90 aastat igatsetud relvarahu algusest
Kindral Laidoneri Selts kutsub Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogu Eesti rahvast peatuma kirikukellade helina saatel 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.
3. jaanuaril kell 10.30 möödub 90 aastat hetkest, mil Eesti – N. Vene rindel vaikisid relvad. Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale üsimajäämise. Lahinguväljal oli langenud 2121 meest, haavadesse-haigustesse suri 2058. Ühtekokku kaotati üle kuue tuhande surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat.
Anti välja 3224 vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele. Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul püstitati 170 peamiselt kihelkondlikku mälestusmärki, millest kaheksa elasid
ime kombel üle N. Liidu okupatsiooni.
Kakskümmend aastat tagasi taastas Eesti Muinsuskaitse Selts relvarahu mälestushetke avalikult, üldrahvalikuna. 3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, mispeale linnaliiklus osaliselt seiskus. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal.
Kutsume Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogu Eesti rahvast, s.h.riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kogudusi, seltse, iseäranis ajakirjanikke ning kõiki kaaskodanikke peatuma kirikukellade helina saatel 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.
Süüdakem küünlad kõikide Vabadussõja ausammaste juures, aga ka kodudes! Kutsume kandma sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve – linti, rosetti või lipumärki. Heisakem hoonetel ja sõidukeil sinimustvalged lipud!
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Eesti Kaitseliit
Eesti Lipu Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum
(lähem teave tel. 51 35 652 51 35 652, 51 88 743 51 88 743)
3. jaanuaril kell 10.30 möödub 90 aastat hetkest, mil Eesti – N. Vene rindel vaikisid relvad. Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale üsimajäämise. Lahinguväljal oli langenud 2121 meest, haavadesse-haigustesse suri 2058. Ühtekokku kaotati üle kuue tuhande surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat.
Anti välja 3224 vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele. Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul püstitati 170 peamiselt kihelkondlikku mälestusmärki, millest kaheksa elasid
ime kombel üle N. Liidu okupatsiooni.
Kakskümmend aastat tagasi taastas Eesti Muinsuskaitse Selts relvarahu mälestushetke avalikult, üldrahvalikuna. 3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, mispeale linnaliiklus osaliselt seiskus. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal.
Kutsume Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogu Eesti rahvast, s.h.riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kogudusi, seltse, iseäranis ajakirjanikke ning kõiki kaaskodanikke peatuma kirikukellade helina saatel 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.
Süüdakem küünlad kõikide Vabadussõja ausammaste juures, aga ka kodudes! Kutsume kandma sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve – linti, rosetti või lipumärki. Heisakem hoonetel ja sõidukeil sinimustvalged lipud!
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Eesti Kaitseliit
Eesti Lipu Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum
(lähem teave tel. 51 35 652 51 35 652, 51 88 743 51 88 743)
*****************************************************
Teatele lisatud fotol on jäädvustatud Kose kihelkonnast pärit noormehed, kes Vabadussõjas surma said. Armas lugeja, kas Sinul on rohkem teavet, kes nendest veel meie kandist pärinevad?
Kindlasti on see Kristjan Teewert (pärit Alansi külast, Vainu talust). Nime järgi võiks oletada veel Johannes Sumlat (Sumlad elavad juba 19.saj keskelt alates Lutsu külas Karjatse talus), August Hea võib olla tänasest Lööra külast (endine Alansi küla). Oleksin väga tänulik vastava tagasiside eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar