Hinnuhansu talus Kirivalla külas on sündinud vabariigiaegne Vanemuise teatri direktor Otto Aloe

Võlgneme meie külade ajalooga seoses palju tänu meie valla nõunikule Sirje Saulepile, kelle organiseerimisel tegutsev Ardu kodulooring sai hiljuti 10 aastaseks, nagu kirjutab Triigi külavanem Juhan oma blogis.

Pr Saulep on avaldanud mitu raamatut Kõue valla ajaloolistest persoonidest. Nii selgub tema raamatust "Noppeid tallatud radadelt", et Kirivalla külas Hinnuhansu talus on sündinud Otto Aloe (1894-1972), näitleja, näitejuht, teatritegelane (Vanemuise teatri juht 1935-1940), bibliofiil, ekskursioonijuht ja kodu-uurija.

Alljärgnev info ja lisatud pilt pärinevadki Sirje Saulepi raamatust "Noppeid tallatud radadelt", 2007, lk 12-25. Soovitan kindlasti ka algallikaga tutvuda, seal on palju huvitavat, sh teiste kolleegide memuaare Otto Aloest.

Otto isa Jaan Aaloe oli pärit Alansi külast Tiido talust ja ema Mai Pärm-Aaloe Ojasoo külast.

Otto Aloe läks Äksi küla Aleksandri valla (Kõue valla varasem nimi, loe lähemalt Kõue valla kodulehelt) kooli, mis oli kolmeklassiline. Hiljem viidi kool üle Harmi külla, kus Harmi mõisahoones eraldati ruumid kooli jaoks.

Otto Aloe õpetajas oli Johannes Ernesaks (1876-1952), kes oli Gustav Ernesaksa isa vanem vend. Ta töötas Äksi koolis kümmekond aastat. Kadja koolis töötas lühikest aega ka Johannese vend ja Gustavi isa Kustav Ernesaks.

26.aastane Otto läks 1920.a teatrikooli ning 1924 lõpetas ta teatrikooli I lennu.

1.juulist 1935 määrati Aloe Vanemuise teatri direktori kohusetäitjaks, alates 1938 määrati ta direktoriks. Aastatel 1935-1940 viis ta Vanemuise teatri kriisist välja ja aitas aluse panna ooperiteatrile Tartus.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi korraldatud Eesti teatri ajaloo ülevaatenäituse II osa kataloogis on kirjas:

Läbi aegade teenekaima direktorina Otto Aloe:

• renoveeris ja ehitas A.Matteuse projekti järgi Vanemuise maja ümber kaasaegseks teatri- ja konsertmajaks, lavaehituslikult tõi juurde ringhorisondi ja pöördlava,
• kujundas mitmežanrilise teatri professionaalset taset vääriva repertuaari, tehes ise ka dramaturgi tööd,
• komplekteeris võimeka ja eduka kunstilise juhtkonna ja uuendas truppi andekate näitlejatega,
• asutas ajakirja "Teater Vanemuine",
• kutsus ellu teatri õppestuudio.

Sõja puhkedes esitas Aloe lahkumisavalduse. Saksa okupatsiooni ajal oli ta ka vanglas. 1944-51 töötas ta Kunstifondi direktorina, hiljem giidina Tallinnas. Otto Aloe suri 1972 ja on maetud Metsakalmistule.

Tema poeg Ago Aaloest (1927-1980) sai väljapaistev geoloog.

Teine poeg Ülev Aaloe (1944) on teatritegelane ja tõlkija.