Igasugune motivatsioon külaasjade ajamisel kaasa lüüa on vajalik. Üks hea motivaator on võrdlus naabritega - kui nemad seal Kõue Külade Seltsis on nii palju saavutanud, kuis siis meie siin valla loodeosas kehvemad olla saavad?
Leidsin täna selle artikli ja otsustasin selle ka siia panna.
Unustatud külad ehitasid vallale rahvamaja
Kõue valla "külahullud" lõid kampa ja võtsid kohaliku seltsielu hingeshoidmise enda õlule.
Ardu kooli direktor Tiiu Lõoke on üks seitsmest külavanemast, kes Kõue külade seltsi juhatuses iga kuu teisel pühapäeval laua taha istub ja muretseb, mida saaks veel külade heaks ära teha.
Hullumeelne idee sai teoks
Seda, mis juba tehtud, polegi nii vähe. Iga vald ei saagi uhkust tunda, et külaelanikud ehitasid vallale seltsimaja. Järgmisel kevadel peaks praeguseks katuse alla saanud hullutavalt puidulõhnaline palkmaja täielikult valmis saama ja siis on ka Kõue vallal oma ihaldatud seltsimaja olemas.
Kõue Külade Selts asutati kaks aastat tagasi aprillis. Tiiu Lõoke meenutas, et alguse sai selts erinevate asjaolude õnnelikul kokkusaamisel: hakati valima külavanemaid, inimesi kutsuti külaliikumise koolitusele, elu oli ka kuidagi vaikne, et mitte öelda igav.
Tiiu Lõoke asus Kõue külla elama kolm aastat tagasi. Energilise ja ettevõtliku inimesena leidis ta, et küla seltsielu tuleb käima keerata. Laskis enda valida külavanemaks kolmes külas ja esindab nüüd seltsi juhatuses Kõue küla koos väikese Nutu ja Vahetükiga.
“Tekkis selline “külahullude” grupp, kes hakkas uurima, mida rahvas sooviks ja ootaks. Korraldasime küsitluse, millele saime palju pooldavaid vastuseid ja häid ettepanekuid, mida ja kuidas teha,” pajatas ta.
Kõue Külade Seltsi kuulub valla 38 külast kümme: Aela, Kadja, Kõue, Nutu, Pala, Paunaste, Rava, Triigi, Vahetüki ja Virla. Need külad asuvad Kõue valla keskpaigas ja olid jäänud kahe suurema keskuse – Ardu ja Habaja – vahel unustusse.
Seltsi ametlikke liikmeid on 72, aga külades kokku on umbes 200 inimest. Täpset arvu on raske kindlaks teha, sest sissekirjutus pole ju kohustuslik. Suvel rahvaarv isegi kolmekordistub. Küladega seotud inimesi on väga palju, eriti hästi on see näha külapäevadel.
2005. aasta suvel alustas selts Kõue külas kiige- ja peoplatsi rajamist. Postiljoni abiga jõudis iga inimeseni talgukutse ja kuigi pessimistid pakkusid kohaletulnute arvuks 5-6, kogunes esimesele talgupäevale ligi 60 inimest.
“Korraldasime kokku üheksa talgupäeva. Lammutasime varemed, korrastasime peoplatsi, rajasime lillemäe, lõkkeplatsi, ehitasime külakiige,” nimetas Lõoke ühiselt tehtud tegemisi.
Kiigemäel on toimunud jaanituled, sügise lõpu peod, Kõue külapäev, vastlate tähistamine, uue aasta vastuvõtmine. Kel pole mahti ise abiks olla, aitab rahaga.
Rahvas sai koha, kuhu kokku tulla, aru pidada, uusi plaane teha ja pidutseda. Et seda ka külmal ajal teha saaks, tuli Tiiu Lõokese sõnul hullumeelne idee ehitada Kõue Rahva Maja. Kõue vallal ei ole oma rahvamaja, suuremaid üritusi korraldati Harmi ja Ardu koolide saalides.
Nurgakivi pani paika president
Nurgakivi pani paika president
Kõue Rahva Maja ehitamiseks taotles selts raha PRIA-lt. “Saime enda üllatuseks nii palju, kui küsisime – ligi miljon krooni – ja tuligi ehitama hakata. Kõue vald on olnud teine suur toetaja ja nii ongi meil rahvamaja katuse all,” kõneles Lõoke maja tutvustades. Nurgakivi pani 2005. aastal president Arnold Rüütel koos Harju maavanema Värner Lootsmanniga.
“Majake on väike, aga armas, lossi meile polegi vaja. Raha paneb kõik paika, kogu ehitus läheb maksma 1,4 miljonit krooni,” selgitas Lõoke.
Rahvamajas hakkab tööle avalik internetipunkt, raamatukogu, vajalik mööbel ja arvutid on kõik olemas. Raamatukogu on Kõue vallas küll juba kolmas avalik raamatukogu, aga külarahvas võib juba praegu selle üle uhkust tunda.
“
Siitkandist pärit väliseestlane Peeter Tõnus kuulis meie rahvamaja ehitamisest ja kinkis seltsile koos Rootsi eestlastega üle 1000 eksiilis välja antud raamatu, lisaks veel ajakirju ja teatmeteoseid. Kogus on tõelisi pärleid, mille kohta mina eesti filoloogina olen vaid kuulnud, et need on välja antud. Nüüd aga saab igaüks neid näha ja lugeda,” ütles Lõoke.
Selts annab välja oma infolehte “Kõue Külade Seltsi mõtted ja teod”. Ilmub siis, kui on vaja tähtsaid teateid edasi anda.
Küladele on valitud külavanemad. Virla ja Kõue küla said tänavavalgustuse. Küladesse on paigutatud teadete tahvleid.
Sellel suvel korrastati talgute korras Virla külas külavanema Juta Kuuse ja Aela külavanema Olev Kulli eestvedamisel Lasku tall, kus on nüüd võimalik vabaõhuüritusi korraldada. Augustis toimuski seal väga meeleolukas külade päev.
Pooleli on kiigeplatsile laululava ehitamine. Kevadel jätkuvad ka haljastustööd rahvamaja ümber. Alanud on külateede asfalteerimine, Tartu maanteel ülesvõetud vana asfalt katab nüüd Kõue valla teid.
“Et seltsielu toimuks, on kõik tähtis. Tähtsaimad on muidugi inimesed. On vaja eestvedajaid ja taganttõukajaid, kindlasti ka aktiivseid kaasalööjaid ja osalejaid. Ei saa läbi ka ilma moraalse ja rahalise toetuseta. Väga vajalik on valla toetus. Kui meil seda ei oleks, vaevalt, et midagi oleks ka teoks saanud,” sõnas Tiiu Lõoke.
Kui ise ei oska, küsi abi teistelt
Kui ise ei oska, küsi abi teistelt
Rahataotlemisprojektid on seltsi juhatus kõik hoolikalt läbi arutanud. Tiiu Lõoke tunnistas, et paberile on ta neist väiksemad ise pannud. PRIA-projekti koostamisel palus selts abi spetsialistidelt, Hasartmängufondi projekti koostas Kõue valla arendusnõunik Andres Mätlik.
“Projekte kirjutada ei ole raske. Kursused on läbitud, iga projektiga lisandub ka kogemusi. Alati saab ju materjalidest uurida ja nõu küsida, kui abi vaja. Harju maavalitsusest Maret Väljalt oleme väga palju näpunäiteid saanud, suur tänu talle.”
Lisaks PRIA-lt rahvamaja ehituseks saadud rahale on vallavalitsus kõiki projekte omaosalusega toetanud, viis korda on raha eraldanud kohaliku omaalgatuse programm. Selle eest on inimesed ehitanud kiige, teadetetahvlid küladesse, lõkkeplatsi, ostnud laululava materjalid, raha jagus ka lipumastide jaoks, raamatukogu ja internetipunkti mööbli jaoks. Hasartmängufondist eraldatud raha kulus kaevu puurimiseks ja elektri sissepanekuks Kõue Rahva Majja.
Külavanem Tiiu Lõoke on seda meelt, et riik peaks kindlasti edaspidigi külade arengut toetama. “Maarahval on paraku materiaalsed võimalused üsna kesised ja seetõttu jääks võib-olla paljud head ideed ja plaanid ellu viimata. Ka praegu on võimalusi päris palju, peab olema vaid tahtmist ja aega sellega tegelda.
Jätkuks ainult külades kaasalööjaid, et oma elu veelgi huvitamaks ja ilusamaks luua,” sõnas Lõoke.
