Kirivalla külas Hinnuhansu talus toimus eile öösel tragöödia - hundikari oli murdnud Joeli ja Heugenie ketis olnud koera... Samal öösel olevat murtud üks koer ka teiselt poolt metsa Karla külas.
Hundikari võttis mõni aeg varem ka koera Kõuel ja Vahetükil, karja ennast olevat nähtud päise päeva ajal Aelis.
Pilt veebist.
Joel ja Heugenie rääkisid, et koer oli ketis olnud vaiaga, mis olnud kõvasti maa sees. Vai oli maa seest välja rebitud, kett metsa viidud ja see vähene, mis koerast järel, oli õue peal laiali. Täna õhtul käis nende juures ka üks jahimees piirkonna jahiseltsist, sest sellised intsidendid tuleb kindlas korras dokumenteerida. Jahimees rääkis, et laupäevaöiste intsidentide tagajärjel oli antud siis luba üheainsa hundi tapmiseks!
Mõned aastad tagasi murdis hundikari Postimehe andmetel Jõgevamaal Puurmani vallas seitse koera.
Wikipedias kirjutatakse hundikarja kohta järgmist:
"Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks. Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 2-11 hunti.
Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad. Tavaliselt on karjas kuni 3-aastased noorloomad, just selles vanuses saavad nad täiskasvanuks ja kui nad pole haiged või nõrgad, lahkuvad nad karjast.
Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad. Tavaliselt on karjas kuni 3-aastased noorloomad, just selles vanuses saavad nad täiskasvanuks ja kui nad pole haiged või nõrgad, lahkuvad nad karjast.
Hundikari liigub täpses reas. Tavaliselt on reas kõige esimene üks juhtpaarist, kuid kui lumi on väga sügav ja huntidel on raske liikuda, siis vahel osutub ka "teemeistriks" mõni nn. tavahunt. Kõik teised karjaliikmed astuvad täpselt juhi jälgedes, vaid siis, kui aetakse mõnd looma taga või on teel takistus, kaldutakse rajalt kõrvale. Tänu sellele on väga raske aru saada, mitu hunti on jälgi pidi liikunud."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar