Huvitav, kas kõik need kenad inimesed, kes mind manitsesid, et te veel hakkate kurja vaeva nende lillepeenardega nägema, teadsid ette, et see kuri vaev end just niisuguste jubedate putkede kujul ilmutab?
Eks asi oli muidugi suuresti selles, et sügisel jäid need peenrad korda tegemata. Tagajärg - see hirmus putk oli end jälle mõnusalt sisse seadnud. Suuresti tänu enda "suurepärasele" organiseerimisvõimele, aga suuresti ka seetõttu, et emadepäeval talgusid korraldada oleks olnud kohatu, veetsin ma suurema osa nimetatud päevast ihuüksi nende putkedega võideldes. Et olin kaasa võtnud ainult hargi, oli see võitlus üks tõsine rammukatsumine (vt esimeselt pildilt uuesti nüüd putke juurikaid), mis ühel korral lõppes ka selliselt, et kui minu ramm osutus tugevamaks putkest ning see maapinnast siiski väljus, lendasime koos putkega kukerpallis sealt nõlvalt alla uperkuuti :)
Aga tulemus sai enam-vähem :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar