esmaspäev, 9. november 2009

Projektidest ja muidu külaasjade ajamise köögipoolest

Elu on sel aastal sättinud järjepidevalt mu teele konarusi, millest üleronimine on vaevarohke, nii et selle kõrval ei ole jäänud väga palju aega ei külaasjade ajamiseks, sündmuste kajastamiseks ega ajaloo uurimiseks. On kuulda pettunud hääli, miks meil midagi ei toimu. Olen seda selgitanud vahetult inimestele ja selgitan siinkohal uuesti – majavamm kahes toas, mille tõrjumine on nii kallis, et edasise viimistlusremondiga oleme ise jõudumööda pusinud. Ilmselt majavammist tingitud ja üle kuue kuu kestnud (sest mitu antibiootikumikuuri seda ära ei võtnud) palavik-nohu-köha-silma-kõrvapõletik, lemmikloomadega seotud haigused ja mured, mis päädisid kahe lemmiklooma surmaga sügisel ning kahe teismelise lisandumine meie kodusesse majapidamisega on võtnud kogu energia ja jõu. Samas vaatan aknast ja näen, kuidas ka naabriperes käib nädalavahetustel hirmus hoogne ehitustegevus.

Ilmselt on lihtsalt ajad sellised, et ka enamik inimesi on praegu väga hõivatud oma asjade ajamisega, sest kui pöördusin paar kuud tagasi e-kirja ja postkastide kaudu meie külade inimeste poole ja palusin teada anda, kes saaks veel appi tulla projektis ettenähtud tegevuste lõpuleviimiseks, sain vaid ühe vastuse. Aitäh Andrusele ja Mardile, kes siin millalgi tervelt ühe päeva nädalavahetusest ohverdasid ja tööd tegid!



Sellegipoolest ei tasuks kurvastada ja arvata, et meie külaelu ongi lõplikult välja surnud. Enne aastakokkuvõtteüritust koguneb külaseltsi juhatus ning lepime kokku järgmise aasta ürituste kava. Kes tunnevad mõnest toredast üritusest puudust, võivad alati ise ka minna lähima juhatuse liikme juurde, rääkida plaanidest ning aidata kaasa ürituse korraldamisel! Tegin sellise üleskutse 2008.a detsembris ning see on jätkuvalt jõus!

See oli aga selgituseks ja sissejuhatuseks. Lubasin kirjeldada siin veebis ka projektidega seonduvat. Meie külaselts oli sel hooajal seotud kahe projektiga – veel Habaja Külade Seltsi alt sai kirjutatud murutraktori projekt. Murutraktor sai ostetud, kui edasine osutus juba keerukamaks. Leppisime kokku, et külaplatsi niidame ise, nö külakorda. Enne jaanipäeva toimus infokoosolek, mille üheks teemaks oli välja kuulutatud ka muruplatsi niitmise ajakava kokku leppimine. Paraku sai seal paika pandud vaid üks aeg, mille broneerija ka mingil põhjusel siiski niitma tulla ei saanud. Nagu kiuste kasvas muru sel aastal ka uskumatu hooga. Niitmishooaega kokku võttes tuleb tõdeda, et muru niitis põhiliselt Jaan, mitu korda käis niitmas ka Hinnuansu pere ja meie pere, ka mõned teised veel – aitähh siinkohal kõigile niitjatele! Ometi oleks võinud muruniitmise korraldada ka nii, et iga majapidamine niidab suve jooksul ühe korra, oleks koormus jagunenud ühtlasemalt. Eks enne aasta kokkuvõtte üritust ja suurt küla üldkoosolekut arutame kindlasti külaseltsi juhatuses ja ehk ka sel suurel üldkoosolekul, kuidas järgmisel aastal muruplatsi niitmisega paremini hakkama saada, et plats oleks ilusti niidetud ning selle korraldamine oleks kõigi jaoks pingevabam kui sel korral. Kindlasti sõltub niitmise sagedus ka järgmiseks aastaks planeeritavate ürituste arvust ja sagedusest. Üks alternatiiv oleks niita regulaarselt vaid nn eesaeda, tagaaias vaid kindlaid radu ning arendada seal nn lilleaasa. Nägin sel aastal meie kandist mitte kaugel ühes eraaias sellist lahendust ja tulemus oli väga kaunis!

Pilt veebist

Hetkel aga tuleb tegeleda inimestele nähtamatu tööga – projektide raportite koostamisega. Olgugi, et eelmises töökohas Sisekaitseakadeemias õppetooli juhatajana pidin tihtipeale ise koostama exceli tabeleid, mis välja printides ja kokku liimides võisid katta pindala, mis võrdus umbes poolega uksest, ajab seesugune paberimajandus mulle külma higi otsaette. Iga projektis ettenähtud tegevuse kohta tuleb koostada mingid õiendid, panna kirja töödes osalenud inimesed, korjata kokku kõik arved, kanda need arved ühte jubedasse exceli tabelisse, kus tuleb aru saada, kas vastav arve tuleb kajastada omaalgatuse programmi, omaosaluse või kaasfinantseeringu lahtris. Kõik talgutööd tuleb arvutatada ka rahaks ja neid kajastatakse ka nendes tabelites. Murutraktori projekti aruandlus oli veel suhteliselt lihtne, sest seal oli teemaks vaid murutraktori ostmine ja õppepäeva läbiviimine. Selle kuu jooksul tuleb koostada ka Kirivalla Kiigela II projekti aruandlus – see projekt, mille raames ehitasime peale katuse, saime kraanikausi, ostsime haljastuseks põõsaid, infotahvli ja parklapiirde. See on päris suur tükk tööd. Ja tegu on ju kõigest üsna lihtsa aruandlusega KOP-projektiga, mis siis rääkida veel Leader-meetme projektidest ja PRIA aruandlusest?! Nii et siinkohal müts maha Annely ja Võtikmetsa Hobikoja MTÜ ees, kes selles osas on väga lennukalt startinud! Ja suured tänud muidugi ka Riinale ja Habaja Külade Seltsile, kes on aruandluse koostamisel abiks olnud :) Siinkohal oleks üldse huvitav teada saada, kuidas teised oma KOP projektide raportitega toime tulevad, kas ongi projektijuhiks inimene, kellele seesugune paberitöö väga meeldib? Või on nad nii ettenägelikult, et täidavad seda tabelit jooksvalt? Usun, et enamik inimesi ei jäta seda nii viimasele minutile, et kui on veel nädal välislähetust ka oktoobrikuu viimasel nädalal ning selgub, et teises riigil ei olegi internet nii lihtsalt kättesaadav, ongi jama majas. Kuigi paistab, et ma ei ole siiski ainuke viimase-minuti-inimene - väga südantsoojendav lugeda Annely muljeid enda projektide kirjutamise ja esitamisega seoses :)

Ja et raha teema tekitab alati palju küsimusi - siis kes veel ei tea - kõnealustes KOP projektides projektijuhi tasu ei ole ette nähtud. Projektijuht ei saa projektide juhtumise eest mitte kopikatki. Isegi telefonikõnesid ei ole me nendes projektides ette näinud. Kuigi tagantjärgi võttes oleks pidanud seda ehk tegema - inimestele helistamine on talgutele kutsumisel kõige efektiivsem meede ning paratamatult masu ajal kipud oma rahakotti selles osas säästma.
Vahepeal oli aga taas sügiseste uute KOP-i projektide esitamise tähtaeg (1.oktoobril). Maili ettepanekul istusime enne seda tähtaega juhatusega koos ning otsustasime taotleda raha töövahendite jaoks: meile kuluks hädasti ära üks murutrimmer-võsalõikur, sest kogu ala ei ole võimalik murutraktoriga niita. Samuti oleks vaja ühte korralikku saagi, sest platsile on võimalik ehitada täiendavaid objekte veel ja veel, seni on seda tehtud isiklike saagidega. Et ehitavad enamasti ühed ja samad inimesed, siis nende saed muudkui kuluvad. Ja murutraktori käru sai ka kirja pandud, haljastustööde ajal on väga mugav sellega manööverdada ja neid meil ka jagub. Sel korral on õnneks meil projektijuhiks Ats. Elame-näeme, kuidas meil sel korral siis KOP-ga läheb.
Mobiiliga tehtud pildil hetk juhatuse koosolekust (19.09.2009), kus arutasime muuhulgas ka külaplatsi haljastamise küsimusi.

1 kommentaar:

Stiim ütles ...

Monika! Jõudu ja jaksu! Olete seal väga tublid.