neljapäev, 8. september 2011

Sellest, kus tänapäeval lapsed jalgrattaga sõita tohivad


Minu lapsepõlvesuved Alansil olid lahedad, nagu Bullerby lastel. Väga mõnusat seltskonda pakkusid mulle üksiku lapsena naabritalu Otti poisid ja teised Otti Asta lapselapsed, keda oli täpselt minuvanuseid pluss-miinus-mõni aasta ikka parasjagu. Sai koos möllatud, igasugu luurekaid ja asju mängitud. Muidugi sai ka rattaga sõidetud ja üksteist taga aetud. Ümber Vainu on ringtee, samuti vana Virumäe küünini läks pinnasetee, mis oli väga hästi sõidetav.

Suure tee peal me üksi, ilma täiskasvanuteta sõita ei tohtinud.



2 km kaugusel Äksis oli pood, seal käisin väiksena vaid koos vanaisaga.

Meie külaplatsil toimunud infotunnil saime teada, et sel suvel jõustunud uue liiklusseaduse järgi on selles osas tekkinud olulisi muudatusi. Nüüd tohib väike laps legaalselt jalgrattaga sõita vaid koduaias, millel on tara ümber. Talu sissesõiduteel ja muudel talu pinnaseteedel sõitmine ei ole enam lubatav muidu kui ainult piiratud juhtudel (täpsemalt allpool). Väikseid lapsi trahvida ei saa, küll aga ei ole põhimõtteliselt välistatud alaealiste komisjoni saatmine.

Et see tundus meile ebaõiglane, pöördusin külavanema ja külaseltsi juhatuse liikmena Politsei- ja Piirivalveameti poole ning palusin selgitusi. Tänan siinkohal PPA-d väga põhjaliku vastuse eest. Lisan selle ka siia allapoole, aga enne võtan lühidalt õigusliku olukorra kokku.

  • Tee mõiste uues liiklusseaduses on selline: "tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;" LS § 2 p 81
  • "Jalgratast võib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt 10-aastane isik, kes on omandanud jalgratturi kvalifikatsiooni. 10–15-aastasel isikul peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas sellekohane juhiluba. Seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku vahetu järelevalve all võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt 8-aastane isik." LS § 148 lg 1
Liiklusseadusest ei tulene küll väga hästi, kas sõidutee on midagi erilisemat kui lihtsalt tee ("sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed"), kuid politsei ametlikust vastusest tulenevalt tuleb mõista siiski nii, et sõidutee on ka pinnasetee vms, mida praktikas teeks kasutatakse.

Mõistan seejuures siiski politsei ja Maanteeameti argumente, et iga pinnasetee ristub kunagi suurema teega ning välistatud ei ole lapse õnnetusse sattumine. Meenub mullegi seepeale väga kurb liiklusõnnetus Kose valla Liiva küla tüdrukuga, kes pidi tihti ületama Tln-Trt maanteed ning ühel päeval ilmselt hooletusest ei pannud lähenevat sõiduautot tähele... Olin ka ise kunagi Kuimetsa bussis, kui kuskil Vaoperes vms kihutas sõitvale bussile küljepealt otsa üks väike (u algklassides käiv) poisike oma rattaga. Maja oli kohe tee ääres. Õnneks see poiss pääses ehmatusega. Nende näidetega tahan öelda, et kuigi olen piirangute suhtes kriitiline (ning see hinnang on mu isiklik arvamus), möönan, et tõenäoliselt ongi väga raske väga õiglast regulatsiooni luua. Regulatsiooni, mis ühelt poolt lubaks lastel ratastega ringi kimada seal, kus autosid ei ole või nende liikumiskiirus on väga väike (pinnaseteed), aga teiselt poolt võimaldaks saavutada laste elude ja tervise kaitse eesmärki.

Kokkuvõttes on siis minu hinnangul selline pilt:

1) alla 8a vanune laps ei tohi tee peal sõita - tohib ainult koduaias vms alal (vist ka märkidega tähistatud jalgrattateel, aga et meil selliseid ei ole, neid eraldi ei vaadelnud);
2) 8-10a vanune laps võib sõita jalgrattaga teel ainult vanema või tema volitatud muu täisealise inimese juuresolekul tema vahetu järelevalve all;
3) 10-15a vanune laps võib tee peal ise sõita ainult siis, kui tal on olemas vastav juhiluba;
4) kuni 16a vanusel lapsel peab jalgrattaga teel sõites olema peas kiiver;
5) lapse jalgrattasõidu nö legaliseerimiseks tuleks vastavale teele panna õueala liiklusmärk.

***************************************
Politsei praktika lastest jalgratturite suhtes

Austatud Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaseltsi juhatuse liige proua Mikiver

On hea meel tõdeda, et külaselts korraldas vestlusringi piirkonnakonstaabliga ning oli võimalus esitada küsimusi ja saada selgitusi õiguslikest regulatsioonidest ning seda just liiklusseadusest (LS) kui uuest ning kõikide kodanike liikumist puudutavast õigusaktist.

Jalgratta juhtimist reguleerib LS ning selle § 148 lg 1 lubab jalgratast sõiduteel juhtida 10-aastasel jalgratturi kvalifikatsiooniga isikul. 10-15 aastasel isikul peab sõiduteel jalgratast juhtides olema kaasas sellekohane juhiluba. LS-s sätestatud sõidutee ja tee mõistest tulenevalt on ka talutee käsitletav sõiduteena. LS-ga on sätestatud jalgratturi kaitseks turvanõuded kiivri kandmise kohustusena. Teie pöördumises on välja toodud kõik asjakohased sätted. 10. augustil k.a. toimus politsei kohtumine LS jt liiklusalaste õigusaktide rakendamise küsimustes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Maanteeameti ametnikega. Üheks arutelu teemaks sai võetud ka alaealise jalgratturi sõitmine taluteel ning vaadeldud kirjale lisatud näiteid. Arutelul toodi LS eelnõu koostajate poolt välja, et nõuete kehtestamise eesmärgiks oli jalgratturi kui vähemkaitstud liikleja kaitsmine mistahes teel liiklemisel. Tihti ristuvad taluteed ka muu teega, millega lisandub ohtusid, mida kogenematu ning nõudeid mittetundev liikleja tahtmatult ja teadmatult võib eirata. Ka ei ole välistatud taluteel teiste liiklejate liikumine, kuna enamjaolt puuduvad seda keelavad liikluskorraldusvahendid.

Politsei teostab ja planeerib liiklusjärelevalvet analüüsipõhiselt ning tulenevalt ohtudest. Õigusrikkumise pealtnägemisel on ootuspärane, et politsei neile reageeriks. Politseitöö esimeseks eesmärgiks on õigusrikkumise lõpetamine, mitte õigusrikkuja karistamine. Teie kirjeldatud taluteel alaealiste jalgratturite poolt liiklusnõuete vastu eksimisel on mõistlik, et politseiametnik selgitab alaealisele või tema vanematele ise sätteid, milliste vastu on eksitud. Eeldame, et politseiametnikud, tundes LS sätteid, suudavad neid selgitada paremini kui alaealiste komisjoni liikmed. Politsei ja Piirivalveamet on korraldanud ning läbi viinud LS koolitusi politseiametnikele. Seaduse tõlgendamise osas on koostatud õppematerjal politsei siseveebis, samuti on kättesaadavad MKM vastused enamesinenud küsimustele. Prefektuure on kohustatud liiklusjärelevalvet teostama analüüsipõhiselt. Juhiseid, mis oleksid taluteel või erateel liikuvate liiklusnõudeid eiravate alaealiste jalgratturite kohta, antud ei ole, kuna seni on puudunud sellekohane vajadus. Ka käesoleval ajal ei ole vajadust vastava juhise andmiseks, kuna ei näe taluteel jalgrattaga sõitvates alaealistes suurt ohtu. Talutee tähistamine eratee märgiga vähendaks teiste liiklejate sattumist sellele teele ning vähendaks ohu tekke võimalusi. Sõltuvalt küla haldusterritooriumist ning teede võrgustiku tihedusest võib kaaluda küla või talutee tähistamist õuala liiklusmärgiga, mis piiraks sõidukite liikumiskiirust. Õuealal on lubatud alaealiste poolt jalgrattaga liikumine eelnimetatud nõudeid järgimata. Kuid märkimata ei saa siiski jätta vajadust lapse ohutuse eesmärgil kanda jalgratta juhtimisel kaitsekiivrit ning teada ja tunda liiklusreegleid. Liikluses osalemisel on konfliktsituatsioonis paraku kannatajaks kergliikleja. Ka esineb liiklusreeglite mittetundmise või nende eiramise tagajärjel õnnetusjuhtumeid kergliiklejate enda vahel ning sel suvel on sellised juhtumid sagenenud.

Politsei- ja Piirivalveamet on meedias kajastanud jalgratturite liiklemise teemasid ning teeb seda jätkuvalt. Seoses kooli algusega ning laste naasmisega asulatesse on planeeritud politseilised tegevused laste turvalisuse tagamisel. Tegemist on pigem preventiivsete ja selgitavate tegevustega kui õigusrikkumiste väljaselgitamisega.

Lugupidamisega Joosep Kaasik
politseikolonelleitnant
arendusbüroo koordinatsioonitalituse juht
korrakaitsepolitseiosakond


Kommentaare ei ole: