Meie kolme küla ühiste asjade ajamisel on olnud vaikne periood, seetõttu mõned pildid ja muljed, kuidas mujal on tegutsetud. Eriti paeluvad mind niisugused toimetamised, kus on osatud väärtustada ja tutvustada ka külalistele oma kodukandi ajalugu.
Avinurmes on hakkajad inimesed on restaureerinud jupi kitsarööpmelist raudteed ja rongi. Eelneval kokkuleppel ja väikse tasu eest tehakse selle rongiga väike sõitki (paarsada meetrit), vormi kandev noor rongijuht, kes oskab põhjalikult kõigest vajalikust ka juttu vesta, tuleb müüb pileteid, seintel on põhjalikud plakatid kaugemast ja lähemast ajaloost. Sel suvel on seal ühes vagunis näitus, millega imiteeritakse küüditamisolukorda ning meenutatakse ühtlasi ka kohalikke inimesi, keda küüditamine tabas (vt ka Virumaa Teataja artiklit). Avijõe Seltsil, kes seal asju ajab, ei ole endal kodulehte ega ka reklaami netis, sest rongisõitu korraldatakse nagu seltsitegevuses ikka, oma põhitöö kõrvalt. Ju siis on piisavalt palju tööd ka suust suhu liikuva reklaami kaudu.
Ilmselt seetõttu ei ole täna veel realiseerunud ka kõik plaanid. 2005.a kirjutati Põhjarannikus Avinurme tegijate plaanidest: "Tulevikus peaks peatuseid Avinurme raudtee ääres olema rohkem ning igas peatuses oleks vaadata midagi, mis Avinurme piirkonda iseloomustab. Raudtee pikkuseks planeeritakse tulevikus poolteist kilomeetrit ja selle maa peale peaks mahtuma mitu peatust. Igaüks neist räägiks ise lugu Avinurme ajaloost ja inimestest. Üks osa sellest jutustaks kindlasti puutööst ja Avinurme käsitöömeistrite tegemistest. "
Ajaloosõpradel soovin kindlasti lugeda Avinurme rautee (ka teiste kitsarööpmeliste raudteede) ajaloost põhjalikumalt siit ja ka Avinurme valla kodulehelt.
Avinurmes on hakkajad inimesed on restaureerinud jupi kitsarööpmelist raudteed ja rongi. Eelneval kokkuleppel ja väikse tasu eest tehakse selle rongiga väike sõitki (paarsada meetrit), vormi kandev noor rongijuht, kes oskab põhjalikult kõigest vajalikust ka juttu vesta, tuleb müüb pileteid, seintel on põhjalikud plakatid kaugemast ja lähemast ajaloost. Sel suvel on seal ühes vagunis näitus, millega imiteeritakse küüditamisolukorda ning meenutatakse ühtlasi ka kohalikke inimesi, keda küüditamine tabas (vt ka Virumaa Teataja artiklit). Avijõe Seltsil, kes seal asju ajab, ei ole endal kodulehte ega ka reklaami netis, sest rongisõitu korraldatakse nagu seltsitegevuses ikka, oma põhitöö kõrvalt. Ju siis on piisavalt palju tööd ka suust suhu liikuva reklaami kaudu.
Ilmselt seetõttu ei ole täna veel realiseerunud ka kõik plaanid. 2005.a kirjutati Põhjarannikus Avinurme tegijate plaanidest: "Tulevikus peaks peatuseid Avinurme raudtee ääres olema rohkem ning igas peatuses oleks vaadata midagi, mis Avinurme piirkonda iseloomustab. Raudtee pikkuseks planeeritakse tulevikus poolteist kilomeetrit ja selle maa peale peaks mahtuma mitu peatust. Igaüks neist räägiks ise lugu Avinurme ajaloost ja inimestest. Üks osa sellest jutustaks kindlasti puutööst ja Avinurme käsitöömeistrite tegemistest. "
Ajaloosõpradel soovin kindlasti lugeda Avinurme rautee (ka teiste kitsarööpmeliste raudteede) ajaloost põhjalikumalt siit ja ka Avinurme valla kodulehelt.
Samas kandis hakkas silma, mismoodi Tudu teavitab möödujaid sellest, et ka nende kodukoht on esmalt kirja pandud Taani hindamisraamatus. Ei peagi alati kivi olema, saab ka teisiti.
Ning et meil on jätkuvalt pooleli veel istepinkide ehitamine külaplatsile, olgu siin inspiratsiooni tekitamiseks üks pingi-laua-komplekt mingi rmk-tahvli lähedusest.
1 kommentaar:
Kummaline on vaadata, et üks Eesti asula teise järel peab oma asutamisajaks 1241. aastat, sh ka Tudu, kes on selle daatumi lausa kunstiteosesse jäädvustanud. Põhjuseks väidetavalt asjaolu, et Taani Hindamisraamatu - Liber Census Daniae - Suur Nimekiri publitseeriti sel aastal (loe: redigeeriti Tallinna piiskopi poolt sel aastal).
Ometi on kõigile asjaosalistele teada, et Suur Nimekiri ise pärineb varasemast ajast, nimelt Taani munkade 1219.-20. aastate ringkäikudest, mis poliitilisil põhjusil paigutati kaante vahele kaks aastakümmet hiljem, mil neid vaid ümber grupeerito. Ehk siis hiliseim aasta, millega seda nimistut võiks dateerida, on siiski 1220.
Kel teema vastu põhjalikum huvi, võiks sirvida-lugeda 1933. aastal sel teemal ilmavalgust näinud Paul Johanseni 1012 lk paksust monograafiat "Die Estlandliste des Liber Census Daniae" (kahjuks saksa keeles).
Postita kommentaar