laupäev, 20. detsember 2008

Külakoosolekust veel: tulevikuplaanidest

Eelmisel nädalavahetusel sai kirja üks osa 12.detsembril toimunud külakoosolekust, nimelt see osa, mis puudutas tagasivaadet aastale 2008. Samal üritusel püüdsime teha väikse ajurünnaku tulevikuplaanides selgusele jõudmiseks.
Et ei oleks olukorda, kus ainult paar sõnakamat hõikavad oma mõtted häälekalt välja, otsustasime katsetada väikestes rühmades arutelusid. Rahva rühmadeks jagamisega sai omajagu nalja. Kõigepealt palus Andrus moodustada rivi pikkuse järgi. Mitmel abielupaaril võttis mees kõpsti naise kõrvale ritta või oli siis vastupidi. Andmete ülekontrollimisel tuli niimoodi mitu paari "lahutada" ja meespool saata mitu kohta ettepoole.
Teise rivi palus Andrus moodustada külas faktiliselt kohal elatud aja järgi. Kõige kauem külas elanud inimene rivi ühte otsa ja kõige vähem siis teise otsa. Et meil küla tegelikke vanimaid elanikke ei olnud kohal, osutus kõige vanimaks olijaks Einart Salupõld Alansilt Erlenstegi talust, kes on siin elanud 37 aastat ehk sünnist saati. Kõige uuem külaelanik oli Ülle Haavasalu Otti talust, kes on küll Alansil sündinud, kuid sattus reas viimaseks seetõttu, et ta vahepeal linnas elas ning nüüd kahe aasta eest taas sünnikoju kolis.
Järgnevalt moodustati viis rühma, iga rühm sai ühe küsimuse puremiseks. Teatud aja möödumisel liikus iga rühm järgmise paberi juurde, kus sai teise rühma tööd täiendada, kuni ring sai peale. Mõned märksõnad olgu siin ka ära nimetatud, nii päris tõsised kui ka mõned naljaviluks pakutud :), aga sellegipoolest on siin mitmeid teemasid, mille lahendamisega tulevikus edasi tegeleda.
1. Mida saaksime teha, et külad oleksid kenamad?
- Igaüks teeb oma kodu ja kodu ümbruse korda
- Teeäärte niitmine
- Likvideerida ohakaväljad ja varemed
- Lillepott teadetetahvli juurde
- Viidamajandus + talusildid
- Korraldada ühine vanaraua äravedu
- Teeäärte puhastamine võsast (Lutsu küla ja Kirivalla vahel olev tee kipub kinni kasvama)
- Heakorratalgud
- Ühine lilleistikute kasvatus ja nt amplite soetamine
2. Mida saaksime teha, et püsiks "meie-tunne"?
- Ühine mure - võimalus ühiselt lahendusi otsida
- Ühised üritused, mis annaks kõigile midagi (sobiks ka lastele ja vanematele inimestele)
- Traditsiooniliste ürituste pidamne (jaanipäev, vastlad, maituli, mardi-kadripäev jt)
- Ühissünnipäevade tähistamine või sünnipäevakaartide saatmine sünnipäevalapsele
- Istukite ost-müük
3. Mida saaksime teha, et meie elu oleks turvalisem?
- Naabrivalve
- Koerad
- Haned
- Valvesüsteemid (GSM-valve)
- Aiavalgustus, ka liikumisanduriga valgustus
- Rakulkad
- Külapatrull ja kolme küla šeriff
- Enesekaitsevahendid kodus
4. Mida saaksime teha, et igast korstnast tõuseks suits? Ehk teisisõnu ka väike uuring riskifaktoritest, millega tuleks tegeleda, et senised püsielanikud ei tahaks külast lahkuda?
- Kõrvalteede korrashoid, lumelükkamine
- Bussiliiklus, ühistransport, koolibuss
- Töökohad kohapeal, kodus töötamise võimalus
- Aktiivne külaelu -> rohkem suhtlemist, võimalik kopereeruda sõitude korraldamisel
- Naistevahetus üheks nädalaks
Järgmine suurem eesmärk on Alansi ja Kirivalla sünnipäeva tähistamine 2011.a, mil täitub 770 aastat nende külade esmamainimisest. Siis korraldame suuremat sorti kodukandipäeva, milleks hakkame juba nüüd ideid koguma. Selle nimel hakkame külasid kenamaks tegema, vt tegevusi ülal. Selle nimel hakkame süstemaatiliselt ka küla ajalugu kirja panema, ka iga talu ja pere lugu, et välja anda väike raamatuke meie külade kohta. Ja selleks ajaks saame küla kiigeplatsi katusekarkassile kindla katuse peale, oleme ehitanud mõned pisiatraktsioonid lastele ning teinud sinna ka väikse lillepeenra.
Tulevikuplaanidest rääkides panen kirja veel üritused, mille korraldamiseks külarahvas mõtteid mõlgutas. NB: alljärgnevalt on esitatud ettepanekud, millest kõigi realiseerimist ma ei saa tagada :) Aitäh ideede eest! Kellel veel takkajärgi mõni mõte sähvatab, siis minu infokanalid (meil, telefon ja kirjakast) on teil teada.
- jaanuaris lumelinna ehitamine (kui lund on)
- kolmekuningapäeval kuuskede põletamine
- veebruaris vastlapäev
- aprill: lihavõttemunade koksimisvõistlus
- jüriöö
- maituli
- mailaat (istikud, kutsuda teiste külade rohenäpud kohale)
- jaanituli, jaanilaat
- juuli: külaselts osaleb ülevabariigiliste roosipäevade korraldamisel
- juuli: ideereis - tutvuma teiste asjalike külaseltsidega, külastame nende iluaedu
- iga kvartal eelmise 3 kuu sünnipäevalaste sünnipäevade tähistamine
- augustis piknik roosiaias
- septembris - suve lõpuõhtu, lõikuspidu
- kadripäev-mardipäev, sh pidu siseruumis kostümeeritult, toidupoolis kaasa, mardi-kadrilaulud. Kokkutulek teiste külade santidega
- detsembris: jõuluvana
- aastavahetuse vastuvõtmine kiigeplatsil kaasatoodud söögi-joogiga
Mina lisaks siia enda poolt:
- maikuus, õunapuude õitsemise ajal kogu külarahva ülespildistamine. St iga pere, soovi korral koos pudulojustega, oma kodutare ees.
- hoidistelaat ja parima hoidise valimine (sarnaselt Olustvere hoidistemessiga)
- rabamatk (nt Mahtra sõja aastapäeval, aga miks mitte ka fotoretked jt temaatilised matkad).
Rabamatka nimetati ka külakoosolekul. Roositalu pidaja Mart rääkis, et ta tunneb hästi Mahtra külaelu eestvedajaid, kes seal on matkarajad üles ehitanud ja on korraldanud ka rabamatku üle Mahtra raba. Seega on põhjust minna külla Mahtra rahvale ja uurida, kuidas me koostööd saaksime teha.
Ma palusin teil, kallis külarahvas, mõelda ka sellele, kes mis ürituse korraldamisel kaasa lüüa tahaks. Kahjuks ei leidnud ma küsitluslehtede pealt selle kohta midagi :( Sellegipoolest võite arvestada, et ma teen ühele või teisele teist ettepaneku mõne ürituse korraldamine enda peale võtta või kaasa aidata teatud osas. Teeme, mis suudame - peaasi, et külaplats tühjalt ei seisa!
PS: külakoosolekul sai pilti tehtud nii tublimate tunnustamisest, külaelanike rivistusest kui ka rühmatöödest, kuid kahjuks läksid need pildid sinnasamusesse koos läpaka kõvakettaga :(

Kommentaare ei ole: