Kolme väikse küla ajaveebis olen vahel ikka selle ajaveebi otsesest eesmärgist - kolme küla kroonika kajastamisest - kõrvale kaldunud ja üldist külaelujuttu puhunud. Seekord jagan mõne mõtte külaelust Kõue vallas üldiselt. Hiljuti käis mul külas üks hea tuttav, kes on ise olnud aastaid külavanem ning samuti aastaid olnud seotud mitme Tallinna lähivalla juhtimisega. Juut rääkides avastasime, et vaat kui erinevad probleemid on erinevatel valdadel. Kui Kõue vallas Harmi piirkonnas on liiga vähe lapsi, nii et kooli püsimajäämine on viimastel sageli olnud küsimärgi all, siis nn valglinnastumise arvelt rahvaarvu kõvasti kasvatanud vallad on suurtes raskustes nt lasteaiakohtade pakkumisega seoses. Mu tuttava kartusel on linnalähivalla keerukas saatus juba ette programmeeritud. Ta esitas päris huvitava vaate elu ringlusest - noor pere otsib endale eluaset. Nad valivad näiteks Rae vallas Peetri küla - linnalähipiirkond, oma maja või ridaelamuboks, väike murulapike, kus lapsed joosta saavad, hea linnas tööl käia, pole kauge, ei ole suured bensukulud. Kui lapsed saavad suureks, lähevad kodust ära ülikooli ning kolivad kas Tallinnasse, Tartusse või hoopis mõnda Lääne ülikoolilinna. Mingi aja pärast leitavad nad endale töö, kaasa, varsti tulevad lapsed ja valitakse taas mõni väikse murulapikesega majakene Tallinna lähiümbruses.
Foto pärit Postimehe veebist.
Nende suureks saanud laste vanemad, kes on täies tööeas ja mu hea tuttava sõnul valla jaoks kõige magusamad elanikud - sest on eeldatavasti nüüd hea palga tõttu väga head maksumaksjad, mida teevad nemad, kui lapsed suured ja kodunt lahkunud? Ta pakkus välja, et nüüd otsivad ka nemad uue kodu, soovides nüüd aga rahu ja vaikust. Mu tuttav vaatas Alansi küla ümber laiuvaid põldusid ja metsatriipu, mille tagant algavas rabas sookured huikasid, ning ütles, et vot siin elaksid sellised inimesed hea meelega.
Rääkisin seepeale, et palju polnud puudu, et see idülliline vaade oleks siin hävinud seoses Magnushofi detailplaneeringu algatamisega - mille eest, muide, ma ka mitmelt poolt hurjutada olen saanud - no et poleks me vastu hakanud, oleks ehk Harmis rohkem lapsi ja kooli sulgemiskirves pea kohalt läinud. Mäletatavasti taheti Alansi ja Lutsu külade vahele rajada seitse uut moodsat maja: 10-30-kraadise katusekaldega nagu need tänapäeva ehitised on.
Oru kodu, pilt internetist.
Selle peale hakkas mu tuttav naerma - sellise põllumajakese jõuab osta selline inimene, kel ei pruugi seejärel enam olla raha Tallinnas töölgi käia. Et kes ostab endale kodu nii kaugele Tallinnast, soovib juba teistsugust kodu, teistsugust atmosfääri. Ta ei olnud väga optimistlik, et see kant siin oleks ideaalne elukoht noorele perele, kuid arvas, et siin kandis võiks ehitada talumaja stiilis hooneid ning mitte kuhjata neid liiga tihedalt. Säiliks iidne miljöö ning selline kodu huvitaks soliidset klienti. Rae vallas on lausa teadlikult lastud põlluarendusprojekte läbi vaid linnapoolses osas vallast, teisel pool ringteed on ka Rae vallas vana külamiljööd alles hoitud, teadlikult.
Kaalumist väärivad mõtted valla jaoks, arengukavades kaalumiseks ja mõtlemiseks. Mida arvata aga sellest, et Kõue vald ei ole väga sobilik koht noore pere jaoks? Sellega tuleb vist nõustuda. Ega ta uskunudki, et siin kuigipalju noori peresid üldse elabki või õigemini, on viimastel aegadel elama tulnud. Selle lükkasin küll ümber, samas on enamik noori peresid need, kelle juured on siinses mullas kasvanud.
Mis teeb noortel peredel siin elu siis keeruliseks? Igapäevane sõit linna (on erandeid, aga paljudel on töökohad siiski linnas) on päris kallis, auto läbisõit suur ja remondikulud ka sellest lähtuvalt suured. Laste kantseldamine on ise linnas töötades kaunis keerukas. Lapsi on väga vähe, mistõttu ei ole koolil võimalik käigus hoida palju erinevaid huviringe. Mitmeid sisukaid huviringe on Kosel, sh tunnustatud muusikakool, spordikool, aga siis on kohe logistikaülesanne lahendada, kuidas viia last kolm korda nädalas muusikakooli ja tagasi, kui tunnid toimuvad keset tööpäeva. Palgata autojuht lapsele? Ja ega noored ise tahagi huviringides käia ega mingi tõsise harrastuse nimel pingutada. Palju lahedam on ju Habaja poe taga vanas bensukas (vanas lemmikkohas poe ees (loe sellest ise Õhtulehe artiklist) enam mitte, kui sinna videokaamerad üles pandi) hängida, seal, täiskasvanute pilgu alt eemal rahus kergeid alkohoolseid jooke libistada. Sest mõne täisealise, kes need poest ära toob, leiab ju ikka. Habaja piirkonna noortekeskus on sügisest saati suletud ning erinevalt Ardu noortest ei ole siin kandis ka noorte endi seas sellist ettevõtlikku tegelast, kes noorsootöö tegemise vabatahtlikus korras enda peale võtaks, sest vallal pole ju ka selleks eriti raha, hea kui tänadagi märgatakse. Depressiivne Eesti väikeküla...
3 kommentaari:
Minu kommentaar antud artiklile läks liiga pikaks, selle leiab sealt:
http://soomets.blogspot.com/2010/06/maaelu.html
Vaatasin üleujutuste fotosid.
Kui 2000ndate aastate algul hakkasid Tallinna ümbruse põldudele kerkima uuselurajoonide majad, võtsin seda kui paratamatust - aeg läheb ikka edasi ja endised põllumaad ja metsad aeg-ajalt siinseal ikka linnastuvad. Aga kui buumi lõpuosas hakkas elurajoone kerkima kunagistesse mädasoodesse ja sooheinamaadele, siis vaatasin, et midagi on valesti, väga valesti. Ja sinna ehitati maju seal nagu küngastele - madala, pea olematu vundamendiga, olematute teetammidega jne.
Jah, tänu drenaažidele jm mahukatele melioratsioonitöödele õnnestus 20. sajandil paljud sellised alad poolhädapärast põllumajanduskasutusse võtta. Oli ju Moskva poolt karm käsk antud rohkem põllumajandussaadusi toota ja valikut polnud. Kuid kaasajal, käsumajandusest vananenud Eestis inimeste elupaikadeks... Isegi mõisad, kui nad 17.-19. sajandil külasid mõisastasid, asustasid selle tavaliselt künka otsalt kusagile põlluserva, mitte kunagi aga päris sohu.
Isegi ajaloolised suvised teed on sellistest kohtadest tavaliselt ringi tehtud - see tundus olevat odavam, kui tohutuid teetamme hagude-kaigaste-kruusaga täitma hakata. Vaadake 1899. aasta verstakaarti ja kohe on selge, kus on kõva maa ja kus tüma.
Ma ei kadesta neid, kes on sellistesse tümadesse paikadesse oma kodud rajanud.
Nõus Sinuga :)
Kui Alansi ja Lutsu külade vahele seda Magnushofi detailplaneeringut sooviti, siis oli see samuti osalt väga madala maa osas, kus kevadeti põldu rentinud taluniku sõnul niigi maa pehme ja vesine oli, seda hoolimata maa-alusest drenaažisüsteemist. Meie külade elanike nimel valda saadetud märgukirjas tõime need asjaolud ka välja - madal maa, majade ehitusega kaasnev drenaažisüsteemi lõhkumine, keskkonnamõjude hindamise vajadus lähtuvalt eelnevast ning arvestades tsentraase kanalisatsioonipuudumist. Päris ausalt öeldes oli minu jaoks vast kõige rohkem nördima panev vallavalitsuse vastus seoses miljööväärtuse argumendiga - kirja sai ka ajaloolise teega seonduv ja külaelanike soov miljööd säilitada. Vastus oli masendavalt JOKK-mentaliteeti kandev - Kõue valla miljööväärtuslikud alad on juba valla õigusaktides ammendavalt loetletud ja meie külasid seal ei ole.
Postita kommentaar