"Harmi pärishärra Zoege von Mannteuffel tahtnud ühte küla Saksamaa moodi sisse seada. Ta ühendas Alansi külas talud paarikaupa kokku ja ehitas uued talumajad, kuhu tõi Tallinnast sakslased elama. Endised elanikud saatis mõisa teomeesteks ja osa saatis Lutsukülla saunikuteks. Alansi “antwärgid” jäid aga varsti vaeseks ja surid välja ning talumehed ostsid nende talud ära."
See pidi olema siis Karl Magnus Zoege von Manteufel, mees, kes pani Alansi küla taludele saksakeelsed nimed, millest siin ka varem juttu on olnud. Vanakubjast sai Carlshof, Vainust Magnushof, Ottist Erlensteg, Tiidust Magdeburg, Jaagust Birkenruh, Virumäest Louisenthal, Lutsuküla taga olevast Nurmest Hasenrode, Võtikmetsast, mis toona ka Alansi alla kuulus, sai Papelhof ja Patermaa talust sai Tannenhof.
Huvitav on aga, et ajalooarhiivi muud isikuloendid, sünniregistrid ja muud tolleaegsed andmebaasid ei viita, et Alansil oleks sakslasi elanud. Võimalik muidugi, et neid ei pandud lihtrahvaga samasse registrisse...
Kaart: Tallinna Linnaarhiiv, Hagemeistrite fond
Parandus (10.02.2011): Alansi küla reformis siiski meeskohtunik Karl Magnuse vanim poeg Maximilian Zoege von Manteuffel. Reform toimus 1859.a - see on märgitud ka selle sama kaardi peale koos Maximiliani nimega. Karl Magnus oli siis juba surnud - ta suri 1844 - ning mõisahärraks sai tema vanim poeg. Tänud andmete täpsustamise eest Tõnule Valtust! Tõnu on juba leidnud arhiivimaterjalidest ka kinnitust sellele, et niisugune reform mingil kujul tõepoolest toimus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar