Harmi mihklilaada rongkäigu "dresscode" oli seekord käru. Dekoreeritud titekäru, aiakäru, traktorikäru - nagu kellegi loomingulisust jagus. Mitte ainult kool, kutsutud olid külaseltsid, huviklubid, ettevõtjad. Meil oli ka tõsine plaan minna motoblokiga ja panna meie kandi lasteaiaealised lapsed käru peale, kuid paraku võtavad tööpäevad oma ja laupäeva hommikul oli liiga vähe aega, et remontida gaasitrossi ja jõuda veel Habajale ka tiksuda. Kuid rongkäigus ja laadal sai siiski käidud.
Habajal oli juba rivistunud Kose pasunapoisid. Ning käruteema oli ka tõsiselt üles võetud.
Kohalikest ettevõtjatest ja asutustest oli oma käruga väljas Habaja Raamatukogu. Hillel oli käru laetud täis raamatuid, mida võis laadal hiljem tasuta endale võtta.
Rongkäik kulges mööda kooliteed Habajalt Harmi. Rongkäigus mürtsus puhkpillimuusika, vaheldumisi Kose puhkpillipoiste esituses ning rongkäigu lõpuosas asunud AKL-külaselts ja Alansi Offroad Klubi esindatuse toel helikandjalt.
Egge tegi juba rongkäigus reklaami enda meisterdatud vidinatele. Buss korjas peale neid, kes enne Harmi kõndimisest ära väsisid.
Lastel oli tore võimalus proovida hobuse seljas sõitu Harmi mõisakooli iidsete puudega pargis. See oli mõisamaja ees, kus oli rahulikum.
Mõisamaja taga oli aga laadamelu. Sten pakkus pitsat, mis viis keele alla. Cassandra aga maasikataimi, mis meie perele kohe marjaks kulusid.
Harmi venelannast vene keele õpetaja on asendamatu seenetundja, kes hea meelega selgitusi ka teistele huvilistele jagas.
Elevust tekitas päris nõid.
Et laadal tegevusi ikka jaguks, siis oli seal välja pakkuda mõned käsitöötoad. Mann Alansilt kutsus lapsi hobest meisterdama.
Anneli ja Riina tegelesid viltimistöötoaga. Muide, soovitan vaadata ka Võtikmetsa Hobikoja bloogi, kus vahepeal valitses vaikus. Nüüd on lisandunud uued postitused ja reportaaž käsitöömaja valmimisest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar