esmaspäev, 21. märts 2011

Iidsed looduslikud pühapaigad

Mõni aeg tagasi kirjutati Eesti Päevalehes, et pärimuseuurijad ja loodusteadlased võtavad sel kevadel rahvusvahelise projekti käigus Raplamaal ja Muhumaal põhjaliku uurimise alla iidsed looduslikud pühapaigad, millest mõned on plaanis edaspidi huviväärsustena turistidele välja reklaamida. Uurijate üheks oluliseks tööriistaks on kindlasti kaart. Vaatame, mida kaartidelt meie kodukandis leida võiks.

Alansi hiiekoht ajaloolisel kaardil. Kuidas Alansi hiiekoht hävitati, kirjutasin siin.

´
Hiie kinnistu tänasel kaardil.


Järgneval pildil on Tõnnimait ja Tõnni täna Ojasoo ja Sange vahelisel alal. Nimed, mis võivad viidata vanale pühakohale.


Tänased kohanimed Tõnnipõllu ja Tõnsu - samamoodi piisav pidepunkt, et uurida edasi.



Allpool sama koht ajaloolise kaardi peal - Tõnnisoo.




Järgneval ajaloolisel kaardil on paremal pool teed, Kasest pisut lõunas koht Hiitemäe. See asub Habajalt Saumetsa poole, veel Kõue vallas, enne maakonna piiri.



Sama koht tänasel aerofotol. Kasest lõunas Hiitemäe kohas asub nüüd veidral kombel vastupidise nimega kinnistu "Lohu".


Habaja küla taga, Kuivajõe ääres asus ajaloolisel kaardil koht Hiienurme.



Tänapäeval samas kohas niisugust ega sarnast kohanime ei ole.


Tõsine hiiekoht paistis olema aga Alansi ja Kirivalla naabruskonnas tänases Kanavere-Karla külade paikkonnas, Põlluaasa lautade kandis. Kinnistu nimed: Hiievälja, Hiiemäe, Hiiesalu, Hiiepõld, Hiieotsa, Hiie ja Suur-Hiie, samas kaitsealused pühad Kurena künnapuud, mis on kaitse alla võetud 1960.a ning vastavas ürikus tähistatud ka sõnaga "hiis". Viidatud 1960.a dokumendist saab teada veel, et Kosel asus (asub veel tänagi?) püha allikas, ohvriallikas, asukohaga vana kultuurimaja (tänase pastoraadihoone?) taga.

Kui keegi oskab nimetatud objektidele veel mõningaid lisada või hoopis teab, kus on siinsete pühakohtade kohta midagi rohkem uuritud ja kirjutatud, võiks neid teadmisi lahkesti edasi jagada.

4 kommentaari:

Tõnu Meldre ütles ...

See viimane on Kurena küla Hiie talu.
Hiie talu lähedal oli vanasti hiis, kus kasvas rohkesti pärnasid. Üks neist olnud iseäralik, kujult kui inimkuju ja seest õõnes. Ümbermõõdult nelja inimese käte pikkusega puu õõnsuses mahtunud veel 1916. a kolm inimest vabalt seisma. Pärna hüütud hiie ebajumalaks, ent tuul murdnud selle hiljem maha. Vanasti olla sinna ohverdatud ja kaevamisel tulnud ta juurte juurest looma konte välja. (< Kose, Uuemõisa – T. Viedemann < Jüri Scheffer (1929); ERA II 10, 701/2 (7)

Tõnu Meldre ütles ...

See viimane on ju Kurena küla Hiie talu: Hiie talu lähedal oli vanasti hiis, kus kasvas rohkesti pärnasid. Üks neist olnud iseäralik, kujult kui inimkuju ja seest õõnes. Ümbermõõdult nelja inimese käte pikkusega puu õõnsuses mahtunud veel 1916. a kolm inimest vabalt seisma. Pärna hüütud hiie ebajumalaks, ent tuul murdnud selle hiljem maha. Vanasti olla sinna ohverdatud ja kaevamisel tulnud ta juurte juurest looma konte välja. (< Kose, Uuemõisa – T. Viedemann < Jüri Scheffer (1929); ERA II 10, 701/2 (7)

Monika ütles ...

Tänud! Seepeale meenus mulle, et miskit on kirjas ka Brieflade dokumentides. 1462.a dokumendis Idenpere (Hiiepere?) 2 talukohaga (http://kylaelu.blogspot.com/2010/12/meie-kulade-ajalugu-dekenite-aeg.html#uds-search-results)

Monika ütles ...

Väljaspool eetrit laekus ka küsimus, miks järsku see hiieteema, kas on oodata maausku pööramist :) Ei-ei-ei, seda pole vaja küll karta. Huvi diagnoos on kirg kodukandi ajaloo vastu, ei muud. Mõnel inimesel väljendub see süstemaatiliselt, alustab teatud ajalooetapis ja liigub süstemaatiliselt edasi. Mina saan siin blogis lubada endale eklektilist lähenemist, tükike siit ajastust ja tükike teisest ajasust, küll me siis need ajalooraamatus õigesse järjekorda seame :)