Mis Kõue vallas üldse toimub?!

10.detsembril toimus Kõue vallas seltside päev. Ainuke seltside päev, kus varem osalenud olen, toimus kaks aastat tagasi Ardus. Siis oli tegu kadripäeva ühise tähistamisega - iga selts esines mingi etteastega: lauldi kadrilaule; esinesid rahvatantsijad, kes haarasid ka teisi tanstule; line-tantsu grupp õpetas kõigile line-tantsu; õhtu lõpetas suur ühislaulmine, vt pildigaleriid siit.

Seekord olid aga kõigi seltside esindajad kutsutud Kõue rahvamajja, kus istuti teisel korrusel mõnusalt maha ning iga selts tutvustas enda tegevust lõpule jõudval 2008.aastal. Mul oli võimalik sel üritusel olla vaid osaliselt, kuid ka see osa vääris kohaletulemist.

Iseenesest on kahju, et enamik seltse nii tagasihoidlikud on või siis aega ei leia, et oma tegemisi ka teistele vallaelanikele promoda. Kui sind ei ole veebis või Kõue Kuulutajas, ei ole sind olemaski. Ometi oleks mitmeid koostöömomente, mis niimoodi kasutamata jääda võivad... Üritan nüüd mõned märksõnad siin fikseerida ja loodan, et keegi kirjutab põhjaliku ülevaate Kõue valla seltsielust ka Kõue Kuulutajas.

• Alansi Offroad Klubi on väga lennukalt alustanud - 2008.a jooksul toimunud üritustel (sh täikad ja muddrag) käis 4500 külalist!


Pildil Ain Salupõld Alansi Offroad Klubist kõnelemas. Pildid tegi Andres Mätlik.


• Ardus on kaks käsitööklubi, kes meisterdavad igasugu põnevaid vidinaid, lapitekke, kaltsuvaipu jne. Õhtu käigus leppis Kõue Külade Selts ühe klubiga juba kokku, et rahvamajja tuuakse kangasteljed ja seal hakatakse pakkuma ka õpetust.
  
• Ardu kodulooring, mis sai hiljuti 10.aastaseks, koondab piirkonna ajalugu, kogub mälestusi, vanu pilte jne, käib erialastel õppereisidel muuseumites jne ja annab välja raamatuid. Sel aastal anti välja 2 raamatut: Sirje Saulepi ja Irene Tsireli sulest.
  
• Daamide bänd "Üllatus", kes nüüd harjutavad ka Kõue rahvamajas, kes aitavad luua väga särtsaka peomeeleolu


• Äksis tegutsevad automudelistide klubi, kus väiksed jõmmid koos hasartsete isadega rallivad raadio teel juhitavate autodega ringrajal, (millesarnaseid on Eestis veel neli) ning kus peetakse vahel ka rahvusvahelisi võistlusi


• Habaja Külade Selts, kelle koosseisu kuulume ka meie, on tegelenud laste mänguväljaku arendamisega jm, vaata lähemalt nende koduleheküljelt


• Kõue Külade Selts, kelle Aasta Tegu oli rahvamaja avamine. Aasta teine suurüritus oli külade päev Palal. Kõue Külade Selts on kahtlemata meie valla külaelu lipulaev ning Kõue rahvamaja tundub juba nüüd kujunevat valla külaelu vaimukeskuseks, mille üle saab siirast rõõmu tunda :)


• Triigi küla moodustas hiljuti Otto von Kotzebue nimelise Triigi Külaarendamise Seltsingu eesotsas Juhan Soometsaga, kel on ka mitmeid põnevaid mõtteid ja plaane Triigi rahvaga.
  
• Väga põnev oli kuulda Paunküla Külade Seltsist, kellest seni on vähe kuulda olnud. Antero Võsa alustas ülimalt tagasihoidliku sissejuhatusega, justkui polekski neil teiste külaseltside tegude kõrvale midagi väärilist välja panna, kuid järgnenud jutt tõestas vastupidist. Neil on seal terve rida üritusi, alates uue aasta algusüritustest lõpetades nääriüritustega, mille vahele jäävad heakorratalgud, jaanituli, 70ndatel likvideeritud Paunküla kooli kokkutulekute korraldamine, Rõõsa järvemuusika pimedal augustiööl järvel ujuvate küünalde ja harfide vms instrumentidega. Sel aastal rajasid nad ühe märjema koha peale tiigi, mille kõrvale plaanivad lähitulevikus samuti rahvamaja ehitama hakata. Ja loomulikult on Paunkülas Musketärid ehk neli aktiivset musketäride sümboolikat armastavat prouat :)


Pildil Hille Schaffrik (Habaja Külade Seltsi juhatuse liige), Antero Võsa Paunküla Külade Seltsist, üks proua, keda veel ei tunne ning Sirje Saulep, valla kultuurinõunik.


• Andku nüüd need seltsid mulle andeks, keda mul hetkel ei ole meeles nimetada ja nende tegusid kirjeldada, aga lõpetuseks nimetan ma Kiruveres tegutsevat muinasseltsi, kes on võtnud endale eesmärgiks püüda taaselustada muinasaega. Katti Muru rääkis oma seltsi tegevuses nii haaravalt, et tekkis tõsine tahtmine edaspidi ka õpitubasid külastada. Kiruveres korraldatakse kahte tüüpi üritusi: muinaslaagrid ja õpitoad, kus õpitakse käelist tegevust. Nad proovivad seal omaaegsete vahenditega meisterdada igasugu asju, mida tollal ka kasutati, et selgitada katsetuste tulemusel välja, "wie es eigentlich gewesen ist", ehk kuidas asjad siis tegelikult olid. Väga kihvtid fotod, väga kihvt idee! Neil on palju plaane tulevikuks, nii et soovime neile edu ja kordaminekuid! Muinasaega taaselustav selts sobib Kõue valda ka seetõttu imehästi, et meil on ju tegelikult väga palju muinasaegseid asulakohti (vt Kolu-Äksi muinastee kohta ja ka Alansi ja Kirivalla kui muinasasulakohtade lühikest tutvustust).

Seejärel pidin kahjuks lahkuma järgmisele üritusele, kuid Kõue rahvamajas kõneldi edasi võimalustest, mis meile avanevas seoses JAP-i ehk Järvamaa Arengu Partnerite liikmeks olemisega ja Leader-meetme rahade taotlemisest, vt selle kohta rohkem KKS kodulehelt.

Ilmselt toimus peale ametlikku osa ka mõnus seltskondlik tšill, sest all korrusel olid ootel peened pirukad ja värsked lõhnavad saiakesed.

Ürituse kohta veel mõned pildid on Habaja Seltsi kodulehel.

Pühapäeval Habaja Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Seltsi juubelipidu

Habaja RRS käivitas omal ajal Alansi küla mees Aare Viira :)

Sellest aga peagi põhjalikumalt - külakroonikas väärib kajastamist ka lähiajalugu :)

Kõue Külade Selts avas pidulikult rahvamaja

Eile kell 14 avas Kõue Külade Selts oma rahvamaja. Pisike palkmaja osutus seest üllatavalt ruumikaks, hubaseks ja tajutavalt hea auraga kohaks. Seal on eraldi raamatukogutuba, kus on ühe endise külaelaniku ja praeguse väliseestlase annetatud raamatud. Seal on suur kaminasaal ja väike kööginurk, kugu nad on soetanud Atla mõisa keraamika tehtud nõud, mis sinna väga hästi sobisid. Seal on saun ja stiilne dušinurk. Ja üleval korrusel on ka väga suur ruum, kuhu on paanis nn pikalauasaal teha, kus saab ka ööbida. Seda maja saab tulevikus Kõue Külade Seltsiga kokkuleppel ja nende seatud tingimustel ka rentida. Loodan, et rahvamaja elavdab ka Kõue valla külaseltside ja külavanemate omavahelist suhtlust.

Pildil maavanem Värner Lootsman külalisteraamatusse sissekannet tegemas, seda vaatavad pealt Tiiu Lõoke ja vallavanem Andres Õis

Avamistseremoonia oli Kõue Külade Seltsil kenasti korraldatud. Seltsi käivitaja Tiiu Lõoke rääkis mõnusa huumoriga kogu saaga, alates päris algusest, kui Rava külal oli külavanem valitud ning vallavanem Andres Õis küsinud Tiiult, kas ta sooviks ka kampa astuda. 2005.a kevadel asutatud selts kirjutas üsna kohe PRIAle taotluse rahvamaja ehituseks ning ka endile suureks üllatuseks saigi selle raha. Nad on innukalt kirjutanud ka mujale projekte maja enda ja majaga seonduvate vidinate ostmiseks. Tiiu rääkis, et kõik ei ole alati läinud väga ludinal, on olnud ka palju kive ja kändusid.

Terve rida inimesi, kes kõik rahvamaja valmimisel panustanud on, sai Kõue Külade Seltsilt tänukirja ja väikse kingituse. Siin ei saa jätta nimetamata ka Kõue valla toetuse tähtsust - kõigi projektide puhul on ju ette nähtud omaosalus, mille maksab kinni vald.

Avatseremoonial esines kolme lauluga Oru naiskvartett. Teised külaseltsid ja kutsutud tunnustasid omakorda seltsi rahvamaja avamise puhul. Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade rahva nimel sai meie naabritele kingitud lauamängud, sellised nuputamisvidinad, mis kuluvad marjaks suurte tegude järgsetel väiksed puhkehetkedel.

Ain kinkis Alansi Offroadi Klubi nimel külalisteraamatu, millesse tehti juba usinalt sissekandeid, ja sai vastu šampusepudeli Anne jaoks, kes oli ka olulise panuse andnud rahvamaja valmimisel.

Ain Salupõld ja Tiiu Lõoke

Kingitusi sai Kõue Külade Selts mitmeid. Kõige rohkem läks südamesse sealse tuntud koduloouurija, härra Klaani kingitud isiklik akordion :)

Vaata ürituse kajastust ka Kõue Külade Seltsi ajaveebis ja Andruse pildigaleerid (50 pilti), samuti intervjuud Aela külavanema Olev Kulliga Harju Ekspressis

Külainimeste lood: Vainu talu kunagise peremehe juured Kirivalla ja Karla külas, Tamsil ja Aeli taga (täiend.28.12.08)

Mul on plaanis hakata tasapisi kirja panema meie külade ajalugu. Iga talumaja lood, iga pere saatused on huvitavad. Alustuseks esitan siin ärakirja minu vanaisa õe Netta kirja pandud suguvõsa ajaloost, mis on seotud Alansi, Kirivalla, Karla jt küladega.

Netta on mu vanaisa Edgari palvel pannud kirja endi vanemate - mamma ja papa - vanavanematest alates kõik olulised faktid: sünniaeg ja -koht, lapsed ja abielud. Millal ta seda teinud, on teadmata.

Pildil 70.a Netta (Anette Vahtola), kes nüüdseks puhkab Kose kalmistul.

Sellel pildil (minu vanaisa ema) mamma (Liisa) ja papa (Daniel Teevert) 2.aastase Oskariga.


"Mamma suguselts
Mamma vanaema nimi oli isa poolt Leenu Kaul.
Mamma vanaisa nimi oli isa poolt Ants Kaul.

Mamma vanaema nimi oli ema poolt Liisu Matvei.
Mamma vanaisa nimi oli ema poolt Madis Matvei.
Vanad vanemad olid mõlemad Kuivajõelt pärit ja maetud on Kose kalmistule.

Mamma emal oli üks õde ja kolm venda, nende nimed:
Mamma ema nimi oli Ann (Matvei), õde oli Liisu (Matvei) (Lehmjas Joosepi talu perenaine), vennad: Tõnu, Ants ja Madis (Matvei).

Kaks venda: Madis ja Ants surid noorelt ära, Madis viie- ja Ants kaheaastaselt. Väikesed vennad läinud kirstu peitu teiste küla lastega koos (3 last oli veel) ja kirstu kaan langend kinni, nii lämbusid ära. Järgmine päev leitud lapsed ülesse, kui vallarahval kõik metsad, jõed ja järved olid läbi otsitud.

//Ü.Roosnurm Karla küla ajalugu käsitlevas artiklis: "1843.a. elas Karla küla üle traagilise sündmuse - omapead koju jäänud lapsed olid õhtuks kadunud ja mitmepäevase otsimise järel avastas Pearu-Hanso teenijatüdruk sama talu 7a. Juhani ja 3a. Mari, Keldriaugu talu 8,5 aastase Maddise ja 3a. Hansu ning Pauna talu 5,5a. Jüri surnukehad kirstust." Vt Kose Teataja 2006/05, lk 15.//

