kolmapäev, 29. juuli 2009

Soovid endale koduaeda ka sellist komplekti? Tule laupäeval kell 11 Kirivalla kiigelasse!

Laupäeval on hea võimalus talgute korras ja Arukausi Jaani juhendamisel osaleda sellise komplekti ja istepinkide ehitamisel külaplatsi jaoks. Kui tuled nüüd ja harjutad meistri käe all, tuleb kodus endal sarnase asja ehitamine ka paremini välja!
Kui Sulle laupäeval ei sobi, võta otse Jaaniga ühendust ja lepi kokku mõni muu päev - ega seda saagi ühe korraga valmis!

Tule laupäeval ja võta sõbrad ka kaasa!

teisipäev, 28. juuli 2009

Kuidas Alansil karuputkesid kasvatati



Umbes 80ndatel tõi Vainu Eki koju uue taime. Pidi olema hea meetaim ja muidu ka uhke. See sai istutatud kohe paraadukse ette, sellega koos sai isegi mitu pilti tehtud. Oligi uhke taim ja meeldis mesilindudele. Kui taim ära õitses, lõikas Eki selle maha. Taime vars oli seest õõnes mis õõnes ning tollal parajatel põnnidel - minul ja Otti poistel tuli idee lõigata see vars juppideks - nii sai ju binokli! Järgmisel päeval olid aga mõnel meist villidest rõngad silmade ümber. Keegi naabriperest oli sama käteräti kasutamisest villid kätele saanud. Natuke juurdlust ning vanemad tegid kurja juure kindlaks - karuputk!
Olgugi, et vahepeal ei elanud Vainul üle 10 aasta kedagi, ei hakanud karuputked massiliselt levima. Sel aastal varemete taga õitsema läinud viiel u 3-meetrisel taimel tõmbasime eile öösel kotid pähe. Nii et tegu ei ole tagasihoidliku katsega Christot järele aimata, vaid tunnustatud võttega karuputkede vastasel võitlusel :)



Foto umbes aastast 1985 - Vainu Eki ja Ly uhkelt karuputkega poseerimas.
Ülejäänud fotod on tehtud paar nädalat tagasi.



Laupäeval olid Alansil pulmad

Laupäeval oli Alansil pulmad - Otti Eineri ja Aino smaragdpulmad. 40 aastat tagasi sõlmiti Aino ja Eineri abielu, millest sündis neli toredat poega, kellest vanim, Ain, on tuntust kogunud Alansi Offroad Klubi arendamisega seoses. Rõhutama peab, et tegu ei ole üksnes maastikuautode teemadega, vaid maikuus korraldati suurüritus Alansi Mailaat, varem on Harmi kooliga ühisprojekte tehtud - näiteks käisid nad koos lastega metsas linnupesakaste üles panemas.
Ainole ja Einerile aga - teie õnn see õitsegu!

esmaspäev, 27. juuli 2009

Järvamaa õppereis V - Kilplala teemapark ja muu



Järvamaa õppereisi üks pärleid oli kahtlemata Kiplala külastamine. Uskumatu, kuidas inimesed on ehitanud sellise teemapargi, kus umbes pooleteisttunnine ekskursioon läks nagu niuhti! Ja on ikka fantaasiat, isegi vähegi põnevama puu või põõsaga oli osatud seostada mõni kilplaste juhtum :) Kel veel Kilplalas käimata, minge kindlasti - seal on meelelahutust nii täiskasvanutele kui ka lastele, põnevaid lugusid ning lõbusaid mänge.
Soovitan ka neile, kes hea meelega kodu lähedal tööl käia sooviks ning vastavad arendusplaanid mõttes. Paistab, et rahastajatele meeldivad ka sellised teemapargid. Lugesin kuskilt, et Mahtra Talurahvamuuseumi rahastamiseks ei antud raha just seetõttu, et nende kontseptsioon ei sisaldanud mingit põnevat teemaparki. Raha olevat antud kellelegi teisele, kes tahtis miski analoogse institutsiooni juurde ka ühe põrutava teemapargi rajada.
Loodan siia lähipäevil lisada ka Kilplala ülejäänud piltide galerii, aga samuti Koeru, Vargamäe ja Valgehobusemäe pildid.
Kokkuvõtteks - nagu juba ütlesin, õppereisi võib lugeda kordaläinuks. Saab uusi mõtteid, tegutsemisjulgust, kinnitust enda kogemustele või siis ka seda, mida oled ehk valesti teinud. Vähetähtis ei ole seegi, et selline väljasõit kahtlemata liidab inimesi :)

pühapäev, 26. juuli 2009

Reedesest infotunnist ja meie külainimeste aktiivsusest või passiivsusest

Reedel, 24.juulil toimus infotund täpselt sel kellaajal, kui kõige rohkem vihma kallama hakkas ning ka välku ja pauku lõi. Ei ole halba ilma, on valed riided, pealegi on kiigelas ju katus peakohal - aga ometi oli kohal vaid nelja majapidamise esindajad. Käisime kõik päevakorrapunktid läbi, kuid peale ehitustööde ei löönud lukku veel midagi.

Arutasime Kõue külade päevaks valmistumist, külade tutvustuse koostamist ja projektis ettenähtud töödega edasiminemist. Meil on vaja nüüd ehitada veel vaid infotahvel, parklapiire ja istepinke juurde. Viimasega ongi plaanis edasi minna järgmisel (sel) nädalavahetusel. Võta sõbrad ja saag kaasa ja tule kohale - hea võimalus Jaani käe all õppida, kuidas ehitada istepinke, aga ka pingi ja laua komplekti. Pärast hea ka endal kodus proovida midagi sarnast valmis teha. Ole laupäeval kell 11 platsis!

Jutt läks ka inimeste kaasamisele ja aktiivsusele. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Olles ise enamasti optimist, tulevad minu meelest meie kolme küla inimesed küllalt hästi kaasa. On vaid üksikud majapidamised, keda see ühine värk teps mitte ei huvita ja kes pole mitte kunagi mitte üheldi üritusel käinud. Enamikest majapidamistest on keegi kasvõi ühel korral külaplatsil käinud ja aidanud millegagi kaasa.

Aga on ka seisukohti, et inimesed on meil ikka üsna passiivsed ja tulevad ainult siis, kui pidu on. Et ei tule ise end ehitustöödele appi pakkuma. Et telekast näidatakse sageli saateid, kus külarahvas on ehitanud endale terve maja, meil ei saa nüüd isegi seda peopaika tehtud. Et pole seda ühist tunnet, juured on läbi lõigatud, paljud on mujalt tulnud, ei ole põliselanikud.

Teisalt olen optimistlikelt inimestelt kuulnud rõõmsamates toonides juttu, et küll on tore, et meil on külaplats, et inimesed on jälle hakanud koos käima, küla lapsed saavad üksteisega tuttavaks, et nüüd on inimesed üksteisega tuttavaks saanud ja see on tore.

Raske öelda, kus see tõde siis on. Ehk need viis AKL-inimest, kes küsitluse järgi seda ajaveebi lugemas käivad, avaldavad siin kommentaariumis arvamust? Igaks asjaks on oma aeg, ju siis ei ole meie hiilgeaeg veel saabunud, ju meil ei ole sel suvel nii palju aega ega energiat? Alansil ringi vaadates on pea kõigil praegu edasilükkamatud ehitustööd käimas. Ka külavanem on praegu pühendunud majavammijärgsele remondile, et lõpeks kuudepikkune elu selliselt, et kahe toa kõik asjad on tõstetud elutuppa hunnikutesse.

Vanasõna ütleb ju ka, tasa sõuad, kaugele jõuad. Ärgem kaotagem lootust! Me alustasime ju sellest, et meil oli üks kord aastas volbriöö üritus. Nüüd oli meil ka esimene ühine jaanituli. Sügisel proovime ka ühe ühisürituse teha ning detsembris sarnaselt eelmise aastaga sellise aastakokkuvõtte tegemise ürituse. Viimati nimetatud üritusel püüab külaselts tutvustada ka oma 2010.aasta ürituste kava. Eks me ju kõik õpime.

Lõpetuseks, kui ei ole ikka üldse rahul - alati võib ju ka ise mingi ürituse korraldamise enda peale võtta! Eelmise aasta detsembris läbi viidud küsitluse tulemustes selles osas vabatahtlikke ei olnud, aga ehk on nüüd ajad muutunud :)

Järvamaa õppereis IV - koolitus



Kõige kasulikum osa Järvamaa õppereisist oli minu jaoks koolitus. Toomas Roolaid pani meid hakatuseks tööle olemasoleva päevaga - rühmades igaüks mõtles hoolega järele, mida ta selle päeva jooksul õppis ja kõrva taha pani, olgu see siis külaasjade arendamisel kasutatav asi või siis hoopis midagi, mida oma kodus teha vms. Minu meelest oli see hea - kunagi sügisesel Viljandimaa õppereisil jäi just sellest puudu. Tookord pidi päeva lõpus aset leidma diskussioon külavanema rollist vms. Kindlasti oli kõigil päeva jooksul nähtust muljeid ja mõtteid, mida oleks teistega jaganud. Paraku pidas härra klassikalise loengu ning mitte mingit diskussiooni ei toimunud, sest siis tuli juba õhtusöögiaeg peale :(

Seejärel tegi Toomas meiega uue rühmatöö meie poolt nimetatud teemadel. Eks inimeste kaasamine ole see asi, millest ei saa üle ega ümber. Tegime hoolega tööd, töötasime välja soovitusi, mida inimeste kaasamisel teha ning mida parem mitte teha. Nii mõnelgi puhul tuli sisuliselt mõlemasse lahtrisse sama asi. Näiteks: kuula teisi, ära aja ainult oma jonni - ning teiselt poolt - jää enda plaanidele kindlaks, ära lase teistel endale kaikaid kodaratesse loopida. Toomas, kes on ka ise juba aastaid kolmanda sektoriga seotud, kostis selle peale elutargalt, et nii see ongi. Samamoodi, kui küsida naiselt, milline peaks olema üks hea mees: tegema seda ja toda ja olema kogu aeg olemas jne. Ja kui täpselt nii ollagi, siis leiab naine teise, sest see mees on täiesti ebahuvitav :) Nii et võtmeküsimus on tasakaalu leidmine ning leppimine sellega, et alati on neid, kes ei ole rahul. Rühmatööde kokkuvõtteid said kõik videosse võetud ning meil on plaanis need veel ühiselt kunagi üle vaadata. Ehk tuleb selle aja peale veel tarku mõtteid.

Kuna ühe märksõnana sai Toomasele nimetatud ka konfliktide lahendamist, tegi Toomas lõpetuseks ülevaate grupi arengufaasidest. See oli ka väga põnev ja hariv, vähemalt minu jaoks oli seal palju uut. Ta rõhutas mingi projekti (olgu siis kasvõi jaanitule korraldamine vms) lõpuleviimisel debriifingu tähtsust, et inimesed saaksid südamelt ära öelda, mis neile meeldis või mis neid häiris, olgu sees siis info jagamine või rollide jaotus või misiganes. Kui seda mitte teha, tuleb see taagana kaasa järgmisse projekti ning hakkab mõjutama edasist. Lihtne öelda, raske ellu viia :) Mõtlemisainet sai koolituselt omajagu. Suur tänu Toomasele!






Järvamaa õppereis III - Norra allikate matkarajad

Õppeereisi üks päevakorrapunkt oli Norra allikad. Mida sealt õppida oli? Aga oli - Habaja piirkonnas, sh meie kolmes külas ei ole matkaradasid. Miks ei võiks kunagi meilgi olla sellised mõnusad matkarajad, kus teha tervisekõndi või tervisejooksu. Muide, Norra allikate matkarajad olid osaliselt kaetud jalge all mõnusalt vetruva laastukihiga, mis tekitas jalgades kohe kerge sörgi soovi. Õppida sai ka seda, kuidas ja mida infotahvlile panna, kuhu ja milliseid istumiskohti tekitada. Pöörake tähelepanu ka grillimisseadmele!
PS: palve muuta slide.com´i pandud pildid kuskile mujale galeriisse, mis on nähtav ka aeglasema internetiühendusega, on jätkuvalt menetlemisel, palun veel kannatust :)



















kolmapäev, 22. juuli 2009

Järvamaa õppereis II - mõisad


Roosna-Alliku koos kabeliga (mõni klõps ka külaelanike väga heas korras aiamaavaadetest), Esna koos kabeliga, Albu.

Soovitan võimalusel süveneda ka Esna ajaveebi - hingematvad pildid, mõtted.

teisipäev, 21. juuli 2009

Järvamaa õppereis I - külamajad

Sel nädalavahetusel sai teoks kauaoodatud õppereis Järvamaale, mis oli siis Habaja Külade Seltsi ettevõtmisel korraldatud üritus. Järgnevalt pildireportaaž ja pisut muljeid. Ainult "pisut" seetõttu, et külavanem on teinud viimastel nädalatel päeval ametnikutööd ning õhtuti intensiivselt remonti, mistõttu on allakirjutanu üpris väsinud :) Reisimuljed tulevad seetõttu, teisalt ka pildimaterjali rohkuse tõttu mitmes jupis: esmalt külamajadest. Enne seda aga suured tänud Habaja Külade Seltsile ja Riinale selle õppereisi korraldamise eest!

Esmalt külastasime Anna Vaba Aja Maja, millest mul fotomaterjal jäi tegemata. Anna Vaba Aja Majast jäi meelde, et algul tegutses külaselts Purdi mõisas, kus oli ka põhikool, mis suleti. Siis ostis vald ära ühe nõukaaegse maja - kunagise poemaja, kus on nüüd koos raamatukogu, külaseltsitegevuse ruumid, avalik internetipunkt, keldrikorrusel ruumikas noortekeskus, mis pidi meeldiva noorsootöötaja tõttu olema väga populaarne. On tegeletud ajaloo uurimisega, antud välja raamat külalegendidest ning nüüd pidid inimesed hea meelega käima pärandkultuuri ja legendidega seotud ekskursioonidel. Üle tee on Anna kirik, seltsimaja ruumides tehakse ka kirikuürituste "aftekaid". Huvitav mõte oli ka laste jaoks korraldatav mingi raamatutegelase stiilikas, nt hiljuti oli neil seal mereröövlite päev. Meiega rääkis üks säravate silmadega naisterahvas, kes täna töötab Järvamaa muuseumis.

Kaaruka küla on üleriigilist tuntust kogunud seppadega seoses. Aga vanast tsemendikuurist ehitatud külamaja oli seal sümpaatne, nagu ka proua (vabandan, et mulle nimed meelde ei jäänud), kes meile maja tutvustas ja Kaaruka küla tegemistest kõneles - kuidas nad seal toimetanud on, kuidas projektidega raha küsinud, mida tulevikus teha plaanivad. Nad proovivad end ise majandada, maja renditakse sageli seminarideks ja sünnipäevadeks.



Vabandan osa piltide kehva kvaliteedi pärast, seekord oli käsutuses teine aparaat. Dokumenteerimise mõttes otsustasin ka uduseid pilte siiski siin jagada.

Kaalepi küla keskus oli tavapärane kolhoosikeskus nõukaaegsete kahekordsete kivimajadega. Kaalepi külas tegutseb Albu valla külade selts. Nad on seal projektirahadega remontinud ruumika korteri, kus on väike raamatukogu, käsitöö tegemise võimalus, sportimistrenazhöörid. Meelde jäi, et Albu vallas on ainult üks külaselts. Liikmete liikmemaksudest ning korteri rentimisest ürituste tarbeks saavad korteri jooksvad kulud kaetud. Kaalepis oli väga vahva mänguväljak - meie rahvas katsetas kõik erinevad kiiged järele, ronis mööda ronimisagregaate ning kiitis väljaku heaks. Mänguväljaku kõrval olev pesukuivatusala oli piirdeaiaga eraldatud, et see silma ei riivaks. Teisel pool maja oli lehtla grillimisnurgaga, mis pidi olema külavanema abikaasa ja poegade kätetöö. Külaseltsi kõneisik oli ära ning teda asendanud proua oli pisut kohmetu, kuid tehtu ja pildialbum rääkis enda eest. Tubli töö.



