Mis on ühist mutimullahunnikutel ja külaelul?

Sel suvel sai päris palju toimetatud küla kiigeplatsil. Talgutel on mõtet käia, sest ühelt poolt saab aidata kaasa kõigi meie jaoks olulise külaplatsi valmimisele, teiselt poolt on see aga väga huvitav. Saab inimestega rohkem tuttavaks. Saab ka häid nõuandeid, olgu siis parajasti mureks valutav põlv, käitumisprobleemiga koer või mutimullahunnikud aias.

Mutid on sel aastal andnud märkimisväärse panuse ka meie koduaia kujunduses ning, nagu nüüd hiljuti selgus, ka majavammi arenemisel meie kodus. Põranda ülesvõtmisel ilmnes nimelt, et põrandaalune, mis kuus aastat tagasi oli tuhkkuiv, nagu oleks see tuhkkuiv olnud kõik need 120+? aastat (maja ligikaudne vanus), on ka nüüd täis mutimullahunnikuid! Et mutid ka maja alla oma käike ehitada võivad?!

Nüüd ongi võimalik siis katsetada talgutel kuuldud õpetussõnu. Nimelt pidi Tamme-papi, kelle õu on tõesti kadestamisväärselt korras ja mutimullahunnikuteta, tõrjuma mutte hobusesalviga. Kaltsutükk tuleb möksida hobusesalviga kokku ning toppida siis käikudesse.

Keegi teadis veel, et väga tõhus pidi olema ka koerajunnide kasutamine. Jällegi tuleb käiguava üles leida ja sinna koerajunne panna. Lumi on sulanud, seega on võimalik külainimeste tarkust katsetada :) Ja nendel, kel ka vana talumaja praktiliselt maapinnale ehitatud ning põranda alla ei ole betooni valatud, tasub mutid majast kaugel hoida!