Tõnu (Matvei) oli Karla külas Keldriaugu talu peremees.
Kui mamma ema Ann (Matvei) abiellus isaga (Hindrek Kaul), siis läksid Järvamaale Käsna kõrtsu pidama. //MM (28.12): Neu-Harmi sündide registris on kirjas, et Hinriku ja Anni tütar Ann sündis 1861 ja poeg Hinrik 1865 Käsnapalla talus. Seal kandis asub ka Malema kinnistu, mille omandas Vainu talu (toona Magnushof) esimene omanik Jaan Rosenbaum koos Magnushofi kinnistuga. Malema on kantud pärandkultuuri hulka kui selle kandi suuremaid talukohti, vt RMK fotot kunagisest talukohast, kus tänaseks vaid mõni suur puu säilinud. Sellest lõunas on delfi-regio andmetel Maalema soo.) Koht asub Järvamaa piiril, kuid veel meie vallas, ning need kinnistud on kuulunud Harmi mõisale.//

Mamma isa nimi oli Hindrek (Kaul), isal oli kaks õde, Madli ja Anu, ning kaks venda (nimesi ei tea). Vennad jäänud kadunud, sest võetud sõjaväkke, kus tulnud 25 aastat teenida. Vennad olnud kõige vanemad. Õed saanud Tallinna suurtele rikastele ärimeestele mehele, selle tõttu et olid oma suguseltsi ja maalt päritolu ära salganud. Kuid hiljem siiski vanemas eas otsinud mamma isa ülesse ja käinud läbi.

Mamma isa käis ühe täditütrega kuni tema surmani hästi läbi (minagi mäletan seda Luiset väga hästi). Neil oli mitu maja Tallinnas, üks neist oli Hospidali tänavas. Mina käisin ka seal mitu korda.

Hiljem mamma isa ostis Tamsi Kamarantsu talu Kuimetsa ja suri seal 64 aasta vanuselt. Maetud on mõlemad Juuru surnuaeda.

Mammal (Liisa) oli kaks õde, Leenu ja Ann, ning kaks venda, Madis ja Hindrek (Kaul). Mamma nimi oli Liisa, tema oli kõige noorem. Leenu elas Tamsi külas Kuimetsas ja oli Kangru talu perenaine. Suri 79aastaselt, maetud Juuru kalmistule.

Ann oli Vahastus Põlliku külas Treieli talu perenaine, suri 71 aastaselt, maetud Juuru kalmistule.

Vend Madis (Kaul) päris isalt Kamarantsu talu ja oli seal peremees. Hiljem müüs talu, elas seal saunas. Temal oli 2 naist. Esimene naine Liisu oli Mäeni talust Tamsi külast, tema suri noorelt ära ja jäi väike tütar Liisa järgi. Teine naine oli Mari Käärdi talust, ka Tamsi külast, temal oli tütar Hilda. Madis suri 63 aastaselt, on maetud Juuru kalmistule.

Hindrek (Kaul) vend oli rätsep, tema maja oli ehitatud isa talu maa peale Kamarantsule. Temal oli naine Juula Siuge külast, neil oli üks tütar Liisa-Pauliine. Hindrek suri 33 aastaselt.

Minu mammal Liisal oli 4 last: Anette, Oskar, Johannes ja Edgar. Mamma abiellus 34 aastaselt Krimmi eestlasega, mees oli 37-aastane lesk, 7 lapse isa. Aastal 1908 //Monika: ajalooürikute andmetel 1911// ostsid Alansilt Vainu talu ja asusid Eesti elama. Mamma suri 88 aasta vanuselt ja on maetud 1960.aastal Kose kalmistule.

Mamma õel Leenul oli kolm poega: Jaan, Juhan ja Jaagob.
Õel Annel oli neli last: Anna, Leena, Jaagob ja Rudolf, kõik surnud nüüd.

******

Papa isa nimi oli Tõnu (Teevert) //Monika: personaalraamatus ka: Tewert// ja ema nimi oli Liisu. Papa isa oli Kirivallas Klaukse talu peremees. Siit läks Krimmi, paremat elu otsima, kus oli Habaja talu peremees.

Papa isal oli neli poega ja kaks tütart: Jüri, Mart, Asstan, Daniel, Pauliine, Marie. Papa (Daniel) sündis Krimmis, kuid tuli Eesti elama 1908.aastal. Ostis Alansilt Vainu talu, mille peremees oli surmani. Papal oli esimesest abielust 7 last, üks tütar Salme oli surnud. Elasid: Kristjan, Elviine, Ruudolf, Aliide, Valentiine, Heinriette.
Papa suri 71-aastaselt kurguvähki, maetud on Kose kalmistule. Papa õed, vennad elasid Krimmis, nende elust ei mäleta jutu järgi suurt midagi."

Selle pildi kohta kommentaariks: see on pildistatud Voosimäel Lutsu külas. Vainu talust eraldati Voosimäe talu, kuhu ehitas maja poeg Ruudolf. Selles majas, mis mõni aasta tagasi elas üle kogu meie külarahvast ehmatanud tulekahju, elavad nüüd Maili ja Gennadi, meie külaelu aktivistid.

Tuhala nõiakaev keeb

Kuigi Tuhalasse on meie kandist vaat et 15 kilomeetrit, on tegu siiski siitkandi ühe suurema loodusimega. Seos Tuhala nõiakaevuga ei ole aga olematu - Tuhala jõgi saab alguse Mahtra soo idaosast, meie külade ligidalt, Tamsi allikatest.

Peale tohutu koguse lume sulamist ja järgnenud vihmaseid ilmu on Tuhala maa-alune jõgi taas kord küllastunud ning nõiakaev keeb: arvatavalt lausa ilmade külmenemiseni.

Muret teeb aga Nabala kanti plaanitava lubjakivikarjääri rajamine ning selle mõjud karstialale, maa-alusele jõele ja nõiakaevule. Vaata lähemalt uudislõiku tänases reporteris (nii keevast nõiakaevust kui ka karjäärist. Plaanitava lubjakivimaardla kohta on netis materjali rohkemgi).

See nõiakaevu pilt on tehtud 31.07.2004.

Mis on ühist mutimullahunnikutel ja külaelul?

Sel suvel sai päris palju toimetatud küla kiigeplatsil. Talgutel on mõtet käia, sest ühelt poolt saab aidata kaasa kõigi meie jaoks olulise külaplatsi valmimisele, teiselt poolt on see aga väga huvitav. Saab inimestega rohkem tuttavaks. Saab ka häid nõuandeid, olgu siis parajasti mureks valutav põlv, käitumisprobleemiga koer või mutimullahunnikud aias.

Mutid on sel aastal andnud märkimisväärse panuse ka meie koduaia kujunduses ning, nagu nüüd hiljuti selgus, ka majavammi arenemisel meie kodus. Põranda ülesvõtmisel ilmnes nimelt, et põrandaalune, mis kuus aastat tagasi oli tuhkkuiv, nagu oleks see tuhkkuiv olnud kõik need 120+? aastat (maja ligikaudne vanus), on ka nüüd täis mutimullahunnikuid! Et mutid ka maja alla oma käike ehitada võivad?!

Nüüd ongi võimalik siis katsetada talgutel kuuldud õpetussõnu. Nimelt pidi Tamme-papi, kelle õu on tõesti kadestamisväärselt korras ja mutimullahunnikuteta, tõrjuma mutte hobusesalviga. Kaltsutükk tuleb möksida hobusesalviga kokku ning toppida siis käikudesse.

Keegi teadis veel, et väga tõhus pidi olema ka koerajunnide kasutamine. Jällegi tuleb käiguava üles leida ja sinna koerajunne panna. Lumi on sulanud, seega on võimalik külainimeste tarkust katsetada :) Ja nendel, kel ka vana talumaja praktiliselt maapinnale ehitatud ning põranda alla ei ole betooni valatud, tasub mutid majast kaugel hoida!

Naabrite toimetustest: Kõue Külade Seltsil uus rahvamaja ja uus koduleht!

Olen siin ikka ja jälle viidanud Triigi külavanema Juhani ajaveebile, millest - olgugi, et see tema isiklik ja ilukirjanduslik ajaveeb on - ma sain inspiratsiooni meie külade blogi loomiseks. Nüüd on Juhan loonud Kõue Külade Seltsi ajaveebi, mille käigushoidmisel hakkavad osalema ka teised seltsi külavanemad. Et siit nurgast vaadates on Kõue Külade Selts jätnud üsna hästi toimiva seltsi mulje - kõigil küladel on külavanemad, regulaarsed koosolekud ja omad traditsioonilised ühisüritused (mh külade päev) - jääme ootama põnevaid uudislugusid! Äkki saame isegi mõne uue idee :)

Kõue Külade Seltsil on järgmisel nädalal aga tõeline suurüritus. Rahvamaja ehitamine, millest on siin ka varem põgusalt juttu olnud, on jõudnud finišisse ja 5.detsembril 2008 kell 14.00 toimub rahvamaja pidulik avamine!