pühapäev, 31. mai 2009

Valdo Praust kõneles muinas- ja keskaegsest teedevõrgust


Valdo Praust, kelle nimi on igale ajaloohuvilisele tuttav eeskätt seoses tema loodud mõisaportaaliga, pidas Väätsa kodanikumajas tohutult huvitava ettekande, teemaks taas ajaloolise teedevõrgu kujunemine. Mees, kes on põhjalikult uurinud Eesti mõisate ajalugu, kes on kõik Eesti mõisad läbi käinud ning teab täpselt, mis ajast kuskile mõis tekkis, on nüüd fookusesse võtnud teede ajaloo. Ülima põhjalikkusega on ta läbi töötanud tuhendeid kaarte, mille põhjal pakkunud välja põnevaid hüpoteese.

Alansi-Kirivalla osas võrreldes eelmise ettekandega uut infot ei olnud, küll aga kuulsime uut põnevat Kose kohta. Valdo oletus, et Koselt Anna poole mingit teed keskajal ei läinudki, leidis kinnitust - 1597.a Ravila ja Paunküla mõisnike vahel sõlmitud piirilepingus kirjeldatakse detailselt maastikku ning Paunküla kandist Voosele minevat teed nimetatakse seal suureks maanteeks. Ei olnud tol ajal Kose-Ristil ka kõrtsu. Tõsiselt avaldas muljet Valdo kirjeldus võimalikust Suurest Kaguteest, mida mööda marssisid 15 000 venelast 11.-12.sajandil nt Keava ja Varbola linnuseid vallutama, vt samal üritusel olnud Juhani postitust ja pilte slaididest.

Kõrtsud olid üldse tunnusteks olulisest maanteest - mõelge nüüd ise - ajal, mil põhiliseks sõiduvahendiks oli hobuveok, liiguti 20-40km päevas. Siis oli vaja juba leida "hotell", kus saaks süüa ja öömaja, kus saaks sõiduvahendit "tankida" ja "parkida". Sellisteks "hotellideks" olidki omal ajal maanteekõrtsud.


Fotol jutu illustratsiooniks üks hiigelsuur maanteekõrts Läti Vabaõhumuuseumist, mida hiljuti külastasime.

Kolu-Äksi tee ääres oli neid päris mitu: (praegu Vabaõhumuuseumis asuv) Kolu kõrts, Leva ja Soibili kõrtsud (Kanavere külas), Kuusiku kõrts (on olemas ka Kirivalla küla 17.saj kaardil, tunnus on maja küljes olev lipuke, vt kujutis all), Seljamäe kõrts, Sookõrts (kaks viimast olid talitee kõrtsud).

Kirivalla küla kaart 1696.a, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1.2.C-IV-63

Puuduvad andmed, et Alansil oleks kõrts olnud, hilisemal ajal on aga Äksis olnud kõrts. Nii saab Eesti Ajalooarhiivi sünniregistritest teada, et 1762 sündis Äksi (Eeksi) kõrtsmikul Andresel ja tema naisel tütar Ann ja 1764 a sündis tütar Krõõt.
Samal aastal said aga Äksi Kõrtsu Mihkel ja Leena poja Antsu.





1771 oli Äksi kõrtsmikuks Tomas, tema naine oli peenemale päritolule viitava nimega Anna Regina Becker. Nende poja üks ristiisa oli Kõrtsu Mart Habajalt, mis viitab ka tol ajal Habajal olnud Kõrtsule.




Kirivalla Seljamäe kõrtsus 1775 sündinud lapse ristiemaks on omakorda olnud Tamsi kõrtsmiku naine.



Sookõrtsu kõrtsmik figureeris ajavahemikul 1760-1778 vaid ühes kohas - tuuleveski möldri poja ristiisana.



Harmi mõisa valdusi puutuvalt - tol ajal oli kõrts ka Riidamäel: 1766 sai Riidamäe kõrtsmik tütre Mai.


Valdo kinnitas, et ta on sügisel tulemas Kõue Rahva Majja, et selle kandi ajaloost rohkem pajatada. Üritus on absoluutselt kohustuslik kõigile:

- kohalikele (mitte ainult) ajalooõpetajatele, et lastes tekitada armastust ja lugupidamist oma kodukandi vastu ning sellega seoses loodetavasti ka suuremat eneseväärikust
- kohalikele praegustele ja tulevastele turismiettevõtjatele, et oma klientidele meie kodukanti paremini tutvustada
- ja otse loomulikult kõigile, kes oma kodu ja kodukanti armastavad, et olla ise kursis ja et oskaks ka muust kandist pärit sõpradele-tuttavatele jutustada, kui erilises kandis me siin elame :)

Nii et jälgige reklaami ja ärge magage üritust maha, Valdo räägib huvitavalt, näitab kaarte ja fotosid!

4 kommentaari:

katrin ütles ...

Kus asus Sookõrts? Kas sellest on tänapäeval veel mingeid märke looduses leida? Seesinane Sookõrtsu Kaarel peaks olema minu vanavanavanavanavanaisa :)

Monika ütles ...

Tere, Katrin :)
Vaat, milline põnev uudis :) Avastasin Alansi 1850a kaardilt koha "Sookõrtsu mägi", mis jääb Tallinn-Paide talitee trassi äärde. Ei ole veel seni jõudnud sinna kolistama minna, aga loodetavasti miskid märgid on veel leitavad. "Uurimisretke" tulemusi kajastan kindlasti selles samas blogis siin. Kui Sa seda pidevalt lugemas ei käi, siis võiksid mulle meilile (monika.mikiver@mail.ee) saata enda kontakti, et saaksin siis märku anda :)

Monika ütles ...

Unustasin ka küsimata, et kas on endal ehk ka rohkem andmeid, mis meie küla ajaloo kogumisel ja jäädvustamisel huvipakkuvad võiks olla?

katrin ütles ...

Ega ma muud oskagi öelda, kui et olen tuhninud mööda Kose koguduse meetrikaid, vakuraamatutes ja hingeloendites ja püüdnud oma sugupuud kokku seada. Eks sinna juurde lisandub ka üht-teist muidu huvitavat selle kandi ajaloost. Üht liini pidi, mida ma põhjalikumalt uurinud olen, on mu esivanemad pärit Karla külast, teine liin jookseb välja Paunkülla. Üks mu Paunkülast pärit esiisa võttis kõigi eelduste kohaselt endale naiseks ühe Sookõrtsi Kaarli tütardest. Meetrikast seda küll täiesti üheselt välja ei loe, ent mitut masti kaudsed tõendid kinnitavad seda päris tugevalt, nii et nüüdseks julgen kõrtsmik Kaarlit oma esiisaks pidada küll :) Vähemasti ei ole ma seni leidnud midagi, mis selle ümber lükkaks, pigem vastupidi.

Sookõrtsi nimetusega paralleelselt oli nähtavasti käibel ka Soosaare kõrts (Kaarlit nimetatakse erinevates kohtades nii- ja naapidi). 1930-ndatel välja antud skemaatilisel katastrikaardil on samuti olemas üks katastriüksus, mille nimi on Sookõrtsu. See tekitab mõtte, et kuskilt sealtkandist tuleks ehk otsida.