PS: vaata ka Järvamaal Prandi küla kodulehelt nende tegusid. Prandi meie marsruudile ei jäänud, aga tegu on Järvamaa aasta külaga.

teisipäev, 14. juuli 2009

Roosipäevad toimusid koostöös AKL-Külaseltsi ja Alansi Offroad Klubiga



Nädalavahetusel toimusid Kirivallas Mart Ojasalu roositalus lahtiste uste päevad - Roosimaania. Olgugi, et laupäeva ennelõunal isegi pisut tibas, oli ilm soodne ning rahvas sai roose nautida, aias ringi jalutada ning ka kultuuriprogrammi nautida. Laupäeval esines Kose kammerkoor, mille koosseisu ka meie vallavanem kuulub, ning rahvatantsurühm KAPAK, pühapäeval aga esitas näitlejatar Riina Maidre Marie Underi luulet seoses Marie Underi nimelise uue roosisordi esitlusega. Kultuuriprogrammi lõpetas Triin Ella meeleolukalt esitatud operetiaariad.

Pildil: rahvatantsijad on haaranud tantsule ka roosikuninga enda - selle foto autor Helen Kuuseoja.

Seekord püüdsid ka meie külaseltsi inimesed ürituse toimumisele kaasa aidata. Heugenie pakkus kohvi ja saiakesi ning Vainu rahvas tegeles info levitamisega teadetetahvlitel, meie külaveebis, aga ka tänapäevastes suhtlusvõrgustikes nagu facebook ja orkut. Ka Alansi Offroad Klubi pani õla alla ja aitas viitadega - suur aitäh selle eest nii külaseltsi kui ka roosiperekonna poolt!
Pildil Heugenie kohvikus - saiakesed pühapäeva pealelõunal juba otsa lõppemas.

Roosipäevadel käis kokku pisut üle 300 inimese. Päris palju oli näha ka oma kandi inimesi.
Pilte sai tehtud veelgi - püsige liinil, uudist täiendatakse mõne päeva jooksul fotogalerii lingi lisamisega.

24.juulil esineb Kanaveres Meie Mees

esmaspäev, 13. juuli 2009

18.juulil toimub meie naaberküla - Karla küla kokkutulek


Kes osaleb, sel paluksin pärast muljeid jagada, sest ise seal ilmselt osaleda ei saa, sest kahe aasta pärast soovime ju isegi küla kokkutuleku korraldada. Seni tuleb meil kõigil hoolega silmad-kõrvad lahti hoida ja tähelepanekuid teiste külade sarnastelt üritustelt koguda :)

Meie kolmekülablogi sai aastaseks

Head sõbrad, meie külaveeb on vahepeal aastaseks saanud. Aasta tagasi, 10.juulil 2008 toimunud infotunnil sai külarahvale tutvustatud vastvalminud veebikodu. Kõik enne seda kuupäeva blogis olevad postitused said sisestatud eelmise aasta vihmasel suvel tagantjärgi.

Meie külade elanikel on nüüd aasta jooksul võimalik vaadata üsna operatiivselt toimunud ürituste fotosid ning olla kursis külaseltsi ja külavanema tegemistega. Ka kodukandi ajaloo uurimisel on siin ajaveebis olnud oluline koht. Tulevikus on plaanis samas vaimus jätkata, lisaks on plaanis jõudumööda ning vastavalt ajavarudele tutvustada põhjalikumalt meie tegusaid inimesi, ettevõtjaid, huviklubisid, vaatamisväärsusi.
Nüüdseks on Kõue vallas enamikel aktiivsetel seltsidel oma ajaveeb loodud, olgu Kõue Külade Selts, Habaja Külade Selts, Rõõsa Külaselts või siis Võtikmetsa Hobikoda. Loodame, et ka Paunküla ja Silmsi omale peagi veebikodu rajavad.
Ilmselt ongi AKL veebi põhilised lugejad Kõue valla teiste külade aktiivsed inimesed, sest meie kodulehel oleva küsitluse andmetel, mis ei ole küll veel lõppenud, on vaid kolm lugejat märku andnud, et nad elavad või suvitavad meie külades. Enamik lugejaid on mujalt Kõue vallast, aga üsna suur on ka Kose vallast pärit lugejate arv. Meie külaveebi lugejate arv on nüüdseks märkimisväärselt tõusnud. Kui sügisene statistika oli keskmiselt 15 lugejat päevas, siis nüüd saame loendada 30-50 lugejat päevas. Jään muidugi veel vastuse võlgu, kas tegu on erinevate inimestega või mõne üksiku fänniga, kes kümme korda päevas siia veebilehele kiikavad, lootuses midagi uut leida :)


Kas ajaveebi olemasolu on meie elu kuidagi muutnud? Vastus on: jah, kindlasti! Minu poole on pöördunud Äripäeva ajakirjanik, kes soovis teha fotoreportaaži Kõue Krõõtade kalossiüritusest. Kalosside maalimist soovis kajastada ka Maalehe toimetaja, kes on ise samas ka Juminda külaelu eestvedaja. Suve alguses sain telefonikõne Elioni avalikest suhetest, kes soovis meie kolme küla veebikodu kasutada oma reklaamikampaanias. Elion valis välja kolme küla kodulehed - Juminda, Tapurla ja Alansi-Kirivalla-Lutsu. Armsad AKL-elanikud - see tunnustus teile, kes te nii aktiivselt olete osalenud ühise külaplatsi ehitamisel ning ühisüritustel! Tegelikult selles reklaamikampaanias saab kindlasti tuntust ka Kõue Külade Selts, kelle ehitatud rahvamaja seal pildina kasutatakse, aga samas on seal antud kõigi Kõue valla seltside ajaveebide lingid.



Lõpetuseks - head lugejad, kui teil on teemade osas ettepanekuid, millest sooviksite siin veel või millest senisest rohkem lugeda - on need looduspildid, on need külakuulujutud, palun andke siin kommentaarides teada! Mõne teise küla, nt Juminda küla veebis osalevad inimesed väga aktiivselt veebis, arutavad seal probleeme ning esitavad seal ettepanekuid ürituste korraldamisega seoses jms.
Kui meie seas on veel neid, kel sulg hästi jookseb, kes hea meelega oma muljeid ühest või teisest asjast jagaks, kes sooviks meie külaveebi kaasautoriks hakata, siis palun samuti lahkesti märku anda või meili teel ühendust võtta.

neljapäev, 9. juuli 2009

Roosipäevadel esinev rahvatantsurühm KAPAK on riigi parim segarühm :)


Suurele tantsupeole eelnenud ülevaatuste edetabeli põhjal on Kose-Uuemõisa rahvatantsurühm KAPAK riigi parim segarühm ehk B-rühm! Seda kahtlemata seetõttu, et meie juhendaja Kadri Tiis on parim juhendaja, aga ka KAPAKu seltskond tervikuna on üks vahva kamp. Vaata, millise vahva etteastega esinesid KAPAKu mehed rahvatantsurühma 30ndal juubelil, mis toimus kolmekümnendate stiilis :) Kuula kindlasti ka heli, taustaks mängib Kuusalu pasunakoor. Kohalik võib esinejate seast ära tunda Alansi külast Patermaa peremehe.

Video: Andrus
Foto: Ragnar

esmaspäev, 6. juuli 2009

Tule roosipäevadele! 11.-12.juulil Kirivalla Roositalus



Armsad Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade inimesed ja meie sõbrad!

11. ja 12. juulil toimuvad Kirivalla külas Roositalus

ROOSIPÄEVAD

Roosipäevad tähendab seda, et Mart Ojasalu roositalus on lahtiste uste päevad. Peremees teeb ekskursiooni roosiaias, tutvustab roosisorte ja annab nõu. Kõik roosisõbrad on oodatud ning nad saavad rahulikult jalutada aias ning nautida rooside ilu. Nüüdseks on kujunenud ka traditsioon, et roosipäevadel toimub väike kultuuriprogramm - nii saab pühapäeval kuulata operetimeloodiaid, laupäeval aga esineb rahvatantsurühm KAPAK Kose-Uuemõisast, kus tantsivad ka endised Habaja tantsijad, sealhulgas allakirjutanu ja tema teine pool :) Nüüd aga lähemalt programmist:


Laupäeval, 11. juulil aed avatud kl 10:00 - 19:00

12:00 Avamine
Ringkäik roosiaias, rooside tutvustus ja hindamine, näitus, konsultatsioonid
13:00 Esineb rahvatantsurühm KAPAK ja Kose lauljad

Pühapäeval, 12. juulil aed avatud kl 10:00 - 19:00
Ringkäik roosiaias, rooside tutvustus ja hindamine, näitus, konsultatsioonid
14:00 Uute rooside "Marie Under", "Ilon" ning "Kodu ja Aed" tutvustus.
Marie Underi seltsing esitab oma mõtteid poetessist
15:00 Roosiaia operetimeloodiad. Esitab Triin Ella (Klassikaraadio)

Kohtume roosiaias!


Fotod: Mart Ojasalu

Tulekahjusündmuste statistika

Pöördusin Põhja-Eesti Päästekeskuse poole ning küsisin infot meie kolme küla tulekahjusündmuste statistika kohta. Sain info aastast 2003, mõni kulupõleng või heinapallipõleng Alansil oli täiesti üllatuseks. Olgu see statistika ka siin ajaloo dokumenteerimise mõttes ära toodud.


Varasemat statistikat neil ilma meeletu kaevamiseta anda ei olnud võimalik. Siinkohal tuleb selgituseks öelda, et veel hiljuti olid ju kõik päästeteenistused mitte Päästeameti allüksused, vaid kuulusid hoopis maavalitsuste alla, sellest ilmselt vastava andmebaasi puudumine.

kolmapäev, 1. juuli 2009

Kas suitsuandurid on paigaldatud?



Tulekahju Soodevahe külas, pildi autor Helen Kuuseoja, Põhja-Eesti Päästekeskus.

Päästeameti statistika näitab, et valdav osa tulekahjudest saab alguse hooletusest. On see hooletus suitsetamisel, on see hooletus lahtise tulega - järelevalveta jäänud küünal, mille näiteks kass võib ümber ajada, mingid ajalehed on jäänud kaminale liiga lähedale. Meil on näiteks kodus kamina ees spetsiaalne võrk, aga ikkagi on juhtunud, et mõni hõõguv tükk lendab tuppa. Tuleõnnetus on uskumatult kerge juhtuma.


Allikas: Kaur Kajaku ettekanne tuleohutusjärelevalve aastakonverentsil 2009, kättesaadav siit.

Tänasest on kohustuslik suitsuandur. Selle väikese vidina eesmärk on avastada tulekahju algusfaasis - see hakkab läbilõikavalt piiksuma kohe, kui suits temani jõuab. Ja see võib aidata kustutada algusfaasis tulekahju või siis vähemalt päästa elusid. Seadus nõuab vähemalt ühte suitsuandurit, kuid mõistlik oleks panna neid rohkem, igasse tuppa, vaid vannituppa ei soovitata seda panna. Loe selle kohta Päästeameti spetsiaalselt kodulehelt, seal on isegi infotelefon, kuhu saab helistada ja nõu küsida!

Hooli iseendast ja enda lähedastest ja pane ka endale koju suitsuandur, kui see seni tegemata! Palu abi naabritelt või külaseltsilt, kui jääd hätta suitsuanduri lakke kinnitamisega! Kui Sinu naaber on mõni eakam inimene, uuri ka ise, kas tal oleks abi vaja. Statistika järgi on enamik tuleõnnetustes hukkuvaid inimesi pensioniealised.

Ajakirjanduses on tänaseks küllalt palju juttu olnud ka sellest, et tuleohutusjärelevalve inspektroritel on õigus koju kontrollima tulla, et andur ikka olemas oleks. Päästeseadus neile tõesti sellise õiguse annab. Kui Sinuga võtab ühendust inspektor ja teatab eelseisvast kontrollkäigust, siis ära pahanda, vaid teadvusta endale, et ta teeb seda tegelikult Sinu enda ja Sinu lähedaste pärast hoolimisest :)