõrestiku, et sinna vihma korral miski present aretada. Vana lauda poolse külje ehitame kinni, siis on tuulevari ka tagatud. Maad on seal päris palju, et sinna ehitada üks uhke külakiik. Aga samas saab sinna tulevikus veel muid asju ehitada, nt väikestele lastele väikese kiige, muid ronimisvidinaid, siloaugu taha võrkpalliplatsi jms. Kuigi meie külades väga palju väikseid lapsi ei ole, siis kindlasti käivad suvel paljud lapsed oma vanaemadel-vanaisadel külas ja Kirivalda on ka Alansilt ja Lutsu külast paras jalgrattasõidudistants.
Jaani ja MTÜ vahel sõlmitud lepingus leppisime kokku, et teatud tingimustel on võimalik külaplatsi kasutada ka isiklikul otstarbel - suurem sünnipäev, klassikokkutulek, suguvõsa kokkutulek jne jne.
Eesmärkidest...
Projektis said sõnastatud järgmised eesmärgid:
Projekti üldine eesmärk:
Kirivalla kiigela rajamisega luuakse kogunemiskoht Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade elanikele, mis toimuvate ühisürituste läbi muudab sealse rahva aktiivsemaks, ettevõtlikumaks, soodustab uute traditsioonide teket ning tugevdab kogukonna “meie tunnet“ (identiteeti).
Kirivalla kiigela rajamisega luuakse kogunemiskoht Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade elanikele, mis toimuvate ühisürituste läbi muudab sealse rahva aktiivsemaks, ettevõtlikumaks, soodustab uute traditsioonide teket ning tugevdab kogukonna “meie tunnet“ (identiteeti).
Projekti otsesed eesmärgid:
1. Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade kogunemiskoha rajamine. (mõõdetav tulemus – kogunemiskohas on valminud lõkkeplats, istumiskohad, varjualune ja kiik)
2. Kogunemiskohaks planeeritud ala heakorrastamine (mõõdetav tulemus – kogunemiskoht ise ja selle lähiümbrus on esteetilisem kui täna)
3. Kogukonna ühisürituste korraldamine ja uute traditsioonide kujunemisele kaasaaitamine. (mõõdetav tulemus – aasta jooksul korraldatakse vähemalt 3 kokkusaamist)
4. Kirivalla kiigela kui ühiskasutuses kokkusaamiskoha jätkusuutlikkust tagava süsteemi loomine (mõõdetav tulemus – külaselts tagab järjepideva hoolduse, ühistegevuse tulemusena ehitatakse ka pärast projekti lõppu platsile täiendavaid infrastruktuuri elemente)
1. Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade kogunemiskoha rajamine. (mõõdetav tulemus – kogunemiskohas on valminud lõkkeplats, istumiskohad, varjualune ja kiik)
2. Kogunemiskohaks planeeritud ala heakorrastamine (mõõdetav tulemus – kogunemiskoht ise ja selle lähiümbrus on esteetilisem kui täna)
3. Kogukonna ühisürituste korraldamine ja uute traditsioonide kujunemisele kaasaaitamine. (mõõdetav tulemus – aasta jooksul korraldatakse vähemalt 3 kokkusaamist)
4. Kirivalla kiigela kui ühiskasutuses kokkusaamiskoha jätkusuutlikkust tagava süsteemi loomine (mõõdetav tulemus – külaselts tagab järjepideva hoolduse, ühistegevuse tulemusena ehitatakse ka pärast projekti lõppu platsile täiendavaid infrastruktuuri elemente)
Projektis ettenähtud tegevused, tulemused:
1. Külakoosoleku läbiviimine. Tulemuseks on konkreetsete kuupäevadega tööde ja muude tegevuste ajakava, sh talgud.
2. Kirivalla kiigelaks planeeritud ala heakorrastamine. Siloaugu betoondetailide ümbertõstmine, maapinna planeerimine, maa kultiveerimine ja rullimine ning heinaseemne külvamine. Tulemuseks on kiigelaks planeeritud ala heakorrastatus vastavalt lisatud skeemile.
3. Parkla rajamine. Siloaugust eemaldatud betoonpaneelide paigutamine parklaks mõeldud alale. Tulemuseks on parkimiskohad.
4. Istepinkide ja laudade ehitamine kohalike külaelanike ühistöös. Tulemuseks kasutuskõlblikud istepingid ja lauad.
5. Pergola ehitamine. Laudmaterjalist ehitatakse istumiskohta pergola. Tulemuseks on istumiskoha kohal asuv sõrestik, mida saab vihmase ilma korral katta presendiga..
6. Kuivkäimla ja prügi kogumise koha ehitamine.
7. Kiige ehitamine. Puitmaterjalist ehitatakse kiik.
1. Külakoosoleku läbiviimine. Tulemuseks on konkreetsete kuupäevadega tööde ja muude tegevuste ajakava, sh talgud.
2. Kirivalla kiigelaks planeeritud ala heakorrastamine. Siloaugu betoondetailide ümbertõstmine, maapinna planeerimine, maa kultiveerimine ja rullimine ning heinaseemne külvamine. Tulemuseks on kiigelaks planeeritud ala heakorrastatus vastavalt lisatud skeemile.
3. Parkla rajamine. Siloaugust eemaldatud betoonpaneelide paigutamine parklaks mõeldud alale. Tulemuseks on parkimiskohad.
4. Istepinkide ja laudade ehitamine kohalike külaelanike ühistöös. Tulemuseks kasutuskõlblikud istepingid ja lauad.
5. Pergola ehitamine. Laudmaterjalist ehitatakse istumiskohta pergola. Tulemuseks on istumiskoha kohal asuv sõrestik, mida saab vihmase ilma korral katta presendiga..
6. Kuivkäimla ja prügi kogumise koha ehitamine.
7. Kiige ehitamine. Puitmaterjalist ehitatakse kiik.
Juba tehtust ja edasistest tegevustest...
Jaani ja Ennoga arutasime juba varem, et on mõningad tööd, mille nad saavad ise ära teha ja milleks ei ole mõtet suurt rahvast kokku ajada. Nii ongi tänaseks Jaan ja Enno ise ja oma pererahvaga kõvasti juba mütanud - ala on mürgitatud, traktoriga siledaks aetud, puurisu põletatud, muu praht koristatud ja eilse seisuga ka uus heinaseeme maha külvatud.
Leppisime kokku, et järgmisena tuleb traktorimees, kes kopaga eemaldab kaks paneeli ja paigaldab need teise kohta. Siis saame kohe ühel järgmisel õhtul teha "naiste talgud" - riisuda kopatöö jäljed siledaks, katkuda mättaid paneelseinte nõlvadelt jms. Edasi - kui materjal on laekunud, tuleb kemmergutalgud väiksema pundiga ning seejärel laudade ja pinkide ja võimalusel ka nn pergolatalgud juba päris suure rahvaga. Siis vaatame juba edasi, mida millal teha. Ja kiige ehitamine jääb kõige viimaseks tööks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar