Vanad eestlased teadsid, et veebruarikuu on tuisukuu. Juba reedel hakkas see pihta. Esimesed päästeoperatsioonid tuli läbi viia juba reede õhtul - jäime ise oma teeotsa kinni ning oli ka Kirivalla külas hädalisi. Laupäeva õhtuks planeeritud külaseltsi juhatuse koosolekule jõudis vaid Ats ning temagi maastur jäi meie sissesõiduteele kapitaalselt kinni. Laupäeva hilisõhtu oli seetõttu teguderohke: meie tõmbasime Atsi välja, kusjuures enne tuli kõvasti vaeva näha, et Atsi autoni üldse välja jõuda. Siis tõmbasime Ritli juures künnivakku tagurdanud Aini, siis tõmbas Ain oma sõpra, kes oli sõiduautoga hangedes hädas, ning õhtu lõpetuseks tõmbas Ain ka meid, sest me jäime samasse auku kinni, kus õhtu alguses Ats oli istunud :)
Pühapäeva hommik - sissesõidu tee on selline. Lumevallide vahe kohati triiki täis.
Isegi lumekettidega ei tee vist suurt midagi. Juba eile võttis vaat et vööni ulatuvate tuisuvaalude läbimine ikka kõvasti aega ja labidatööd.
Alansil oli liikvel vaid offroadikuningas Ain oma võistluste jaoks tuunitud massinaga.
Pildilt paistvast vallist oli võimalik läbi murda tänu vintsile.
Kolu-Äksi teel (allpool järgnev pilt) olid ka võimsad tuisuvaalud. Tee oli siiski läbitav, vähemalt kuni väljamäeni. Poole kaheteist paiku sõitis ka võimas kollane teehooldemasin, nii et kel õnnestub teeni läbi murda, saab juba muretult sõita.
Aga oravakesel polnud sellest sooja ega külma. Tema istus oksal ning näksis õunu, millega Otti talu rahvas tema talve leevendab.
2 kommentaari:
Kas mul on mingit lootust homme tööle saada, kui sõidan Kolu-Äksi teed mööda?
Ma usun küll, täna hommikul u 11.30 lükkas Kolu-Äksi teed see kollane teemasin. Ilmateade uut tuisku peale ka ei luba. Täpsustatud andmetel pidi meil vald ikkagi veel lükkama ka majade sissesõiduteid - seega võib loota, et ka lapsed jõuavad homme kooli :)
Postita kommentaar