Hinnuhansu talus Kirivalla külas on sündinud vabariigiaegne Vanemuise teatri direktor Otto Aloe

Võlgneme meie külade ajalooga seoses palju tänu meie valla nõunikule Sirje Saulepile, kelle organiseerimisel tegutsev Ardu kodulooring sai hiljuti 10 aastaseks, nagu kirjutab Triigi külavanem Juhan oma blogis.

Pr Saulep on avaldanud mitu raamatut Kõue valla ajaloolistest persoonidest. Nii selgub tema raamatust "Noppeid tallatud radadelt", et Kirivalla külas Hinnuhansu talus on sündinud Otto Aloe (1894-1972), näitleja, näitejuht, teatritegelane (Vanemuise teatri juht 1935-1940), bibliofiil, ekskursioonijuht ja kodu-uurija.

Alljärgnev info ja lisatud pilt pärinevadki Sirje Saulepi raamatust "Noppeid tallatud radadelt", 2007, lk 12-25. Soovitan kindlasti ka algallikaga tutvuda, seal on palju huvitavat, sh teiste kolleegide memuaare Otto Aloest.

Otto isa Jaan Aaloe oli pärit Alansi külast Tiido talust ja ema Mai Pärm-Aaloe Ojasoo külast.

Otto Aloe läks Äksi küla Aleksandri valla (Kõue valla varasem nimi, loe lähemalt Kõue valla kodulehelt) kooli, mis oli kolmeklassiline. Hiljem viidi kool üle Harmi külla, kus Harmi mõisahoones eraldati ruumid kooli jaoks.

Otto Aloe õpetajas oli Johannes Ernesaks (1876-1952), kes oli Gustav Ernesaksa isa vanem vend. Ta töötas Äksi koolis kümmekond aastat. Kadja koolis töötas lühikest aega ka Johannese vend ja Gustavi isa Kustav Ernesaks.

26.aastane Otto läks 1920.a teatrikooli ning 1924 lõpetas ta teatrikooli I lennu.

1.juulist 1935 määrati Aloe Vanemuise teatri direktori kohusetäitjaks, alates 1938 määrati ta direktoriks. Aastatel 1935-1940 viis ta Vanemuise teatri kriisist välja ja aitas aluse panna ooperiteatrile Tartus.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi korraldatud Eesti teatri ajaloo ülevaatenäituse II osa kataloogis on kirjas:

Läbi aegade teenekaima direktorina Otto Aloe:

• renoveeris ja ehitas A.Matteuse projekti järgi Vanemuise maja ümber kaasaegseks teatri- ja konsertmajaks, lavaehituslikult tõi juurde ringhorisondi ja pöördlava,
• kujundas mitmežanrilise teatri professionaalset taset vääriva repertuaari, tehes ise ka dramaturgi tööd,
• komplekteeris võimeka ja eduka kunstilise juhtkonna ja uuendas truppi andekate näitlejatega,
• asutas ajakirja "Teater Vanemuine",
• kutsus ellu teatri õppestuudio.

Sõja puhkedes esitas Aloe lahkumisavalduse. Saksa okupatsiooni ajal oli ta ka vanglas. 1944-51 töötas ta Kunstifondi direktorina, hiljem giidina Tallinnas. Otto Aloe suri 1972 ja on maetud Metsakalmistule.

Tema poeg Ago Aaloest (1927-1980) sai väljapaistev geoloog.

Teine poeg Ülev Aaloe (1944) on teatritegelane ja tõlkija.

Külavanem käis teisi Harjumaa külavanemaid koolitamas (täiend.16.08.2010)

Täna käisin Kodukant Harjumaa kutsel koolitamas Harjumaa teisi külavanemaid ja külaelu edendajaid teemal, kuidas kajastada külaelu kroonikat internetis, kasutades blogiformaati. Pildid tegi Kaupo Reede.

Saab siis näha, kuidas Kadakaküla, Aaviku, Viskla, Peetri, Veneküla, Vaidasoo ja teiste külade blogid arenema hakkavad :)

Täiendatud 16.08.2010: Peetri külaelu eestvedajad katsetasid mõnda aega blogiformaati üsna aktiivselt, kuid mõne aja pärast otsustasid siiski põhjalikuma kodulehe kasuks, mis hõlmab ka foorumit jmt. Rae valla Peetri küla kodulehega saab tutvuda: http://www.peetri.ee

Taas laupäevak külaplatsil

Peale vihmast talve ja vihmast suve on meil olnud küllalt kena ilmaga sügis. Seetõttu saime täna toimetada külaplatsil. Koorisime ära sarikateks mõeldud palgid, enamik sai ka üle võõbatud. Reet ja Maili tegid kivihunniku asemel kivitee. Sai tehtud ka lõke ja põletatud oksarämpsu.

Vahepeal on valminud maakividest laotud postid ja nendele pandud tugitala. Hakkab looma!

