Taas on aktuaalne Harmi kooli saatus

Kes loevad JS ajaveebi, Kõue valla operatiivseimat infokanalit, on juba teadlikud, et keegi olevat volikogus nõudnud jõuliselt Harmi kooli sulgemist. Arvatavalt siis eelarve arutamise käigus. Ka aasta tagasi oli Harmi tuleviku teema üleval, räägiti sulgemisest, koguti allkirju, kirjutati lehtedes, kirjutati luuletus, moodustati komisjon, tehti tulevikuplaane.

On see Harmi kool sellist diskussiooni väärt? Mida arvab Harmist Alansi küla tüdruk Anna-Liisa, kes on alates sellest õppeaastast Harmi kooli 8.klassi õpilane?

Sa õppisid enne viielise õpilasena Karlova Gümnaasiumis, mis on koolide üleriiklikus edetabelis auväärsel 19.kohal. Miks Sa soovisid sealt lahkuda ja tulla õppima väiksesse maakooli?

Ma soovisin linnast ära tulla puht isiklikel põhjustel, nimelt mina kuulun inimeste hulka, kes eelistab elada maal, eemal linnast ja kärast, kuid siiski mitte passiivseks ja koduseks jääda, vaid aktiivselt kodukohas tegutseda.

Kas Harmi põhikool vastas Su ootustele? Mis Sulle väikeses maakoolis - olles nüüd pool aastat siin õppinud ja võrdlusena suure linnakooliga - kõige rohkem meeldib? Mis on see, millest puudust tunned?

Jah, vastas küll minu ootustele, ma kartsin isegi halvemat. Aga Harmi PK jättis minule hea mulje. Mulle meeldib kõige rohkem see, et siin on vähem inimesi kui suures koolis. Õpetajatel jagub aega igaühega tegeleda ning õhkkond ja õppekeskkond on kuidagi pingevabam ja sõbralikum. Veel meeldib see, et söögivahetund kestab 30 min ja kõik saavad rahulikult süüa. Suures koolis näeb söömine välja pigem mingi konveierina. Ma ei tunnegi millestki puudust, ainuke väike puudus on see, et Harmi PK võiks seest veidi korralikum välja näha.

Taas kord on tõstatatud teema, et Harmi PK kinni panna. Mida Sina sellest arvad? Juhul kui see on ka koolis jutuks tulnud, mida Su sõbrad sellest arvavad?

Ma olen jah kuulnud, et see on nii materiaalsete põhjuste pärast, aga Harmi PK õpilasena ma ei pooldaks seda üldse. Kui see nii juhtuks, siis jääks jälle üks mõis kasutult seisma, nagu näiteks mõned teised mõisad Kõue vallas. Harmi PKs on ju ka väga korralik spordihoone, mis on väga hea võrreldes mõne teise kooli omaga, mida mina näinud olen. Kooli sulgemisel jääks ära ka võimalus lastel ise rattaga ja jala koolis käia, järgi jääks vaid bussi ja auto võimalus. Sõbrad arvavad sama moodi, et kool võiks edasi tegutseda, sest see on juba kõigile kalliks saanud ja minu teada kõik sooviksid lõpuklassitunnistused just Harmis kätte saada.

Harmi PK-s õpib minu teada umbes 60 õpilast, Ardu koolis natuke üle 60 õpilase ning umbes 25 Kõue vallas registreeritud last käivad mujal koolis, paljud Kose Gümnaasiumis. Päris paljud lapsevanemad kardavad, et Harmi PK õppekvaliteet ei ole hea, eriti just liitklasside tõttu. Mida Sina sellest arvad?

See jutt, et liitklassist saab halvema hariduse, ei vasta üldse tõele. Mingil moel see just aitab noorematel õpilastel järgmine aasta koolis kergemini hakkama saada. Seda on kinnitanud ka õpetajad, kes ise liitklasse õpetavad. Ka need liittunnid, milles ise osalen, ei tundu teistest kehvemad, lihtsalt tuleb natuke iseseisvat tööda teha ja seda tehakse ka mitte liittundides.

Kuidas Sind mõjutavad Harmi PK nn olmetingimused? Krohv kukub laest, seinad nägid remonti väga kaua aega tagasi, õpetajad jäävad kontsadega põrandasse kinni. Kas uuemal ajal ehitatud korralik koolimaja (näiteks Ardu kool, Kose Gümnaasium) ei oleks atraktiivsem?

See, et koolimajad on seest halvas korras, ei ole ainult Harmi PK mure; on ka palju teisi koole, kus on isegi hullemad tingimused. Otseselt need mind ei mõjuta, ainult koolis olev õhk on ebameeldiva lõhnaga, aga sellest olulisem on ikkagi sõbralik õppekeskkond ja toredad inimesed, kes koolimajas õpivad/töötavad. Mind isiklikult need suured moodsad koolid küll ei vaimusta.

*******************************************************************************
Aitäh Anna-Liisale oma arvamuse väljaütlemise eest.

Mina tahaks loota, et kui nüüd mingisugune otsus tuleb, et see siis vastaks proportsionaalsuse põhimõttele ja oleks läbipaistev. Proportsionaalsuse põhimõte on avaliku võimu jaoks - st ka kohaliku omavalitsuse jaoks kivisse raiutud (see on ette nähtud põhiseaduses ja haldusmenetluse seaduses). KOV peab proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt jälgima, et iga otsus aitaks saavutada seatud eesmärki (ja eesmärk antud juhul ei ole ainult eelarve balanssi ajamine, eesmärk on ka Kõue valla lastele parima võimaliku hariduse andmine, aga samuti vallavara, st vallale kuuluva mõisahoone seisund). Tuleb hoolega uurida, kas sama eesmärgi saavutamiseks on ka teisi ja sobivamaid viise peale selle variandi, mis on plaanis ning samuti tuleb hoolega uurida, kas otsusega tehtav kahju ei oleks ülemäära suur.

See tähendab mõjude analüüse, see tähendab arvandmete analüüse, olgu need arvud siis laste arv Kõue valla külades või siis täpsemalt lahtikirjutatud kulud. Kui mina aasta tagasi sellesse kurikuulsasse komisjoni kuulusin, ei saanud ma nendele küsimustele vastuseid, olgugi et ma korduvalt nõudsin vastavate materjalide esitamist. Laste arv külade kaupa küll viimaks vist isegi anti, kuid sellest, mis need kõige suuremad kulud siis ikkagi on, ei saanud mina küll sotti. Kui see on küte, siis taas - paneme seljad kokku, korjame rasketel aegadel ise raha küttepuude jaoks, need rasked ajad on ju ajutised, otsus kooli sulgemise kohta aga lõplik. Kas on mõistlik see otsus teha nüüd, kui tulevane Tallinn-Tartu neljarealine võib olusid Harmi jaoks oluliselt soodsamaks teha, vt JS mõtisklusi sel teemal? Kindlasti ei tohiks selline otsus olla nii läbipaistmatu. Või siis ainult emotsioonidel põhinev. Keegi arvab, et vallale oleks rahaliselt kasulik, kui siin üks kool kinni panna, ilma faktide, arvude, mõjude analüüsita, selle "keegiga" minnakse kaasa ja tehaksegi puhtemotsionaalne otsus?