Sel nädalal käisin kahel koosviibimisel seoses külavanematega.
Täna õhtul toimus Habaja Külade Seltsi koosolek, kus arutati eelarvet ja sellega seoses uue aasta plaane. Tänane koosolek toimus Habaja raamatukogu uutes elegantselt renoveeritud ruumides.
Riina palvel rääkisin ka Kodukant Harjumaast ja nn Külavanemate Kojast. Et sellest ei ole ma siin seni eriti juttu teinud, olekski kohane ka siinkohal sellest kirjutada.
Kui eelmisel aastal oli nn suurel Kodukandil suur külavanemate projekt, mille raames korraldati eri koolitusi ja ka külavanemate suvekool, siis sel sügisel sai alguse Kodukant Harjumaa projekt, mida rahastab KÜSK, ning mille pealkiri oli "Külavanem: sild külale ja omavalitsusele".
KÜSKi kodukalt leiab ka projekti lühitutvustuse:
Projekt „Külavanem - sild külale ja omavalitsusele".
"Projekti eesmärk: Viia külavanemad nö. kaardile. Täna on arusaamad külavanema rollist ja tegevusest nii omavalitsuste kui külade tasandil Harjumaal piirkonniti väga erinevad. Mõnel pool on külavanem võtmeisikuks küla ja valla omavahelisel suhtlemisel, mõnel pool lihtsalt on tal esindusfunktsioon. Mis oleks õige? Milline peaks olema külavanema roll?Olulisemad tegevused: Luua Harjumaa Kodukandi juurde Harjumaa külavanemate koda, (külavanemate võrgustik), kus toimuksid külavanemate koolitused, kokkusaamised, õpperingreisid, omavaheline suhtlus ja külavanemate vaheline mentorlus (vanemad ja targemad juhendavad algajaid).Projektiga tahame saavutada, et külavanemast saaks kohaliku elu edendamise võtmeisik ja et teda arvestataks ka riigi tasandil külaelu kaasarääkimisel."
Suuresti tänu sellele, et osalesin külavanemate suvekoolis, et tekkis hea klapp teiste harjukatega, et Kodukant Harjumaal ei olnud aktiivseid liikmeid ei Kõue ega Kose vallas, tegi Marianne (Kodukant Harjumaa tegevjuht) mulle ettepaneku osaleda külavanemate kojas. Seni on meil toimunud kaks kohtumist, kus arutasime, kuidas külavanemate koja tööd nö käima lükata.
Esimene tõsisem üritus toimus toimus sel kolmapäeval Rae vallas, millest Riina esitas Habaja Küladeseltsi blogis reportaaži koos piltidega. Minu jaoks oli vast kõige olulisem Harju Ettevõtlus-ja Arenduskeskuse esindajate esinemine, kes andsid ülevaate, kust ja milleks rahasid taotleda saab ja lubasid aidata ka nõuga projektide kirjutamisel. Nad andsid ka jaotismaterjali, kus kogu info koos linkidega olemas.
Ürituse alguses oli meil võimalik näha, kuidas Rae vallas toimub töö külavanematega. Rae vallavoligkogu liige Ado Sepa on pühendunud külavanematega tegelemisele. Regulaarselt toimuvad koosolekud, vahetatakse infot, mis toimub volikogus jne. Neil on loodud ka kõiki külavanemaid ühendav MTÜ, mille raames saab teha projekte nn kõiki külasid hõlmavate asjade jaoks.
Koosoleku päevakorrapunkte oli palju ning ma olin üsna rõõmus eriti finantseerimisvõimalustest ülevaate saamise eest, nii et põhimõtteliselt alles Juhani tänast postitust lugedes tekkis ka mul kahjutunne, et tegelikult ei olnud plaanis tutvuda kõigi kohaletulnutega ja kuulata nende mõtteid.
Mulle meenus ka sellesügisene kahepäevane õppereis, kus käisime tutvumas mitmete Viljandimaa küladega, kuid õhtul, kus pidi olema arutelu külavanemate rollist, oli hoopis loeng külavanema rollist. Olid mõned inimesed, kellel oli palutud valmistada ette lühike ettekanne oma kandi külaelust, sh minul, peale mida pidi järgnema arutelu. Isegi toolid tõstsime poolringi kujuliselt, et soodustada arutelu. Kuid et põhiettekandja läks väga hoogu, anti sõna ainult Kiviloo külavanemale. Seejärel oli õhtusöök ning õhtusöögi järel "töö sektsioonides" ehk siis osa läks sauna, enamik oma tubadesse ning mina istusin ja lobisesin üsna väikse pundiga. Vaatasime ka Kiviloo küla tegemiste DVD-d, mis oli iseenesest ka täitsa lahe.
Mul olid aga päris suured ootused õhtuse arutelu suhtes külavanemate rollist, sest õhtuks olid kohale tulnud ka mitmed Viljandimaa külavanemad. Olime küll päeval tutvunud Kuhjavere, Tuhalaane jt küladega, kuid kohale tulid ju veel muude külade külavanemad. Kuid ka nemad vaid kuulasid ettekannet, sõid õhtust ning lahkusid seejärel. Seega olen täiesti nõus Juhaniga: edaspidi tuleb niisugusel üritustel tõesti rohkem rõhku panna inimeste kaasamisele ja mõttevahetusele tingimuste loomisele. Üks asi on saada neilt igasugu põnevaid ideid, teine asi aga nn võrgustiku loomine, et külavanemad oleksid üksteisega tuttavad ja suhtleksid.
Jaanuaris on plaanis külavanemate koja üritus Kõue vallas, siis on plaanis tegeleda külavanemate nn mentorluse programmiga, kus on ajurünnak ja rühmatööd täiesti omal kohal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar