Habaja mõisa viimasest omanikust parun Hunniusest, täiendatud 19.dets

Uurin jõudumööda ka Habaja mõisa ajalugu, sest Kirivalla küla kuulus ajalooliselt Habaja mõisa alla, samal ajal kui Alansi kuulus Harmi mõisa alla.

Habaja mõisa viimast omanikku on külainimesed nimetanud parun Hunjuseks. Hunniuse suguvõsa väärib lähemat vaatlemist. Balti aadli genealoogilist käsiraamatut uurides ilmneb, et Hunniuste suguvõsa on pärit švaabimaalt ehk Württembergist. Marbachi-nimelises linnakeses Neckari jõe ääres (kus on muide sündinud ka tuntud kirjanik Fr.Schiller) oli 16.sajandil linnapeaks Johann Hunn (1484-1518?), seejärel tema poeg Michael Hunn. Vaatame lähemalt Michaeli pojapoega, kellele pandi nimeks Ägidius Hunnius der Ältere (1550-1603).

Ägidius Hunnius õppis Tübingeni ülikoolis, kaitses 17.a vanuselt magistrikraadi ning temast sai 1576.a Marburgi ülikooli teoloogia professior. 1592 kolis ta Saksenisse Lutheri linna Wittenbergi, kus ta tegutses nii Wittembergi ülikoolis ja oli Wittembergi lossikiriku praost. Meenutuseks - 31.oktoobril 1517 naelutas Martin Luther sellesama Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millest sai alguse reformatsiooniliikumine. Ägidius osales ülimalt aktiivselt teoloogilistes diskussioonides, olles aktiivne luterliku ortodoksia esindaja ning publitseeris mitmeid teoseid. Vaata tema eluloo kohta põhjalikumalt siit.

Ägidius der Ältere kujutis wikipediast.

Ägidius sai kaheksa last, kellest kuulsamad olid isa jälgedes teoloogideks saanud Nikolas Hunnius ja Ägidius Hunnius der Jüngere, aga ka õigusteadlane Helfrich Ulrich Hunnius.

Helfrichi poeg Detlev elas Soomes, kus ta ka 1664 suri. Kuid tema naine koos lastega kolis 1666 Eestisse. Detlevi järeltulijatest sai tuntuks mudaravi avastaja Karl Abraham von Hunnius:

Karl Abraham von Hunniuse kujutis Läänemaa muuseumi kodulehelt.

"Teaduslik ja teadlik lähenemine meremudale kui ravivahendile, samuti ülevenemaalise kuulsusega kuurordi tekkimine Haapsallu, on seotud meditsiinidoktor Carl Abraham Hunniusega. C. A. Hunnius sündis 3. augustil (v.k.j. 23 juulil) 1797. aastal Tallinnas Saksa soost suurkaupmehe perekonnas. Ta isa pärines Magdeburgist ja oli kuulsa teoloogiaprofessori, 16. sajandil Lutheri õpetuse eest võidelnud Aegidius Hunniuse järeltulija. Carl Abraham omandas üldhariduse Tallinna toomkoolis ja aastail 1815–1819 õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust.

1820. aastal tuli äsja ülikooli lõpetanud 23-aastane Carl Abraham Hunnius Haapsallu tolleaegse kreisiarsti G. Printzi abiks ja invaliididekomando haigemaja juhatajaks. Sajandi algus oli Venemaale olnud sõdaderohke. Kuigi Haapsalu see otseselt ei puudutanud, ulatusid sõjaviletsuste järelkajad siiagi: enamik invaliididekomando haigla patsientidest olid omaaegsed sõjamehed, nüüd vigased ja haiged sõjainvaliidid, kes vajasid ravi ja hooldamist.

/.../

Igapäevased arstikohustused viinud arsti sageli ka vaeste rannakalurite perekondadesse. Ühe niisuguse käigu ajal märganud ta vana kalurit, kes hoidnud paljaid jalgu päikesest soojendatud mudas. Küsimusele, mida ta seal teeb, vastanud vanake, et tal on jooksva ja et jalgade leotamine soojas meremudas toob kergendust. Dr. Hunnius asus asja teaduslikult uurima."

1825 sündinud poeg Karl Arthur Woldemar jätkas isa tööd.

Tsitaadid pärinevad Haapsalu SPA Fra Mare kodulehel olevast põhjalikust ajalooülevaatest, mille on koostanud Ülle Paras Läänemaa muuseumist.

Nüüd jõuame lõpuks ka Habaja mõisani - 1907 omandas Habaja mõisa Arthur von Hunnius, Karl Arthur Woldemari poeg ja mudaravi avastanud Karl Abrahami pojapoeg, kes ajalooarhiivi andmetel omandas mõisa 1907.a 62 000 rubla eest.

Arthuri täielik nimi oli Arthur Alexander Eduard Konstantin von Hunnius (s 1867). Arthuril oli 4 last, kellest kolm sündisid Kaius ja üks Tallinnas. Mõisaportaali andmetel oli Habaja mõis Hunniuste perekonna valduses kuni 1939. aasta võõrandamiseni.

Tamme Eeri mälestuste järgi pidas Habaja mõisa Arthur Hunniuse surma järel poeg Hans. Eesti vabadussõja järgse maareformi käigus jäi Hunniusele ainult mõisasüda ja temale kuuluv Ritle talu (Alansi külas) ja seda tingimusel - arendada seemnekasvatust, mida ta oli ka teinud.

Selle perioodi kohta käivas B.Viidingu jutustuses "Hermann Kuning", kus on nimetatud paruness Elise Hunniust (Arthuri naist?): "Hakkas väiketalude pankrotistamise ajajärk, keda jöukamad talud ära ostsid, ja asunikest said hallparunite moonakad. Tarvitati isegi sarnast survet, et hallparun ei andnud rehepeksumasinat asunikele kasutada ja kes omas vöi-juustutööstust, ei võtnud sinna vastu asuniku piima. Vannuti alla, müüdi koht ära ja hakati samas moonakateks. Hallparuness Hunnius Elisel oli Habaja mõisa endine piir 1936. aastaks taastatud, asunike külast metsa all oli saanud moonakate elupaik, kes käisid tööl Hunniuse juures. Tal oli lõpuks üle kahesaja hektari põldu, oli traktoreid, oli 25 tööhobust, 55 lehma ja viinavabrik.", vt H.Kuningi mälestuste kohta siit.