Patermaa (vanasti Patermäe) talu koha peal ei ole rootsiaegse kaardi peal veel midagi. Sealt üle tee asuva mäe koha peale, kus täna asub siloauk, on kirjutatud Patermäe. Alansi 1850.a kaardi peal on juba talukoht täiesti olemas. Siloaugumäge nimetatakse siin jätkuvalt Pater meggiks.
Patermaa nimetati Alansi küla saksastamise ajal Tannenhofiks. Kaardimaterjal: Alansi 1850.aastal, Tallinna Linnaarhiiv, Hagemeistrite fond.
Sama talukoht NL aegsel topokaardil (allikas: Maa-ameti ajaloolised kaardid, täpne aeg teadmata).
Eesti Wabariigi ajal elasid Patermäe talus Takenbergid. Ei saa jätta mainimata, et tegu on tänapäeva Kõue vallas ühe tuntuima inimese, endise maanõuniku ning Kõue Kuulutaja kurikuulsa kaasautori Viivi Laaneti onu koduga (Johannes "Juhan" Takenberg oli August Takenbergi vend). Kusjuures Jaan Takenberg (tõenäoliselt Juhani isa Jaan, aga ka Juhani vend on Jaan) oli pikki aastaid Harmi kooli hoolekogu esimees.
1949.aasta märtsiküüditamisel küüditati Juhani tütar Hilde. Selle kohta teatakse rääkida, et Juhanit ennast taheti küüditada, kuid teda ei olnud kodus. Üks linnavanamutt elas ka Patermaal. Kui küüditajad tulid kohale ning isa ei olnud, oli vanamutt öelnud, näe, tütar on siin, viige tema ja viidigi. Räägiti, et Hilde olid selle mutiga eelnevalt tülli läinud, ja seda seebirasvade pärast. Hilde pere oli siga tapnud ja Hilde tahtis seepi keetma hakata. Rasv oli läinud, vanaeit oli selle ära teinud. Selle seebitüli tõttu vist põrutaski vihaga, et viidagu tütar minema.
Kahekümneaastane Hilde oli küüditamise ajal viimaseid kuid rase. Hilde meest ei võetud kaasa, isegi kui ta ise tahtis oma lapseootel naisega koos minna. Mees sõitis siiski Siberisse järgi, tagasi Eestisse tulid nad juba kolme lapsega. Küüditamise materjalidest nähtub, et Juhan sõitis 1951 ka tütre juurde.
Allikas: küüditatute nimekiri
Peale küüditamist kaaluti Patermaale maakonnahaigla rajamist, aga otsustati see siiski Ravilasse teha, sest Ravilas olid paremad teeolud. Too maja Ravila külas, endine vallamaja, kuhu see haigla rajati, ei olevatki olnud suurem kui Patermaa maja.
Peale küüditamist kaaluti Patermaale maakonnahaigla rajamist, aga otsustati see siiski Ravilasse teha, sest Ravilas olid paremad teeolud. Too maja Ravila külas, endine vallamaja, kuhu see haigla rajati, ei olevatki olnud suurem kui Patermaa maja.
Üsna peale küüditamist otsustas nõukogude võim selle maja võtta kokku ja viia Kosele. Patermäe oli kahekordne maja. Ei mingit eraomanike vahelist kokkulepet nagu tänapäeval. Lihtsalt keegi tähtis ametiisik tegi otsuse ja maja pakiti kokku ja viidi Kosele.
Tänasel päeval näeb kunagi Alansil Patermaal seisnud maja välja selline, nagu eelnevatelt piltidelt näha. Milline see kunagi välja nägi ning milline kurb sündmus peres aset leidis, viitab tolleaegne Alansi küla puudutanud lauluke:
"Patermäel on plekist katus
kalliks läks tal naise matus"
Peale maja teisaldamist oli Patermaa talukoht aastakümneid tühi, ainult vundament jäi ju alles, kuni kaheksakümnenda lõpus plaanis sinna maja ehitada Alansi külast Tiidu talust pärit tänane Ojasoo mõisa omanik Leo. Milles tema plaanid seisnesid ja kuidas Patermaast sai meie kandi suurtaluniku ning Habaja sovhoosi kunagise direktori Aare Viira ja tema pere kodu - sellest kunagi järgmisel korral.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar