Kopliotsa peremees Ain
Vainu peremees Andrus
Alljärgnev lugu ilmus minu sulest juunikuu Kõue Kuulutajas.
Kõik sai alguse sellest, kui Harmi kooli endine kauaaegne õpetaja Enda Pill võttis nööbist kinni Riina Rosaril ja küsis, kas tuleb jaht või ei tule. Ehk teisisõnu, kas tähistame Habaja kandi rahvaga ka Mahtra sõja aastapäeva. Enda Pillil oli välja pakkuda ka konkreetne plaan, mis nägi ette ka Ed.Vilde teosest ühe põneva olukorra dramatiseeringu. Habaja Külade Seltsi kaudu saadi kokku osa „näitlejaid“, Harmi koolist teine osa juurde ja oligi loodud eeldused, et väärikalt Mahtra sõja aastapäeva tähistada. 7.juuni õhtul oligi aeg koguneda Habajale ja meenutada Mahtra sõja sündmusi.
Esmalt tegi Enda Pill väga huvitava ettekande, kirjeldades värvikalt maarahva eluolu 150 aasta eest ning sündmusi, mis viisid Mahtra sõjani. Oli hea meelde tuletada, et tol ajal meie kauged esivanemad tohtisid mõisamaad kasutada üksnes selle eest tööga tasudes. Paraku otsustas mõisnik, et talupojad oma pidid töökohustust ehk abitegu tegema just sel ajal, kui oleks hädasti olnud vaja oma kodus toimetada. Kui uus talurahvaseadus vastu võeti, ei leidnud talupojad abiteokohustust seadusest. Nad arvasid, et kui seaduses seda ei seisa, siis abitegu nemad ei tee. Sellest need sündmused, mille käigus kaks roodu soldateid Laadoga tagant korda looma toodi, alguse said.
Nüüd oli käes näidendi aeg. Talupojad kogunevad Mahtrasse Hans Tertsiuse Sepa tallu ja arutavad omaette, mida küll teha, kas minna Habajale või mitte, kuhu nad olid kutsutud. Järsku tormab kohale tüdruk Miina, kes emotsionaalselt kirjeldab õudusi, mis Habajal sündinud on. Eelmine päev oli karistatud peksuga Habaja ja Harmi mehi (kusjuures Harmi mõisa alla kuulusid tol ajal ka nt Kirivalla ja Alansi külad). Kõik kohad on soldateid täis, veri lausa voolavat mööda tänavat. Ja talupojad on jonni täis: „Raiu või tükkideks, selle tüki külge, mille külge suu jääb, karjub ikka, et ei vannu!“. Ja mehed peavad paremaks Habajale mitte minna.
Peale lühinäidendit jätkab Enda Pill oma põnevat jutustamist: kuidas Mahtra mehed kutsusid naabervaldade mehi endile appi; kuidas teise kandi mehed märatsema läksid ning ühe esimese asjana viinakööki ründasid (pähe tuleb paralleel aprillisündmustega); kuidas selle mäsu käigus 7 talupoega surma said; ning kuidas asi kohtupidamisega lõppes.
Mahtra sõja aastapäeva tähistamise teaduslik osa on läbi. Kohal olnud 96.aastane Tamme Eeri Kirivalla külast rääkis omavahelises vestluses, kuidas tema vanaisa olevat samuti tol ajal oma peksu kätte saanud. Nendest keppidest olid selja sisse jäänud nii sügavad vorbid, mille armid veel aastaid hiljem ravitsemist tahtnud.
Kaunil päikeselisel laupäeval toimunud ürituse lõpus korraldati aga lõbusaid mänge – kaikavedu, kotijooks ja pakuvisked.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar