reede, 18. juuli 2008

Üks artikkel 2007.a detsembri EPL-s Kõue Külade Seltsi tegemistest

Igasugune motivatsioon külaasjade ajamisel kaasa lüüa on vajalik. Üks hea motivaator on võrdlus naabritega - kui nemad seal Kõue Külade Seltsis on nii palju saavutanud, kuis siis meie siin valla loodeosas kehvemad olla saavad?
Leidsin täna selle artikli ja otsustasin selle ka siia panna.
Unustatud külad ehitasid vallale rahvamaja
Autor: Signe Kalberg
Artikli püsiviide http://www.epl.ee/artikkel/410177
Kõue valla "külahullud" lõid kampa ja võtsid kohaliku seltsielu hingeshoidmise enda õlule.
Ardu kooli direktor Tiiu Lõoke on üks seitsmest külavanemast, kes Kõue külade seltsi juhatuses iga kuu teisel pühapäeval laua taha istub ja muretseb, mida saaks veel külade heaks ära teha.


Hullumeelne idee sai teoks
Seda, mis juba tehtud, polegi nii vähe. Iga vald ei saagi uhkust tunda, et külaelanikud ehitasid vallale seltsimaja. Järgmisel kevadel peaks praeguseks katuse alla saanud hullutavalt puidulõhnaline palkmaja täielikult valmis saama ja siis on ka Kõue vallal oma ihaldatud seltsimaja olemas.

Kõue Külade Selts asutati kaks aastat tagasi aprillis. Tiiu Lõoke meenutas, et alguse sai selts erinevate asjaolude õnnelikul kokkusaamisel: hakati valima külavanemaid, inimesi kutsuti külaliikumise koolitusele, elu oli ka kuidagi vaikne, et mitte öelda igav.
Tiiu Lõoke asus Kõue külla elama kolm aastat tagasi. Energilise ja ettevõtliku inimesena leidis ta, et küla seltsielu tuleb käima keerata. Laskis enda valida külavanemaks kolmes külas ja esindab nüüd seltsi juhatuses Kõue küla koos väikese Nutu ja Vahetükiga.
“Tekkis selline “külahullude” grupp, kes hakkas uurima, mida rahvas sooviks ja ootaks. Korraldasime küsitluse, millele saime palju pooldavaid vastuseid ja häid ettepanekuid, mida ja kuidas teha,” pajatas ta.
Kõue Külade Seltsi kuulub valla 38 külast kümme: Aela, Kadja, Kõue, Nutu, Pala, Paunaste, Rava, Triigi, Vahetüki ja Virla. Need külad asuvad Kõue valla keskpaigas ja olid jäänud kahe suurema keskuse – Ardu ja Habaja – vahel unustusse.
Seltsi ametlikke liikmeid on 72, aga külades kokku on umbes 200 inimest. Täpset arvu on raske kindlaks teha, sest sissekirjutus pole ju kohustuslik. Suvel rahvaarv isegi kolmekordistub. Küladega seotud inimesi on väga palju, eriti hästi on see näha külapäevadel.
2005. aasta suvel alustas selts Kõue külas kiige- ja peoplatsi rajamist. Postiljoni abiga jõudis iga inimeseni talgukutse ja kuigi pessimistid pakkusid kohaletulnute arvuks 5-6, kogunes esimesele talgupäevale ligi 60 inimest.
“Korraldasime kokku üheksa talgupäeva. Lammutasime varemed, korrastasime peoplatsi, rajasime lillemäe, lõkkeplatsi, ehitasime külakiige,” nimetas Lõoke ühiselt tehtud tegemisi.
Kiigemäel on toimunud jaanituled, sügise lõpu peod, Kõue külapäev, vastlate tähistamine, uue aasta vastuvõtmine. Kel pole mahti ise abiks olla, aitab rahaga.
Rahvas sai koha, kuhu kokku tulla, aru pidada, uusi plaane teha ja pidutseda. Et seda ka külmal ajal teha saaks, tuli Tiiu Lõokese sõnul hullumeelne idee ehitada Kõue Rahva Maja. Kõue vallal ei ole oma rahvamaja, suuremaid üritusi korraldati Harmi ja Ardu koolide saalides.

Nurgakivi pani paika president
Kõue Rahva Maja ehitamiseks taotles selts raha PRIA-lt. “Saime enda üllatuseks nii palju, kui küsisime – ligi miljon krooni – ja tuligi ehitama hakata. Kõue vald on olnud teine suur toetaja ja nii ongi meil rahvamaja katuse all,” kõneles Lõoke maja tutvustades. Nurgakivi pani 2005. aastal president Arnold Rüütel koos Harju maavanema Värner Lootsmanniga.
“Majake on väike, aga armas, lossi meile polegi vaja. Raha paneb kõik paika, kogu ehitus läheb maksma 1,4 miljonit krooni,” selgitas Lõoke.

Rahvamajas hakkab tööle avalik internetipunkt, raamatukogu, vajalik mööbel ja arvutid on kõik olemas. Raamatukogu on Kõue vallas küll juba kolmas avalik raamatukogu, aga külarahvas võib juba praegu selle üle uhkust tunda.
Siitkandist pärit väliseestlane Peeter Tõnus kuulis meie rahvamaja ehitamisest ja kinkis seltsile koos Rootsi eestlastega üle 1000 eksiilis välja antud raamatu, lisaks veel ajakirju ja teatmeteoseid. Kogus on tõelisi pärleid, mille kohta mina eesti filoloogina olen vaid kuulnud, et need on välja antud. Nüüd aga saab igaüks neid näha ja lugeda,” ütles Lõoke.
Selts annab välja oma infolehte “Kõue Külade Seltsi mõtted ja teod”. Ilmub siis, kui on vaja tähtsaid teateid edasi anda.
Küladele on valitud külavanemad. Virla ja Kõue küla said tänavavalgustuse. Küladesse on paigutatud teadete tahvleid.
Sellel suvel korrastati talgute korras Virla külas külavanema Juta Kuuse ja Aela külavanema Olev Kulli eestvedamisel Lasku tall, kus on nüüd võimalik vabaõhuüritusi korraldada. Augustis toimuski seal väga meeleolukas külade päev.
Pooleli on kiigeplatsile laululava ehitamine. Kevadel jätkuvad ka haljastustööd rahvamaja ümber. Alanud on külateede asfalteerimine, Tartu maanteel ülesvõetud vana asfalt katab nüüd Kõue valla teid.
“Et seltsielu toimuks, on kõik tähtis. Tähtsaimad on muidugi inimesed. On vaja eestvedajaid ja taganttõukajaid, kindlasti ka aktiivseid kaasalööjaid ja osalejaid. Ei saa läbi ka ilma moraalse ja rahalise toetuseta. Väga vajalik on valla toetus. Kui meil seda ei oleks, vaevalt, et midagi oleks ka teoks saanud,” sõnas Tiiu Lõoke.

Kui ise ei oska, küsi abi teistelt
Rahataotlemisprojektid on seltsi juhatus kõik hoolikalt läbi arutanud. Tiiu Lõoke tunnistas, et paberile on ta neist väiksemad ise pannud. PRIA-projekti koostamisel palus selts abi spetsialistidelt, Hasartmängufondi projekti koostas Kõue valla arendusnõunik Andres Mätlik.
“Projekte kirjutada ei ole raske. Kursused on läbitud, iga projektiga lisandub ka kogemusi. Alati saab ju materjalidest uurida ja nõu küsida, kui abi vaja. Harju maavalitsusest Maret Väljalt oleme väga palju näpunäiteid saanud, suur tänu talle.”
Lisaks PRIA-lt rahvamaja ehituseks saadud rahale on vallavalitsus kõiki projekte omaosalusega toetanud, viis korda on raha eraldanud kohaliku omaalgatuse programm. Selle eest on inimesed ehitanud kiige, teadetetahvlid küladesse, lõkkeplatsi, ostnud laululava materjalid, raha jagus ka lipumastide jaoks, raamatukogu ja internetipunkti mööbli jaoks. Hasartmängufondist eraldatud raha kulus kaevu puurimiseks ja elektri sissepanekuks Kõue Rahva Majja.
Külavanem Tiiu Lõoke on seda meelt, et riik peaks kindlasti edaspidigi külade arengut toetama. “Maarahval on paraku materiaalsed võimalused üsna kesised ja seetõttu jääks võib-olla paljud head ideed ja plaanid ellu viimata. Ka praegu on võimalusi päris palju, peab olema vaid tahtmist ja aega sellega tegelda.
Jätkuks ainult külades kaasalööjaid, et oma elu veelgi huvitamaks ja ilusamaks luua,” sõnas Lõoke.

Kirivalla kiigeplatsi projekt: taustast, eesmärkidest ja tulevikust


Jaan Ilissoni koostatud esialgne projekt. Kuivõrd õigusaktidest tulenevalt (vt tuletööde tuleohutusnõuded p 87) peab avaliku lõkke korral olema lõkke kaugus hoonest 50m, teeme sinna, kus praegu märgitud tuleaseme koht, hoopis grillimiskoha ja suurema lõkke koha planeerime kaugemale, kus see on täiesti ohutu ja õigusaktidega kooskõlas.

Kuidas projektimõte tekkis...

Juba esimesel suuremal külarahva kogunemisel, kui kaks aastat tagasi ühiselt maituld tegime, tajusin kapitaalsema külaplatsi vajalikkust - kus oleks tuule- ja vihmavari, istekohad ja kindlasti ka kemmerg. Ja kuhu võiks julgesti kutsuda ka meie sõpru - sest seltsis ju segasem.

Aasta hiljem, Muia Veetamme mälestuskivi avamisel tuli mu juurde Arukausi talu peremees Jaan Ilisson ja ütles, et tema tahaks hirmsasti rajada külarahva jaanituleplatsi ja kogunemiskoha, isegi plats selleks on tal olemas.

2008 kevadel Habaja Külade Seltsi MTÜ ühel koosolekul rääkis juhataja Riina Rosar, et varsti on kohaliku omaalgatuse programmi projektide (KOP) esitamise tähtaeg. Vahepeal on ta ise teinud mõne projekti Habaja küla jaoks, kuid nüüd võiks mõne projekti teha ka Habajalt välja. Küsimusele, kas KOP alla külade suvise kogunemiskoha ehitamine võiks minna, vastas ta jaatavalt. Sel hetkel oli projekti esitamiseni vist ainult 15 päeva aega...



Pildil "kurja juured" Jaan Ilisson ja Enno Vaks

Järgmisel päeval töölt tulles helistasime Jaani naabrimehele Vaksi Ennole ja palusime tal uurida, kas saaksime veel samal õhtul teha ühe kiirkoosoleku. Samal õhtul istusime koos Vakside ja Ilissonidega. Tegelikult sai neid õhtuid üsna mitu, kus sai kõvasti aju rünnatud - kus, mida, mismoodi. Ja mis mahub rahastatava summa raamesse. Lõpuks eelarve paikaajamiseks tulid appi ka suuremate kogemustega Riina Rosar ja Sirje Kautsaar ning õigel tähtajal - 15.aprilliks - õnnestuski dokumendid maavalitsusse anda.

Külaplatsist...

Külaplatsi jaoks andis perekond Ilissonid oma maast ühe tüki MTÜ-le avalikuks kasutamiseks, sest rahastada ei saa eraisikule kasutuses oleva maatükiga seonduvaid plaane. Maatükk asub Kirivalla külas, Kolu-Äksi teest parasjagu eemal. Tegu on vana siloauguga, kuhu annab ehitada katusesõrestiku, et sinna vihma korral miski present aretada. Vana lauda poolse külje ehitame kinni, siis on tuulevari ka tagatud. Maad on seal päris palju, et sinna ehitada üks uhke külakiik. Aga samas saab sinna tulevikus veel muid asju ehitada, nt väikestele lastele väikese kiige, muid ronimisvidinaid, siloaugu taha võrkpalliplatsi jms. Kuigi meie külades väga palju väikseid lapsi ei ole, siis kindlasti käivad suvel paljud lapsed oma vanaemadel-vanaisadel külas ja Kirivalda on ka Alansilt ja Lutsu külast paras jalgrattasõidudistants.

Jaani ja MTÜ vahel sõlmitud lepingus leppisime kokku, et teatud tingimustel on võimalik külaplatsi kasutada ka isiklikul otstarbel - suurem sünnipäev, klassikokkutulek, suguvõsa kokkutulek jne jne.


Eesmärkidest...

Projektis said sõnastatud järgmised eesmärgid:

Projekti üldine eesmärk:
Kirivalla kiigela rajamisega luuakse kogunemiskoht Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade elanikele, mis toimuvate ühisürituste läbi muudab sealse rahva aktiivsemaks, ettevõtlikumaks, soodustab uute traditsioonide teket ning tugevdab kogukonna “meie tunnet“ (identiteeti).

