Reedel, 24.juulil toimus infotund täpselt sel kellaajal, kui kõige rohkem vihma kallama hakkas ning ka välku ja pauku lõi. Ei ole halba ilma, on valed riided, pealegi on kiigelas ju katus peakohal - aga ometi oli kohal vaid nelja majapidamise esindajad. Käisime kõik päevakorrapunktid läbi, kuid peale ehitustööde ei löönud lukku veel midagi.
Arutasime Kõue külade päevaks valmistumist, külade tutvustuse koostamist ja projektis ettenähtud töödega edasiminemist. Meil on vaja nüüd ehitada veel vaid infotahvel, parklapiire ja istepinke juurde. Viimasega ongi plaanis edasi minna järgmisel (sel) nädalavahetusel. Võta sõbrad ja saag kaasa ja tule kohale - hea võimalus Jaani käe all õppida, kuidas ehitada istepinke, aga ka pingi ja laua komplekti. Pärast hea ka endal kodus proovida midagi sarnast valmis teha. Ole laupäeval kell 11 platsis!
Jutt läks ka inimeste kaasamisele ja aktiivsusele. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Olles ise enamasti optimist, tulevad minu meelest meie kolme küla inimesed küllalt hästi kaasa. On vaid üksikud majapidamised, keda see ühine värk teps mitte ei huvita ja kes pole mitte kunagi mitte üheldi üritusel käinud. Enamikest majapidamistest on keegi kasvõi ühel korral külaplatsil käinud ja aidanud millegagi kaasa.
Aga on ka seisukohti, et inimesed on meil ikka üsna passiivsed ja tulevad ainult siis, kui pidu on. Et ei tule ise end ehitustöödele appi pakkuma. Et telekast näidatakse sageli saateid, kus külarahvas on ehitanud endale terve maja, meil ei saa nüüd isegi seda peopaika tehtud. Et pole seda ühist tunnet, juured on läbi lõigatud, paljud on mujalt tulnud, ei ole põliselanikud.
Teisalt olen optimistlikelt inimestelt kuulnud rõõmsamates toonides juttu, et küll on tore, et meil on külaplats, et inimesed on jälle hakanud koos käima, küla lapsed saavad üksteisega tuttavaks, et nüüd on inimesed üksteisega tuttavaks saanud ja see on tore.
Raske öelda, kus see tõde siis on. Ehk need viis AKL-inimest, kes küsitluse järgi seda ajaveebi lugemas käivad, avaldavad siin kommentaariumis arvamust? Igaks asjaks on oma aeg, ju siis ei ole meie hiilgeaeg veel saabunud, ju meil ei ole sel suvel nii palju aega ega energiat? Alansil ringi vaadates on pea kõigil praegu edasilükkamatud ehitustööd käimas. Ka külavanem on praegu pühendunud majavammijärgsele remondile, et lõpeks kuudepikkune elu selliselt, et kahe toa kõik asjad on tõstetud elutuppa hunnikutesse.
Vanasõna ütleb ju ka, tasa sõuad, kaugele jõuad. Ärgem kaotagem lootust! Me alustasime ju sellest, et meil oli üks kord aastas volbriöö üritus. Nüüd oli meil ka esimene ühine jaanituli. Sügisel proovime ka ühe ühisürituse teha ning detsembris sarnaselt eelmise aastaga sellise aastakokkuvõtte tegemise ürituse. Viimati nimetatud üritusel püüab külaselts tutvustada ka oma 2010.aasta ürituste kava. Eks me ju kõik õpime.
Lõpetuseks, kui ei ole ikka üldse rahul - alati võib ju ka ise mingi ürituse korraldamise enda peale võtta! Eelmise aasta detsembris läbi viidud küsitluse tulemustes selles osas vabatahtlikke ei olnud, aga ehk on nüüd ajad muutunud :)
Arutasime Kõue külade päevaks valmistumist, külade tutvustuse koostamist ja projektis ettenähtud töödega edasiminemist. Meil on vaja nüüd ehitada veel vaid infotahvel, parklapiire ja istepinke juurde. Viimasega ongi plaanis edasi minna järgmisel (sel) nädalavahetusel. Võta sõbrad ja saag kaasa ja tule kohale - hea võimalus Jaani käe all õppida, kuidas ehitada istepinke, aga ka pingi ja laua komplekti. Pärast hea ka endal kodus proovida midagi sarnast valmis teha. Ole laupäeval kell 11 platsis!
Jutt läks ka inimeste kaasamisele ja aktiivsusele. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Olles ise enamasti optimist, tulevad minu meelest meie kolme küla inimesed küllalt hästi kaasa. On vaid üksikud majapidamised, keda see ühine värk teps mitte ei huvita ja kes pole mitte kunagi mitte üheldi üritusel käinud. Enamikest majapidamistest on keegi kasvõi ühel korral külaplatsil käinud ja aidanud millegagi kaasa.
Aga on ka seisukohti, et inimesed on meil ikka üsna passiivsed ja tulevad ainult siis, kui pidu on. Et ei tule ise end ehitustöödele appi pakkuma. Et telekast näidatakse sageli saateid, kus külarahvas on ehitanud endale terve maja, meil ei saa nüüd isegi seda peopaika tehtud. Et pole seda ühist tunnet, juured on läbi lõigatud, paljud on mujalt tulnud, ei ole põliselanikud.
Teisalt olen optimistlikelt inimestelt kuulnud rõõmsamates toonides juttu, et küll on tore, et meil on külaplats, et inimesed on jälle hakanud koos käima, küla lapsed saavad üksteisega tuttavaks, et nüüd on inimesed üksteisega tuttavaks saanud ja see on tore.
Raske öelda, kus see tõde siis on. Ehk need viis AKL-inimest, kes küsitluse järgi seda ajaveebi lugemas käivad, avaldavad siin kommentaariumis arvamust? Igaks asjaks on oma aeg, ju siis ei ole meie hiilgeaeg veel saabunud, ju meil ei ole sel suvel nii palju aega ega energiat? Alansil ringi vaadates on pea kõigil praegu edasilükkamatud ehitustööd käimas. Ka külavanem on praegu pühendunud majavammijärgsele remondile, et lõpeks kuudepikkune elu selliselt, et kahe toa kõik asjad on tõstetud elutuppa hunnikutesse.
Vanasõna ütleb ju ka, tasa sõuad, kaugele jõuad. Ärgem kaotagem lootust! Me alustasime ju sellest, et meil oli üks kord aastas volbriöö üritus. Nüüd oli meil ka esimene ühine jaanituli. Sügisel proovime ka ühe ühisürituse teha ning detsembris sarnaselt eelmise aastaga sellise aastakokkuvõtte tegemise ürituse. Viimati nimetatud üritusel püüab külaselts tutvustada ka oma 2010.aasta ürituste kava. Eks me ju kõik õpime.
Lõpetuseks, kui ei ole ikka üldse rahul - alati võib ju ka ise mingi ürituse korraldamise enda peale võtta! Eelmise aasta detsembris läbi viidud küsitluse tulemustes selles osas vabatahtlikke ei olnud, aga ehk on nüüd ajad muutunud :)
1 kommentaar:
KKS võiks südasuvel liikmeid malakaga kokku ajada, ikka keegi ei tuleks, nii et pole probleemi.
Postita kommentaar