Nädalavahetusel oli erakordselt tihe programm, sellele lisandus kaks tihedat päeva Rakveres, mistõttu tuleb nüüd nii mõnigi asi mõnepäevase nihkega. Suur aitäh Andrusele, kes vahepeal timmis volbriöö videot ning tegi oma debüüdi siin ajaveebis :) Aga nüüd tänase teema juurde.
1.juulil toimusid Kõue vallas mõttetalgud. Minu Eesti projektis osalemise visiooni autor on Triigi külavanem, kelle esialgse ambitsioonika plaani kohaselt pidi Kõue vallas toimuma 8 mõttekoda, millest üks oleks olnud Kiruvere muinaslaagris, lõkketule valgel muinasaegsetes riietes inimesed oma probleeme arutamas. Lõpuks jäid sõelale siiski kolm mõttekoda ning 1.mail kogunesidki inimesed Ardu kooli, Kõue Rahva Majja ning Harmi kooli. Osalesin ise Harmi kooli mõttetalgutel, millest on mul senini natuke segased tunded. Et alles hiljuti koguti sadu allkirju Harmi kooli kaitseks ning Kõue Ühinenud Pead kirjutasid isegi luuletuse Harmi kooli toetuseks, arvasin, et mõttetalgutele tuleb kohale praeguseid ja tulevasi lapsevanemaid, vilistlasi jne, kes on siiralt huvitatud sellest, et Harmi mõisa jääks alles Harmi kool. Seetõttu oli üllatus, et ega väga palju inimesi peale õpside kohal ei olnudki. Peale õpside olid üks noortekeskuse juht, üks raamatukogu juht, üks lasteaia juht, üks perearst, Habaja Külade Seltsi juhatus ja mõni inimene ehk veel, kokku 12-14 inimest. Milles siis asi? Kas asi ikkagi selles, et aeg oli vale, eestlased mõtlevad pigem sügisel, kui aia- ja põllutööd on tehtud. Tahaks siiralt uskuda, et kõik need inimesed, kes oma allkirja andsid Harmi kooli toetuseks, on siis pigem tegudeinimesed - kes igaüks toob ise sutsu küttepuid koolile, kui vallal raha ei ole, kes käärivad käised ning tulevad krohvivad ise talgute korras katkised seinad ning värvivad need üle.
Õpsidest, keda ma senini praktiliselt üldse ei tundnud, kuivõrd ei ole ise lapsevanem, jäi aga väga positiivne mulje ning ma saan nüüd täielikult aru, miks õpetajaid maa soolaks nimetatakse. Nimelt pidi talgute alguses igaüks sõnastama ühe "kuidas"-küsimuse. Mulle meeldis väga, et õpsidel oli väga palju küsimusi, mis puudutasid laiemalt kogukonna elavdamist, töötuks jäänud inimeste aitamist kogukonna poolt jne. Õpsid ei olnud tulnud kokku selleks, et arutleda, kuidas oma nahka päästa ehk teisiõnu, arutama seda, kuidas Harmi kooli päästa, et nende töökoht säiliks. Küsimus Harmi kooli nn lisaväärtusest ja Harmi kui mõisa edasisest arendamisest püstitati muidugi samuti teiste küsimuste seas, aga seda arutati alles pärast seda, kui me olime arutanud näiteks selliseid asju - kuidas saab elavdada küla/piirkonna kogukonna tegemisi, kuidas kogukond saab aidata raskustesse sattunud inimesi, et need ei tunneks end üksinda lootusetus olukorras, kuidas panna kohalikku omavalitsust huvi tundma valla keskusest kaugemale jääva piirkonna arendamisest ja sealsetest probleemidest.
Paljud skeptikud arvasid, et mõttetalgud on mõttetu mokalaat. Tegelikult oli korraldajatel sellele mõeldud ning arutelu tulemuste vorminõuded ise suunasid mõtlejaid juba sellele, et probleemide üle hädaldamise asemel keskenduda sellele, et mida esiteks MINA ISE saan ette võtta selle probleemi lahendamiseks, teiseks, mida saab kogukond ette võtta ja alles kolmandaks, mida saab riik ette võtta. Loomulikult läks mõnevõrra aega ka probleemide kirjeldamisele - eks inimesed soovivad ju pisut auru välja lasta. Kuid need rühmad, kus mina sattusin osalema, olid väga konstruktiivsed ning tõesti sisuliste lahenduste otsimisele suunatud.
Kokkuvõttes - kui Kõue piirkonnas on Kõue Rahva Maja selline vaimukeskus, siis minu meelest võiks Harmi koolis ka edaspidi perioodiliselt selliseid üritusi korraldada. Aga siis juba tõesti sügisel, kui inimestel õuetööd tehtud ning rohkem aega mõttetöö tegemiseks.
Paljud skeptikud arvasid, et mõttetalgud on mõttetu mokalaat. Tegelikult oli korraldajatel sellele mõeldud ning arutelu tulemuste vorminõuded ise suunasid mõtlejaid juba sellele, et probleemide üle hädaldamise asemel keskenduda sellele, et mida esiteks MINA ISE saan ette võtta selle probleemi lahendamiseks, teiseks, mida saab kogukond ette võtta ja alles kolmandaks, mida saab riik ette võtta. Loomulikult läks mõnevõrra aega ka probleemide kirjeldamisele - eks inimesed soovivad ju pisut auru välja lasta. Kuid need rühmad, kus mina sattusin osalema, olid väga konstruktiivsed ning tõesti sisuliste lahenduste otsimisele suunatud.
Kokkuvõttes - kui Kõue piirkonnas on Kõue Rahva Maja selline vaimukeskus, siis minu meelest võiks Harmi koolis ka edaspidi perioodiliselt selliseid üritusi korraldada. Aga siis juba tõesti sügisel, kui inimestel õuetööd tehtud ning rohkem aega mõttetöö tegemiseks.
Rohkem pilte Harmi mõttekojas toimunust vaata Habaja Külade Seltsi veebist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar