Järg Vainu talu rahva loole

Jõulude aeg on ikka natuke hingede aeg, kus käiakse sugulaste haudadel ja mõeldakse ka lahkunutele. Jõuluõhtul pinnisin oma ema ja uurisin Vainu talu rahva edasise saatuse kohta (teema algus on siin). Eelmine selleteemaline postitus lõppes selle koha peal, et vanaisa isa Daniel oli seitsme lapsega lesk, kui ta abiellus uuesti ning sai veel neli last. Mis neist sai ja kas kogu sellest jõugust elab veel järeltulijaid siinmail? Järgnevalt siis vanaisa õdede-vendade saatusest väike ülevaade.

Henriettet mäletan mina lapsepõlvest tädi Ettina seetõttu, et ta saatis mulle enda kootud kleidikesi, kui ma üsna pisike titt olin. Tema kootud riided olid nii ilusa mustriga, et mäletan seda emotsiooni senini. Ta meisterdas ka postkaartidest karpe, mis on meil tänini kasutusel. Omal ajal olid Vainu tubade seintel ka Etti tehtud väga kihvtid seinavaibad, sinise tähistaeva ja karvaste karumõmmidega, iga tegelaskuju erinevast materjalist, mis mulle väikse lapsena väga hästi meeldisid. Etti elas Kuimetsas ning tal oli kolm last, kelllel omakorda mitu last. Mina mäletan oma lapsepõlvest hästi Etti tütart Illa Aidamad, kes elas Äksis lipuvabriku kõrval selles pisikeses puidust majakeses ja kelle juures me alati teed joomas käisime, kui bussiga linna minek oli. Etti järeltulijaid elab Äksis ja üks lapselapselaps elab Kirivalla külas - see on meie Joel :)

Aliide oli olnud usklik, Kuivajõe külas olnud mingi usulahk. Ta elas põhiliselt Kaukaasias ning lapsi tal ei olnud.

Valentine (Vally) abiellus Anton Niidasega. Mingi aeg elasid nad Vainu õue peal kunagi olnud saunas, siis ehitasid aga omale maja, mida täna tuntakse Alansil Kopliotsa majapidamisena (varasematel kaartidel võib kanda ka Niidase nime). Lapsi neil ei olnud.

Rudolf Teewert abiellus Anniga Koselt. Nad elasid Voosimäel ning neil olid kaksikud Evi ja Einar. Voosimäe kohta on Daniel Teeveeri testamendis kirjutatud: "Minu kõige vanem poeg Rudolf on saanud minult enne selle testamendi tegemist pärisomanduseks "Voosimäe" talu, mis minu talust eraldatud ja ristikividega märgitud ning on juba tema kasutada." Evi ja Einar lõpetasid küll Harmi kooli, aga seejärel millalgi müüdi Voosimäe maha.

Tütar Salme oli surnud ja tütar Elviine suri 17.a vanuselt, nagu eelmise postituse juures olnud pildilt näha võis.

Poeg Kristjan sai surma vabadussõjas, tema nimi on koos paljude teiste kohalike meeste nimedega Kose surnuaias oleval mälestusmärgil.

Poeg Johannes sai surma II maailmasõjas, Sõrve säärel toimunud lahingus. Tema nimi on koos mitme teise kohaliku mehe nimega mälestusmärgil, mis seisab Habaja mõisa ees.

Johannesest on ainuke pilt, kus ta poisikesena osales juba kohalikus orkestris.

Johannes on minu teada esimeses reas parealt neljas.

Poeg Oskar abiellus Koplimetsa talust Kirivalla külast pärit Benita Soonega, kes oli kahe pojaga leseks jäänud 1941 suvel: "Sellel ajal lasksid venelased iga päev maha inimesi, keda kätte said. Ojasool lasksid maha August Soone, Eduard Abramsi, Heinrich Pärna, Anton Liivandi ..." (Tamme-Eeri mälestustest). "Hea seltskonnategelane oli meierei raamatupidaja Benita Soone. Ta oli näidendite etteütleja, deklameerija ja naiskodukaitse liige." Benita järeltulijad omavad kinnistuid Alansi külas ning poeg Rein elab suviti Ojasool.

Tütar Anette (Neta) abiellus Hugo Vahtolaga, kes oli Tamme-Eeri tädipoeg. Tamme-Eeri mälestustes: "Kirimäe (Kuivajõe küla) perenaisel Liisul ja permees Jüril (Jürgenson) oli kolm poega: Rudolf, Hugo ja Oskar. Poeg Hugol, eestistastud nimega Vahtola ja Anetel oli kolm poega: Rein, Ants ja Toomas." Neta järeltulijaid siinkandis ei ela.

Noorim poeg Edgar (Eki) abiellus Aliide Telliskiviga (s Kalju), kes oli väikse tütrega lesk. Eki ja Ly ning Oskari ja Benita laulatus toimus samal päeval, juulis 1946.. Eki lapsendas väikese tüdruku, kellest sai kunagi hiljem minu ema. Minu lapsepõlvesuved möödusid Vainul ning juba väikse lapsena teadsin, et siia ma kunagi elama kolin :)

Pildil paremal allakirjutanu koos lapsepõlvesõbra naabripoiss Aloga.