Arheoloogid on seisukohal, et Alansil ja Kirivallas võidi elada juba 2000-1000 aastat enne Kristust. Seega on meie külad (nagu ka mitmed teised külad Kõue vallas - Harmi, Ojasoo, Kõue jt) 3000-4000 aastat vanad. Nii pika aja jooksul on arusaam majast ja külast kõvasti muutunud. Võttes arvesse viimaseid aegu arvatakse sageli, et üks õige Eesti (kui ugrimugri) küla on hajaküla. See on loonud ettekujutuse, et nii on see aegade algusest saati olnud. Kui olen tuttavatele selgitanud, et vaadake, siinsamas Alansi keskuses oli Rootsi ajal 24 elamist püsti, tundub see uskumatuna. Nii see siiski oli. Miks - seda oskavad ajaloolased paremini selgitada. Mina võin vaid arvata, et ehk oli selliselt parem kaitsta oma küla. Olid ju ikkagi ajad, kui ka Eestis üks kihelkond käis teisi kihelkondasid röövimas. Millised meie külad võisid välja näha 9.-10.sajandil, sellest võib väikse ettekujutuse anda Āraiši rekonstrueeritud järveasula Cēsise lähedal, mida peetakse võrdlemisi autentseks ning kuhu me suvel sõprade soovitusel sattusime.
1 kommentaar:
Ma usun, et 9.-10. sajandil - nooremal rauaajal ehk viikingiajal - olid Eesti külades vast juba algelised rehielamud. St meie külad latgalite Araiši järveküla laadsed väga välja ei näinud.
Varem - enne viikingiaega - ehk küll võisid ka meie majad niiviisi välja näha.
Postita kommentaar