Projekti otsesed eesmärgid:
1. Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade kogunemiskoha rajamine. (mõõdetav tulemus – kogunemiskohas on valminud lõkkeplats, istumiskohad, varjualune ja kiik)
2. Kogunemiskohaks planeeritud ala heakorrastamine (mõõdetav tulemus – kogunemiskoht ise ja selle lähiümbrus on esteetilisem kui täna)
3. Kogukonna ühisürituste korraldamine ja uute traditsioonide kujunemisele kaasaaitamine. (mõõdetav tulemus – aasta jooksul korraldatakse vähemalt 3 kokkusaamist)
4. Kirivalla kiigela kui ühiskasutuses kokkusaamiskoha jätkusuutlikkust tagava süsteemi loomine (mõõdetav tulemus – külaselts tagab järjepideva hoolduse, ühistegevuse tulemusena ehitatakse ka pärast projekti lõppu platsile täiendavaid infrastruktuuri elemente)

Projektis ettenähtud tegevused, tulemused:
1. Külakoosoleku läbiviimine. Tulemuseks on konkreetsete kuupäevadega tööde ja muude tegevuste ajakava, sh talgud.
2. Kirivalla kiigelaks planeeritud ala heakorrastamine. Siloaugu betoondetailide ümbertõstmine, maapinna planeerimine, maa kultiveerimine ja rullimine ning heinaseemne külvamine. Tulemuseks on kiigelaks planeeritud ala heakorrastatus vastavalt lisatud skeemile.
3. Parkla rajamine. Siloaugust eemaldatud betoonpaneelide paigutamine parklaks mõeldud alale. Tulemuseks on parkimiskohad.
4. Istepinkide ja laudade ehitamine kohalike külaelanike ühistöös. Tulemuseks kasutuskõlblikud istepingid ja lauad.
5. Pergola ehitamine. Laudmaterjalist ehitatakse istumiskohta pergola. Tulemuseks on istumiskoha kohal asuv sõrestik, mida saab vihmase ilma korral katta presendiga..
6. Kuivkäimla ja prügi kogumise koha ehitamine.
7. Kiige ehitamine. Puitmaterjalist ehitatakse kiik.


Juba tehtust ja edasistest tegevustest...

Jaani ja Ennoga arutasime juba varem, et on mõningad tööd, mille nad saavad ise ära teha ja milleks ei ole mõtet suurt rahvast kokku ajada. Nii ongi tänaseks Jaan ja Enno ise ja oma pererahvaga kõvasti juba mütanud - ala on mürgitatud, traktoriga siledaks aetud, puurisu põletatud, muu praht koristatud ja eilse seisuga ka uus heinaseeme maha külvatud.

Leppisime kokku, et järgmisena tuleb traktorimees, kes kopaga eemaldab kaks paneeli ja paigaldab need teise kohta. Siis saame kohe ühel järgmisel õhtul teha "naiste talgud" - riisuda kopatöö jäljed siledaks, katkuda mättaid paneelseinte nõlvadelt jms. Edasi - kui materjal on laekunud, tuleb kemmergutalgud väiksema pundiga ning seejärel laudade ja pinkide ja võimalusel ka nn pergolatalgud juba päris suure rahvaga. Siis vaatame juba edasi, mida millal teha. Ja kiige ehitamine jääb kõige viimaseks tööks.

kolmapäev, 16. juuli 2008

Nüüd lähemalt 10.juulil toimunud infotunnist

Neljapäevaks kutsusime kokku külakoosoleku. Et asi oleks sisukam ja rahvast ikka rohkem tuleks, oli plaanis üsna teemat. Koosolekut modereeris Andrus Padar.




Esmalt rääkis valla arendusnõunik Andres Mätlik Fresko maja plaanidest ja tegi ekskursiooni maja peal. Vald ostis möödunud aastal Fresko maja ära ning sinna on plaanis teha omamoodi rahvamaja, kus saaksid koos käia seltsid ning kus oleks võimalik ka piduüritusi pidada. Isegi saun on plaanis. Paraku ei ole seni õnnestunud rahastamist leida. Hoogne remont käib siiski hoone ühes tiivas ning loodetavasti juba sügisel kolib raamatukogu sinna. Oligi aeg, sest lapsed ei mahu enam kuidagi Habaja lasteaeda, kus raamatukogu praegu asub.







Kuulus freskodesaal jääb samuti raamatukogu valdusse. Freskodesaali võib kasutada ka seminaride jms pidamiseks. Üldiselt jäi väga vahva mulje – ruumid värvitakse sisekujundaja poolt määratud värvides ja võimaluse tekkimisel plaanitakse osta ka uus mööbel.

Ülemisel pildil freskosaal enne remonti, all täna, remondi ajal - freskod on kinni kaetud.

Teiseks rääkis Andres üldiselt igasuguste kohalike algatuste finantseerimisvõimalustest – täpsemalt KOP ja Leader projektidest. Ta oli käinud kevadel ka ühel õppereisil Tšehhis ning oli seetõttu kursis nii Tšehhi kui teiste riikide edulugudega.

KOP ehk kohaliku omaalgatuse programmi kaudu saab rahastada väikesi, üksikuid asju, sest projekti maksimumsumma on 30 000 (sh omafinantseering). Kohal oli ka Habaja Külade Seltsi esinaine Riina Rosar, kes tutvustas oma kogemusi KOP-ga – külade teadetetahvlid, Habaja mänguväljak, Harmi ajaloovihik, jalgpallipoistele varustuse uuendamine.

Leader´i kaudu saab finantseerida projekte alates 30 000 kuni mitmesaja tuhandeni. Leader´ga soovitakse arendada kohalikku initsiatiivi. Andres rääkis Tšehhi edulugudest, kus Leaderi kaudu rajati väljasuremisohus maapiirkonda puuetega inimeste keskus, millest tulenevalt tekkis uusi töökohti ning uus hingamine ka selles seni üksildases kandis.

Kui vaadata Euroopa Liidu käsiraamatut Leaderi edulugudest, paistab seal nii kohalike toodete ja turismi arendamisele suunatud tegevusi, aga ka oskusteabele ja uutele tehnoloogiatele suunatud projekte ja teisi põnevaid ettevõtmisi. Vaata ka ise Leaderi edulugude käsiraamatut ja teisi infomaterjale!

Selle teema lõpetuseks kutsusid nii Andres kui Andrus inimesi üles olema leidlikud ja loovad ning julgema oma ideid ka välja käia.

Kolmandaks tutvustasin mina külade värskelt valminud blogiformaadis kodulehte, kus nüüd siis senised üritused kõik ühes kohas koos on; kus on samuti info muude uudisekünnise ületanud teemade osas ning millest kujuneb siis meie kandi omamoodi kroonika.




Neljandaks sai sõna Ain Salupõld, kes tutvustas Alansi Off-Road Klubi tegemisi. Klubi tegutseb nüüd Alansi Off-Road Pargis, mis asub Habaja taga endise suurfarmi alal. 16.augustil toimub seal teist korda MudDrag. Et eelmisel aastal oli külarahvast üsna vähe kohal, rääkis Ain esmalt, mis see MudDrag üldse on. Tegu on siis sellega, et kaks maastikuautot sõidavad aja peale teatud lühidistantsi, kuid nipp on selles, et see rada on muudetud parajaks porimülkaks. Mina otsisin samal ajal blogist ka eelmise aasta augusti sissekande ja käivitasin sealt Youtube´i video, kus oli kogu see pull suurepäraselt näha. Aini sõnul ootavad nad sel aastal lausa ligikaudu 1000 inimest. Kohale tuleb ka bänd ning ka lastele pidi tegevust olema.



Viiendaks ja viimaseks jõudsime siis kõige tähtsama teemani – kolme küla kiigeplatsi ehitamiseni. Andrus, mina ja Jaan Ilisson tutvustasid ühiselt kiigeplatsi plaani, milleks meil õnnestus 30 000 krooni KOP projekti kaudu saada. Tutvustasime tööde ajakava ning püüdsime kokku leppida juba konkreetsemaid kuupäevi.






Et see kiigeplatsiasi on üks ääretult oluline asi, teen selle kohta peagi eraldi postituse, kus kirjutan, kuidas me selleni üldse jõudsime, mis on projekti eesmärgid ja mõõdetavad tulemused. Seda sai küll infotunnil põhjalikult räägitud, kuid kroonika jaoks peab sellekst ka kirjalik jälg jääma :)

















esmaspäev, 14. juuli 2008

Harmi mõisnik Peter Zoege von Manteuffel on tegelaskuju Jaan Krossi raamatus "Keisri hull"


Jaan Kross, kujutis Postimehest

Zoege von Manteuffelite suguvõsa on huvitav. Kui eelnevalt kirjutasin, et Otto Reinhold Zoege von Manteuffeli (1701-1749) poja Wilhelm Johanni (1745-1816) kaks tütart abiellusid Ojasoo mõisas kunstnikest kaksikvendade von Gügelgenidega ning Wilhelmi poeg Karl Magnuse pojast Ottost sai samuti kunstnik, kelle maal ehib näiteks Kose kirikut, siis Wilhelm Johanni neljandana sündinud poeg Peter Otto (1777-1847) Zoege von Manteuffel on seesama Peeter Zoege von Manteuffel, kes on üks tegelaskuju Jaan Krossi teoses "Keisri hull". Peter Zoege von Manneuffelit on raamatu peategelase Timo von Bocki õe Elisabethi abikaasa.

Selgituseks:
Baltisaksa aadli genealoogilisest käsiraamatust selgub, et Otto Reinholdi poeg Peter abiellus teist korda (esimene abielu lahutati 1812) Elisabeth von Bockiga 1814.

Peteril ja Elisabethil sündisid neli last, nendest kolme sünnikohaks on märgitud Harmi mõis (1817, 1819, 1824).

Mõisaportaali andmetel ehitati Neu-Harmi mõisasüda esinduslikult välja 19. sajandi algul Peter Zoege von Manteuffeli ajal tollal valitsenud klassitsistlikus stiilis. Tollal püstitati mõisa ühekorruseline poolkelpkatusega kivist peahoone. Hoone fassaadinurki kaunistasid kaks eenduvat sõõrjat tüsedat tornehitist. Hoone on dateeritud ta parempoolsesse otsa müüritud kiviga, mis kannab aastaarvu 1809 ning nime Peter Zoege von Manteuffel.




Kui tegu on sama Peteriga, siis paistab, et ehitustööde ajal elas ta ise Alt-Harmi ehk Ojasoo mõisas. Käsiraamatu järgi sündisid tema esimesest abielust teise ja kolmanda lapsena pojad Otto Robert Joseph ja Karl Amal (vastavalt 1804 ja 1809) Ojasoo mõisas.

neljapäev, 10. juuli 2008

Täna toimub infotund!

Täna, 10.juulil kell 20.00 toimub
Habajal, Fresko majas

INFOTUND

Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade rahvale

Saame kokku ja vahetame mõtteid järgmistel teemadel:

1) Ühisürituste paigad meie külades täna ja homme.(Kolme küla ühisest kiigeplatsist Kirivallas - Habaja Külade Selts sai tasuta kasutamiseks tüki maad ning projekt meie külade inimestele mõeldud suvise kooskäimiskoha ehitamiseks leidis KOP poolt rahastamist! Tutvustame plaane ja ajakava. Lepime kokku talgute aja ja arutame, mida täpsemalt talgutel teeme.

2) Habaja rahvamaja tulevik.(kuidas edeneb remont Fresko hoones, mis tööd saavad tehtud sügiseks ja mida on oodata edaspidi)

3) Võimalused leida raha ühisteks ettevõtmisteks vallas.(programmid: „KOP“ - kohaliku omaalgatuse programm, „Leader“ – EL programm maaelu ja kohaliku initsiatiivi toetuseks)

4) Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade vastvalminud kodulehe esitlus.

teisipäev, 8. juuli 2008

Ajaloost: Ojasoo mõisas peeti tuntud kunstnikest kaksikvendade Gerhard ja Karl von Kügelgeni pulmad

Puhkus ja vihmane päev loovad hea võimaluse internetis surfamiseks. Uurisin taas kord Harmi mõisaga seotud mõisnike ajalugu ja taas avastasin enda jaoks midagi märkimisväärset, mida võiks reklaamida ka valla kodulehel.

Otto Reinhold Zoege von Manteuffel (1701-1749) oli Harmi mõisa esimene Zoege von Manteuffelite suguvõsast omanik. Otto Reinholdi seitsmendana sündinud pojal Wilhelm Johannil (1745-1816) sündis üksteist last, kuid nendest kolm viimast surid noorelt. Kaks tema tütardest abiellusid kunstnikest kaksikvendade Gerhard ja Karl von Kügelgeniga ja mõlemad pulmad peeti Ojasoo mõisas!


Kaksikvendade Gerhard ja Karl von Kügelgeni topeltportree kujutis veebist.

1. Helena Maria & Gerhard

26.septembril 1800 abiellus Ojasool (teisena sündinud) Helena Maria Gerhard von Kügelgeniga. Gerhard von Kügelgen oli kunstnik, Dresdeni Kunstiakadeemia professor, Berliini Kunstiakadeemia (Königlich Preußische Akademie der Künste) liige ning samuti Peterburgis asunud Vene Keiserliku Kunstiakadeemia liige (allikas: Wikipedia).



Gerhard von Kügelgeni kujutis Wikipediast.

Gerhard von Kügelgeni tööde hulka kuulusid portreed järgmistest inimestest: Carl Ludwig Fernow, Caspar David Friedrich, Johann Wolfgang von Goethe, Johann Gottfried Herder, Georg Friedrich Kersting, Theodor Körner, August von Kotzebue, Friedrich Schiller, Gotthilf Heinrich Schubert, Adolf Senff, Johann Gottfried Seume, Ludwig Uhland, Zacharias Werner, Christoph Martin Wieland, aga ka paljudest teistest omaaegsetest kirjanikest, kunstnikest ja teadlastest. Ta maalis ka vene tsaari perekonna liikmeid ja ajaloomaale.




Gerhard von Kügelgeni poolt maalitud tuntud Saksa kirjaniku Fr.Schilleri portree, kujutis Wikipediast.

Gerhard ja Helena Maria said tuttavaks 1798 Münchenis - Helena Maria oli Gerhard von Kügelgeni õpilane. Nende vanim poeg Wilhelm von Kügelgen, kes sündis 1802 St Peterburgis, oli samuti tuntud kunstnik. Wilhelm oli ka Otto Zoege von Manteuffeli (Wilhelmi ema Helena Maria venna Karl Magnuse poja) õpetaja.Kügelgenide maja „Gottessegen“ Dresdenis oli vararomantilise perioodi kunstnike ja teiste oluliste persoonide kogunemiskoht. Täna asub selles majas „Museum zur Dresdener Frühromantik“.

Gerhard von Kügelgen hukkus traagiliselt, mõrvatuna 1820 Dresdeni kandis talle kallale tulnud röövli poolt. Ta on maetud Dresdenis.


2. Emilie Henriette & Karl
Seitsmenda lapsena Ojasool sündinud Emilie Henriette abiellus 7.juulil 1806 samuti Ojasool keisri õukonnakunstniku Karl von Kügelgeniga, kes oli Gerhard von Kügelgeni kaksikvend.
Karl von Kügelgen maalis põhiliselt maastikke, aga ka ajaloolistel teemadel; ta oli samuti nagu tema kaksikvend Peterburgi ja Berliini Kunstiakadeemiate (Kaiserlich-Russischen Akademie der Künste in St. Petersburg ja Königlich Preußischen Akademie der Künste in Berlin) liige.

Kunstiajaloo õppematerjalides kirjutatakse, et Karl von Kügelgen käis Krimmis, mitu aastat elas Saraatovi kubermangus. 1816 tuli ta jälle Eestisse. 1818 käis ta Soomes, kus valmis rida joonistusi. Hiljem tegi ta nende alusel litograafiad ehk kivitrükised. Karl F. v. Kügelgen oli üks esimesi litograafia harrastajaid Venemaal. Kunstniku Krimmi ja Soome vaated avavad seni kaugete ja vähe tuntud maaastike väärtused.

Karl von Kügelgeni pojast Konstantinist sai samuti tuntud baltisaksa kunstnik. Tema 1881. aastal Peterburis ilmunud mälestusteraamat on Kügelgenide suguvõsa loo olulisemaid allikaid. Konstantini tütar Sally oli samuti kunstnik.

Von Kügelgenide suguvõsa ajaloo kohta rohkem informatsiooni saab nende kodulehelt.


Pildil Ojasoo mõis aprillis 2008.

Vaata ka varasemat postitust Harmi mõisas toimunud ajaloolistest pulmadest.