Kas uus Tartu-Tallinn maantee muudab meie elu paremaks?

Issanda veskid jahvatavad aeglaselt, kuid selle eest kindlalt, nii on asjad ka suurte tee-ehitusprojektidega.

Tallinn-Tartu kiirte Aruvalla - Kose ning Kose-Võõbu lõikude ehitus muudab meie kandi elus nii mõndagi. Esmalt saavad olema ümbersõidud ja ummikud, aga kaugemas tulevikus kiirem ja ohutum tee Tallinna ja Tartu suunal.

Paljud meist kardavad lennuki- ja laevasõitu, samas sööstame iga päev hirmu tundmata liikluskeerisesse, kus oht vigastada või surma saada on kordades suurem. Vaadake meie kandi kohta Maanteeameti poolt koostatud liiklusõnnetuste kaarti:



Punane kolmnurk tähistab hukkunutega ja kollane vigastatutega õnnetusi, niisama plekimõlkimised on praegu pildilt välja jäetud...

Seniks aga saab vaadata Maanteeameti tellitud animatsioone, kuidas ja kus uus tee välja nägema hakkab. Nendel videotel on näha tulevane kiirtee linnulennult koos meremehesõlmi meenutavate ristmikega ning ajakirjanduse tähelepanu köitnud ökoduktidega ehk metsloomade jaoks tehtud sildadega.


Video Aruvalla-Kose lõigust:



Video Võõbu-Mäo lõigust koos selgitavate tiitritega:


Uus kiirtee ei tekita paraku ainult positiivseid emotsioone. Eestimaalaste ühishuvide heaks tehtava tõttu tuleb nii mõnelgi talumehel üle elada ebameeldivusi. Mõnel tuleb ära anda suur tükk head põllumaad, mõni aga jääb koguni ilma oma sünnikodust.

Mitmed meie seast kipuvad kurtma, kui vilets ja halb on elu Eestimaal ja mida kõike on riik meie heaks tegemata jätnud. Juhul kui kusagil on kavas teha midagi uut, luua uusi võimalusi või muuta midagi paremaks, siis nõuame sageli, et seda peab tegema ükskõik kus mujal, peaasi et meie elukohast võimalikult kaugel.

Ka Kose-Võõbu lõigu osas on tarvis vallavalitsusel veel pisut piike murda, et koos Maanteeametiga leida parim lahendus, mis arvestaks nii Silmsi küla elanike huve kui ka riigi jaoks olulisi eesmärke. Kaaluda on tarvis nii mõndagi ja valikud ei ole lihtsad.



Interneti aadressilt tartutee.ramboll.ee leiab selle kohta põhjalikuma ülevaate.

Raamatulaadale!

Maanaisteselts "Kõue Krõõdad" palub levitada järgnevat informatsiooni:

"Kui sul on pööningul, garaažis, keldris, kapi otsas või seina ääres virnadeviisi raamatuid, mida sa enam ei loe, aga kus on kirjas palju toredaid lugusid, et neid mitte ära visata, siis too oma raamatud Kõue rahva majja. Terve nädala koguvad Kõue Krõõdad raamatuid, et need laupäeval, 24.oktoobril soovijatele tasuta laiali jagada.

Kui sinu pööningul ulub tuul, keldris kummitab tühjus, kapi otsas veerevadtolmurullid ja seina ääres seisavad kaunid lillepotid, siis tule laupäeval Kõue rahva majja ja vali endale tasuta raamat, millega sügise hallust eemalepeletada ja raamaturiiulit kaunistada.

Tule isegi siis, kui sa raamatutest puudust ei tunne. Sest laada külastajatele tulevad oma kirjanduslikku kogemust vahendama lasteraamatute illustraator Kadri Ilves, Eesti Entsüklopeediakirjastuse juht Hardo Aasmäe ning kahekordne Juhan Liivi luulepreemia laureaat TriinSoomets.

Raamatute kogumine toimub 18-23 oktoober.

Kõue rahva maja (53473869 Tiiu)

Ardu kool (53473869 Tiiu, 55639779 Katrin)

Habaja raamatukogu (6079337 Hille)

Harmi põhikool (6079446)

Hallane hommik kodukandis

Pühapäeva hommik, pisut peale päikesetõusu, õues miinus kuus kraadi. Paras aeg, et teha kodukandis üks sügisele jalutuskäik. Koht: Habaja mõis - mille alla kuulus ka Kirivalla küla 17.saj teisest poolest.

Habaja mõisa tuuleveski.

Mõisa värkstuba, mis pikemat aega juba müügis on.

Veel üks mõisatiik.

Viinavabrik.

Mõisaallee

Töölistemaja koos muheda väravaga

Kivist töölistemaja.

Karjakastell, taustal töölistemaja.

Karjakastelli teine külg.


Ja mõisapark, mis nagu ülejäänud mõisahooned, on muinsuskaitse all. Pargist on paraku siiski saanud nüüdseks võsa. Ehk ongi hea - mõisahoone, kus nõukogude ajal oli sovhoosi kontor ja mäletan, et näidati vahest isegi kino, on tänaseks ikka väga trööstitu.

Peahoone vundament. Taustal mõisa tõllakuur.

Mõista ait-kuivati. Hoone, mille omanik on vilistanud Muinsuskaitseameti ettekirjutusele kõrvaldada see aed maja ümbert. Ja muinsuskaitse on mingil põhjusel ka enda menetluse katki jätnud - annab ju seadus ametile õiguse määrata omanikule sunniraha nii mitu korda, kuni ettekirjutus täidetud saab. Või korraldada aia maha võtmine muul viisil ja nõuda need kulud omanikult sisse.

Üks tohutu saarepuu mõisaalleest, taamal peahoone paistmas.

Taas vaade töölistemajale ja viinaköögile taamal. Kuskil Habaja mõisa valgete kõrvalhoonete juures toimus 151 aastat tagasi tohutu veresaun, kui suur hulk soldateid korraldas abiteokohustusest keeldunud talumeestele karistusaktsiooni. Nende sündmuste, millele järgnes Mahtra sõda, aastapäeva tähistamisel kõneles Enda Pill, et talupoegi peksti nii, et veri voolanud mööda tänavat.

Aga Saumetsa poolmõisast, suundudes nüüd Habajalt edasi Kuimetsa suunas, on järel vaid allee.

Allee on ka Kuimetsast üle Vaopere Habajale suunduva tee ääres. Kas täpselt siit kulges muinasaegne Tallinn-Viljandi suurtee, mis Kuimetsast suundus edasi üle Alansi-Kirivalla? Valdo Prausti andmetel siiski mitte, tee keeranud tookord hulka varem ära, nagu päris vanadelt kaartidelt nähtub.

AKSA (Ardu Kooli Sihtasutus) pakub põnevaid kursusi

Ardu Kooli Sihtasutus kutsub endale külla, tulekul on palju põnevat: Ardu Kooli Sihtasutuse - AKSA kursused algavad täna SÄÄSTUKURSUSEGA. Täna teeme rahvusliku mustriga nagisid, edasi 1 kord kuus. Novembris õmbleme ise villatekki, detsembris säästlik pakkimine ja enda tehtud kaardid.

Harmi mihklilaat

Harmi mihklilaada rongkäigu "dresscode" oli seekord käru. Dekoreeritud titekäru, aiakäru, traktorikäru - nagu kellegi loomingulisust jagus. Mitte ainult kool, kutsutud olid külaseltsid, huviklubid, ettevõtjad. Meil oli ka tõsine plaan minna motoblokiga ja panna meie kandi lasteaiaealised lapsed käru peale, kuid paraku võtavad tööpäevad oma ja laupäeva hommikul oli liiga vähe aega, et remontida gaasitrossi ja jõuda veel Habajale ka tiksuda. Kuid rongkäigus ja laadal sai siiski käidud.

Habajal oli juba rivistunud Kose pasunapoisid. Ning käruteema oli ka tõsiselt üles võetud.

Kohalikest ettevõtjatest ja asutustest oli oma käruga väljas Habaja Raamatukogu. Hillel oli käru laetud täis raamatuid, mida võis laadal hiljem tasuta endale võtta.

Ka Võtikmetsa puhkekeskus meie naaberkülast oli esindatud Alansi Mailaadalt tuttava "käruga".

Rongkäik kulges mööda kooliteed Habajalt Harmi. Rongkäigus mürtsus puhkpillimuusika, vaheldumisi Kose puhkpillipoiste esituses ning rongkäigu lõpuosas asunud AKL-külaselts ja Alansi Offroad Klubi esindatuse toel helikandjalt.

Egge tegi juba rongkäigus reklaami enda meisterdatud vidinatele. Buss korjas peale neid, kes enne Harmi kõndimisest ära väsisid.

Sügisvärvides Harmi mõis võttis meid vastu kauni aia taustal.

Punamäe külast oli kohale toodud hobused.

Lastel oli tore võimalus proovida hobuse seljas sõitu Harmi mõisakooli iidsete puudega pargis. See oli mõisamaja ees, kus oli rahulikum.

Mõisamaja taga oli aga laadamelu. Sten pakkus pitsat, mis viis keele alla. Cassandra aga maasikataimi, mis meie perele kohe marjaks kulusid.

Harmi venelannast vene keele õpetaja on asendamatu seenetundja, kes hea meelega selgitusi ka teistele huvilistele jagas.

Seenenäitusel oli tohutu kogus seeni. Pildile jäi ehk kolmandik kogu väljapanekust.

Elevust tekitas päris nõid.

Kõik kiisupojad leidsid endale uue kodu. Mis sai aga jänksidest, see lipsas kõrvust mööda :)

Et laadal tegevusi ikka jaguks, siis oli seal välja pakkuda mõned käsitöötoad. Mann Alansilt kutsus lapsi hobest meisterdama.

Anneli ja Riina tegelesid viltimistöötoaga. Muide, soovitan vaadata ka Võtikmetsa Hobikoja bloogi, kus vahepeal valitses vaikus. Nüüd on lisandunud uued postitused ja reportaaž käsitöömaja valmimisest!

Omaette atraktsioon olid pritsumehed.

Voolikusse lükati vesi sisse ja näidati, mida nad suudavad.

Õpetati ka lastele, kuda see vesi ikka lendab.

Pritsimeeste atrkatsioonilga haakusid kohe Alansi Mailaadal osalenud Võtikmetsa murutraktoriga rallijad. Korrapealt tekkis sihtmärk, mida tasus proovida

veejoaga tabada.

Lõpetuseks fotojäädvustus AKL ja Alansi Offroad Klubi ühisest esindatusest, pildistatud Patermäelt, Alansi taustal.