reede, 12. märts 2010

Huvitavaid kohti lähiümbruses: Polli loomaaed, Tuhala matkarada

Meie kolmekülaveebi eesmärk on tutvustada jõudumööda ka toredaid kohti lähiümbruses - kuhu teinekord isegi sõpradega väike väljasõit teha. Kõigile tuntud Tuhala Nõiakaevu, mille saatus jätkuvalt ohus on, vastas asub Polli loomaaed. Eelmisel kevadel sai seal kandis üks tuur tehtud. Otsustasin täna need pildid koos muljetega siin avaldada, sest paistab, et ega sellele talvele nii pea lõppu ei tule. Vaatame siis vahelduse mõttes kevadisi pilte :)


Loomaaias oli lubatud neid kitsekesi toita. Lastele see muidugi väga meeldis :) Päris väikestega tuleb muidugi ettevaatlik olla. Meiega kaasas olnud üks pooleteistaastane jõmm suutis ühe leivatükikese kitsekese suust välja noppida ja välkkiiresti endale põske pista :)

Selle sõbraliku kärssnina nimetus oli vietnami rippkõhtsiga.


See loom oli vist guanaco.


Isane paabu eputamas.


Enne Polli loomaaia külastamist tasuks kindlasti tutvuda nende kodulehega. Ehk tasuks isegi võtta üks grupp kokku ja tellida ekskursioon - saab kindlasti palju rohkem sotti, kui omapäi seal ringi vaadates.

Tuhala looduskeskus soovitab Tuhala nõiakaevu käia vaatamas kindlasti siis, kui kaev keeb, aga ka siis, kui see ei kee. Sest nimelt siis on võimalik oma silmaga näha karstilehtreid. On olemas ka matkarada, saab jalutada ja vaadata kõik augud ehk siis sisselangenud kohad oma silmaga üle. Otsustasime alustada ämma- ja äiaaugust. Selleks sõitsime Tuhala kiriku juurest mööda.
Tuhala kirik on ehitatud 1775-1777 mõisnik krahv Carl Johann Mellini poolt. Esimene karstiauk "Kirikuauk" ongi kiriku läheduses.




Siin kaob Tuhala jõgi maa alla ning ilmub maa peale taa Veetõusme allikate juurest, vt kaarti.
Ämma- ja äiaaugu juures jäime aga matkamisega hätta. Ämmaauk peakski olema auk, kus jõgi maa alla kaob. Äiaaugu leidmisega me enam hakkama ei saanud. Mina arvasin, et see on see auk, mis seal kohe kõrval on, noolega viit ei olnud siiski üheselt tõlgendatav. Me seltskond hargnes, jalgrada mööda läinud inimene sattus kellegi hoovi, kus oli vist ka keelav märk eramaa kohta. Meie proovisime piki jõesängi liikuda ning sattusime samuti ühe vana talumaja juurde (alumine pilt). Jõe ääres oli rohi nii kõrge, et sellest tihnikust koos väikeste lastega läbi murdma ei hakanud. Talumaja akende alt läbikõndimist pidasime ebaviisakaks, ning sinna me jalgsimatk lõppeski. Nii et soovitus - kui on soov võtta ette jalgsimatk, tuleks küsida Tuhala Looduskeskusest juhtnööre :)

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Te olite õigel teel pidades sda väikest auku sal surema kõrval Äiaauguks. Nimetus ise on hilise päritoluga toponüüm. Mõte selles, et kui on olemas Ämmaauk, miks ei võiks siis olla ka Äiaauk. Tekkis nimetatu 1972. aasta kevadel.
Mis tada puudutab, siis ei saa õuest tõesti sekeldusteta läbi. Pererahvas on laiade rahvamasside vastu suht vaenulik. Segaduste vältimiseks tuleb Ämmaaugult tagasi kiriku poole pöörata ja siis ca 300 meetrit enne kirikut vasakule pöörata. Silt peaks näitama seal Virulase koobast.

Monika ütles ...

No siis ma arvasin õigesti :) Aga seal oli mingi jõnksuga nool, mis osal inimestest tekitas ettekujutuse, et tuleb minna kuskile talude suunas:)