Kanavere arengud

Illustreeriv foto Internetist.

On esitatud väiteid, et Kose Vallavalitsus ei ole Kanavere vaidluse osas midagi ette võtnud. Olgu siinkohal ära toodud Kose Vallavalitsuse vastus. Ja olgu siinkohal esitatud ka kinnitus, et Alansi-Kirivalla-Lutsu ajaraamat on selles küsimuses neutraalne. Me ei ole ühe või teise või kolmanda osapoole paadis, vaid hoiame sündmustel silma peal seetõttu, et Kanavere on Kirivalla naaberküla. Kõik meie külade elanikud, kes Tallinnas tööl käivad, sõidavad iga päev Kanavere külast läbi, Auelepa alast mööda. See ületab meie külade elanike jaoks uudisekünnise. 

Olgu siinkohal selgelt välja öeldud ka see, et senise info põhjal ei ole ka ma isiklikult lennuraja vastu. Oma lapsepõlvest mäletan, et näiteks nõukogude ajal lendasid sageli mingid "metsavahid" või "moosiriiulid" ringi, neid kasutati nõuka ajal väetise külvamiseks põldudele, või mürgitamiseks, midagi sealt alla pritsiti. Ma ei mäleta, et see müra oleks olnud häiriv, pigem oli tekitasid lennumasinad põnevust. Aga - see on vaid minu tagasihoidlik arvamus.

KOSE VALLAVALITSUS

Lp /isikuandmed eemaldatud/                                                                      Teie 11.10.2012

                                                                                              

Lp /isikuandmed eemaldatud/  

                                                          

Lp /isikuandmed eemaldatud/                                                                     Meie 09.11.2012 nr 7-1.2/1420-1

Kanavere küla Auelepa kinnistu detailplaneeringu vaidlustamine

Olete esitanud Kose Vallavalitsusele avalduse, et Kanavere külas Auelepa kinnistu detailplaneering ei ole vastavuses Kose valla üldplaneeringuga. Vastame Teie kirjas oleva numeratsiooni alusel.

1. Väidate, et Kanavere külas on mulla boniteet suurem, kui 40 ja tegemist drenaažkuivendusmaaga. Seega tuleks vältida uushoonestuse rajamist. Auelepa kinnistu detailplaneeringu alal oleva maa mullaviljakuse boniteet on 34. Detailplaneering on kooskõlastatud Põllumajandusameti Harju keskusega.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on mõeldud uushoonestuste all uusi suuri planeeringuga kavandatud elamualasid. Kehtiva Kose valla üldplaneeringu punkti 2.3.3 kohaselt peab  ehitusõiguse saamiseks moodustatava uue katastriüksuse suurus olema üldjuhul 2 ha, laius vähemalt 40m ning katastriüksusele peab olema tagatud juurdepääs.

2. Keskkonnamõjude hindamisest. “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus” § 6 lg1p13 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevusena 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja püstitamise. Eesti Vabariigi määrus 29.08.2005 nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 p7 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluva vähemalt 1200 meetri pikkuse tehiskattega lennurajaga lennuvälja rajamisel, laiendamisel või rekonstrueerimisel. Detailplaneeringuga planeeritud lennurada on loodusliku murukattega ja pikkusega 512m. Seega keskkonnamõju strateegiline hindamine pole vajalik. Kütuse ladustamist ei ole ette nähtud kinnistul.

3. Detailplaneeringu algatamise hetkel 20.12.2010 ei asunud planeeritav ala rohevõrgustiku rohekoridori alal. Vastavalt 01.01.2012 jõustunud Kose valla üldplaneeringule asub planeeritav ala osaliselt kehtiva Kose valla üldplaneeringu kohases rohevõrgustiku koridoris ning rohevõrgustik kuulub täpsustamisele detailplaneeringutes. Üldplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute puhul tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima. Planeeritavast 21,77 hektarist moodustab haritav maa 20,33

ha, sellest rohevõrgustiku ala on 19,0 ha. Planeeringuga vähendatakse looduslikku ala 1,03 ha, millest rohevõrgustiku ala on ca 0,82 ha. Planeeritud murukattega lennurada ja planeeritud murukattega vibuväljak on arvestatud looduslikuks alaks ja rohekoridore läbi ei lõigata. Olemasolev põllumajandusmaa säilib praegusel kujul vähemalt 90 % ulatuses st ei planeerita ehitis/rajatisi/tegevusi, mis kahandaksid kultuurmaastikus leiduvaid looduslikke kooslusi või

mis seaksid ohtu loodusliku iseregulatsiooni säilimise. Planeeringu alale aktiivse kasutusega infrastruktuure ei rajata. Murukattega lennuraja planeeritud kasutustihedus on suvisel ja päevasel ajal kaks korda päevas. Auelepa kinnistu detailplaneeringu lk 25 on välja toodud leevendavad meetmed, mis on olulised rohevõrgustiku struktuuri ja funktsiooni maksimaalseks tagamiseks. Keskkonnaameti 31.05.2012 vastuskirja nr HJR 14-4/12/12832-2 hinnangul ei ole planeeringulahendusega kavandatav tegevus rohevõrgustiku kaitse põhimõtetega vastuolus.

4. Keskkonnaameti 31.05.2012 vastuskirja nr HJR 14-4/12/12832-2 hinnangul ei ole planeeringulahendusega kavandatav tegevus rohevõrgustiku kaitse põhimõtetega vastuolus. Planeeringuga kavandatud tegevus ei muuda rohekoridoride asetust Tallinn-Tartu maantee suhtes. Planeeringuga ei nähta ette ei elamumaa sihtotstarvet ega ka elamute ehitamist. Murukattega lennuraja ja murukattega vibuväljaku võib lugeda looduslikuks alaks.

5. Detailplaneeringu realiseerumisel säilib senine maakasutus praegusel kujul (kultuurheinamaa) vähemalt 90% ulatuses. Säilib ka piirkonnale omane hajaasustus.

Täiendavad vastulaused.

1. Visuaallennu tingimustes, hooajaliselt ja päevasel ajal, käitatav murukattega lennurada kasutustihedusega 2 korda päevas ei põhjusta olulist mürataseme tõusu piirkonnas.

2. Planeeringualale (21,77 ha) on ettenähtud 21 sõiduauto parkimiskohta. Seitse sõiduauto parkimiskohta on kavandatud planeeringualalt väljajääva Kangru talu (9,96 ha) õuealale. Vastulause pole arusaadav.

3. Lennundusseaduse § 35² lg3 p 9 ja 10 näevad ette oluliselt looduskeskkonda muutvate tööde (sh metsaraie) ja ehitus-, planeerimistegevuse kooskõlastamise vajaduse Lennuametiga. Käesolevaga nimetatud tegevuste osas keeldu ei ole.

Väidetavate põhiõiguste rikkumisest Asjaõigusseaduse valguses seoses kaitsevööndiga:

Asjaõigusseaduse § 127 - Kinnisomandi ruumiline ulatus

(1) Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.

(2) Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu.

Lennuraja asukohavalikul on lähtutud põhimõttest, et kavandatud tegevus ei põhjusta metsa raadamist ei planeeringualal ega väljaspool ala. (vt DP seletuskiri lk 24). Samuti ei muuda planeeringuga kavandatud tegevus naaberkinnistute põldude ja heinamaade senist kasutust.

4. Vaba aja veetmise võimaluste (rekreatsiooni) lisandumine lisab piirkonnale atraktiivsust ja ei vähenda kinnisvara väärtust antud piirkonnas.

5. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud suuremahulisi tööstusrajatisi.

6. Detailplaneeringuga ei ole ettenähtud ei lennuraja ajutist ega ka pidevat valgustamist.

7. Keskkonnamõjude hindamisest. “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus” § 6 lg1p13 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevusena 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja püstitamist. Eesti VV määrus 29.08.2005 nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 p7 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluva vähemalt 1200 meetri pikkuse tehiskattega lennurajaga lennuvälja rajamisel, laiendamisel või rekonstrueerimisel. Detailplaneeringuga planeeritud lennurada on loodusliku murukattega ja pikkusega 512m. Seega keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Kütuse ladustamist detailplaneeringu alal ei ole ettenähtud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Vello Jõgisoo

vallavanem