Kunagi varem tehtud ajakava kohaselt oleks meil täna pidanud olema ka hooaja lõpupidu, mistõttu oli Heugenie valmistanud koduõlle, mille ta ka kaasa võttis kurgu kastmiseks ja meeleolu loomiseks.

Meelis kapa kallal

Heugenie (paremal) koos õe Hingega.

Jaan aktsioonis. Mees, kelleta meie külad ei oleks need, kes need täna on :)

Joel aktsioonis

Maili aktsoonis

Reet ja Mare plaani pidamas

Harmi mihklilaat taas rongkäigu ja puhkpilliorkestriga

Eelmisel aastal kirjutasin Mihkli laada korraldamisest ning kuidas Saksamaa eeskujul püüdsime teha enne laata rongkäigu koos puhkpilliorkestri ja põllumajandustehnikaga. Sel aastal oli laada korraldamine eeskätt Harmi kooli kanda. Habaja Külade Seltsi sügisesel koosolekul sain aru, et sel aastal ei tule mingit puhkpilliorkestrit ega rongkäiku. Seda toredam oli lugeda värskest Kõue Kuulutajast lugu Mihkli laadast, kust ilmnes, et oli taas kord rongkäik ning oli ka puhkpilliorkester Koselt! Väga tore, loodame, et üks traditsioon on sündinud.

Tegin uue blogi oma Saksamaa piltide jaoks, kust võib vaadata Lõuna-Saksamaal toimunud kreegifestivali rongkäigu pildigaleriid - see oli üritus, millest tuli idee 2007.a Harmi laadal rongkäik korraldada. Kreegifestival oli väga suurejooneline, seal oli seltse ka Prantsusmaalt ja Itaaliast, kaarikuga sõitis kreegiprintsess, aga ka mõni vanaaegne traktor.

Sügisene külamiljöö

Talvel pidasime vallaga kirjavahetust seoses Magnushoffi detailplaneeringuga. Meenutuseks - üks arendaja soovis esialgse plaani järgi rajada Alansi ja Lutsu külade vahelisele põllule 7 maja, mille katusekalle oleks olnud moodsatele majadele kohaselt 10-30 kraadi. Kirjutasime vallale, et meie meelest on siin tegu miljööväärtusliku piirkonnaga, mida tuleb säilitada. Vald ei olnud meiega nõus, viidates Patermaa ja Lillevälja majapidamistele. Need majad on küll uuemad, kuid on ehitatud põlistele talukohtadele, ümbritsetuna põlispuudest.

Siit väike valik sügisesi külamiljöö pilte, pildistatud ajavahemikul 30.september kuni 7.oktoober.

Euroopa Kohus huntide peletamisest

Seoses hiljutiste hundikarjarünnetega:
2007.a oli Luxemburgis asuvas Euroopa Kohtus menetluses Euroopa Komisjoni hagi Soome vastu seoses hundijahiks lubade andmisega.

Hundipilt on pärit wikipediast.

Mõned tsitaadid kohtulahendist:

Euroopa Komisjon, kes Soome Vabariigi kohtusse kaebas, väitis nii:

• Komisjon leiab, et Soome praktika lubada jahti kui ennetavat tegevust, on vastuolus loodusdirektiivi artikli 16 lõikega 1. Olukorras, kus on suure tõenäosusega ette nähtav, et hunt tekitab olulist kahju, saab neid kahjusid vältida ka muul viisil kui ennetava surmamisega. Kasutada võiks peletusvahendeid, lõhnaaineid, elektrikarjuseid või muid piirdeid, sulgeda kariloomad või koerad ööks ruumidesse, hüvitada juhuslikud kahjud. Kui jahiluba antakse ennetavalt, on vaevu tõenäoline, et surmatakse just neid hunte, kes põhjustavad olulist kahju. Igal juhul väljastavad Soome ametiasutused jahilube, ilma et seos kahjusid tekitavate isenditega oleks kohaselt tõendatud. Sellistel tingimustel ei kujuta jaht endast kuigi tõhusat meedet kõnealuste kahjude ärahoidmiseks.

Kohus leidis järgmist:

• Kuigi pole võimalik a priori välistada, et ühe või mitme isendi surmamine hundikarjast, mille teatavad liikmed põhjustavad või võivad põhjustada kahju, võiks selle kahju tekkimise ära hoida, selle kõrvaldada, või seda vähendada, tuleb tõdeda, et toimikus sisalduvad asjaolud ei kinnita ülaltoodud oletust. (p 42)


• Selles küsimuses tuleb märkida, nagu on tõdetud ka kaitsekorralduskava punktis 5.4.5, et ühe arvamuse kohaselt tekib huntides jahi tulemusena inimpelglikkus, mis aitab seega kahjusid vähendada, teise arvamuse kohaselt aga toob karja kuuluvate huntide jaht endaga kaasa kahjude suurenemise. Lisaks sellele on täpsustatud, et vastava küsimuse kohta on vähe loodusteaduslikke uuringuid. (p 43)
  
• Eeltoodut arvesse võttes tuleb nõustuda komisjoni väitega, mis põhineb hundijahi lubade ennetaval väljastamisel
  
• Eeloodud põhjendustest järeldub, et kuna Soome Vabariik lubab ennetavat hundijahti ilma et oleks tõendatud, et see hoiab ära olulise kahju loodusdirektiivi artikli 16 lõike 1 tähenduses, siis on Soome Vabariik rikkunud talle kõnealuse direktiivi artikli 12 lõikest 1 ja artikli 16 lõikest 1 tulenevaid kohustusi (p 47).

Minu mõtted: olen kahe käega EL algatuste poolt, mis on suunatud liigirikkuse säilitamisele. Samal ajal on päris keeruline selle argumentatsiooniga leppida olukorras, kus paljud inimesed hoiavadki koeri esmaspäevast saati öösiti toas või kuuris kinni. Mõelgem selles olukorras Joeli ja Heugenie peale, kes halva ilma korral peavad oma auto jätma teeristi ja kõndima jalgsi umbes kilomeeter mööda pimedat põlluvaheteed koduni, mille ümber võib luusida murdmishimuline hundikari... Jah, hundid inimest ei ründa, kõhe on aga siiski.

Täieliku kohtulahendiga saab tutvuda siin.

Sõnumitoojas artikkel Kodukant Harjumaa plaanidest seoses külavanematega

Ida-Harju ajalehes "Sõnumitooja" kirjutatakse, et Kodukant Harjumaal käivitus projekt "Külavanem – sild külale ja omavalitsusele".

Projekti lõppeesmärk on saavutada, et külavanemast saaks kohaliku elu edendamisel võtmeisik ning teda arvestataks ka kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil külaelu kaasarääkimisel. Projektiga seoses moodustati Külavanemate Koda, milles püüti kaasata võimalikult paljude piirkondade külavanemaid. Ka mina olen selle koja liige ning püüan kojas arutatavaid teemasid kajastada Kõue vallas. Kodukant Harjumaa tegevjuht Marianne Rosenfeld (pildil paremalt esimene) käis Kõue valla inimestele külavanemate projektist rääkimas juba septembris Harmis toimunud infotunnil.

Ajalehes "Sõnumitooja" kutsub Marianne üles kõiki kaasa mõtlema: "Kellel on veel soove ja ideid, andke meile teada, püüame neid kindlasti arvestada. Kui on külavanemaid, kes pole meiega veel liitunud, tulge julgesti."

Terve artikliga saab tutvuda siin.

Marianne kontaktid leiab Kodukant Harjumaa kodulehelt.

Täna oli KOP-projektide tähtaeg

Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade rahvas kasutas esimest korda võimalust KOP projekt kirjutada ja raha küsida selle aasta kevadel - Kirivalda külade ühise peopaiga ehitamiseks koos külakiige ja katusealusega. Et projekte saavad esitada külaseltsid, esitasime projekti Habaja Külade Seltsi kaudu, mille alla meie külad ka kuuluvad.

Sel aastal arutasime seltsi koosolekul, milliseid projekte sügiseks kirjutada. Mõtteid oli erinevaid: murutraktor külaplatsi hooldamiseks, meie kolme küla mälestuste kogumik, käimiskepid, koolitussari (teemade osas oleks mõeldav misiganes, mis on inimestele vajalik: alates tuleohutusest, naabrivalvest, esmaabist kuni ürdiaia rajamiseni), õppereis teiste külade kogemuste kuulmiseks ja oma kandist suurema hulga inimeste kaasamiseks seltsi tegevusse, laste mänguväljaku edasiarendamine.

Habaja Külade Selts otsustas esitada 3 projekti:

1) kahepäevane õppereis Järvamaal (seoses JAP liikmeks olemisega)

2) valda tutvustav brošüür

3) murutraktor.

Kõik väga vajalikud asjad. Õppereis on strateegiliselt ehk tuleviku mõttes väga oluline, sest enamikest Habaja Külade Seltsi alla kuuluvatest küladest ei ole aktiivseid liikmeid. Minu kogemused on näidanud, et hästi korraldatud õppereisil tekivad uued sõbrad, uus sünergia ning uus hingamine ka külaseltsil. Edukate külade taga on edukas meeskond ja seetõttu ei saa sellist kahepäevast reisi kuidagi alahinnata.

Valda tutvustav brošüür on ka kindlasti väga oluline, sest meil täna puudub selline asi. Õppereisidel, kus ise olen käinud, on leidnud kinnitust, kui oluline on küla või külaseltsi edukuse jaoks PR. Ilmselt on mõeldud, et valla brošüüris on info ka külaliikumise kohta ja külaseltside kontaktid.

Murutraktori hädavajalikkus on ilmne, arvestades seda, et järgmisel kevadel on meie külade inimestel võimalus siis regulaarselt hooldada Kirivalla külaplatsi.

Elame, näeme... ja hoiame pöialt!