Järg Vainu talu rahva loole

Jõulude aeg on ikka natuke hingede aeg, kus käiakse sugulaste haudadel ja mõeldakse ka lahkunutele. Jõuluõhtul pinnisin oma ema ja uurisin Vainu talu rahva edasise saatuse kohta (teema algus on siin). Eelmine selleteemaline postitus lõppes selle koha peal, et vanaisa isa Daniel oli seitsme lapsega lesk, kui ta abiellus uuesti ning sai veel neli last. Mis neist sai ja kas kogu sellest jõugust elab veel järeltulijaid siinmail? Järgnevalt siis vanaisa õdede-vendade saatusest väike ülevaade.

Henriettet mäletan mina lapsepõlvest tädi Ettina seetõttu, et ta saatis mulle enda kootud kleidikesi, kui ma üsna pisike titt olin. Tema kootud riided olid nii ilusa mustriga, et mäletan seda emotsiooni senini. Ta meisterdas ka postkaartidest karpe, mis on meil tänini kasutusel. Omal ajal olid Vainu tubade seintel ka Etti tehtud väga kihvtid seinavaibad, sinise tähistaeva ja karvaste karumõmmidega, iga tegelaskuju erinevast materjalist, mis mulle väikse lapsena väga hästi meeldisid. Etti elas Kuimetsas ning tal oli kolm last, kelllel omakorda mitu last. Mina mäletan oma lapsepõlvest hästi Etti tütart Illa Aidamad, kes elas Äksis lipuvabriku kõrval selles pisikeses puidust majakeses ja kelle juures me alati teed joomas käisime, kui bussiga linna minek oli. Etti järeltulijaid elab Äksis ja üks lapselapselaps elab Kirivalla külas - see on meie Joel :)

Aliide oli olnud usklik, Kuivajõe külas olnud mingi usulahk. Ta elas põhiliselt Kaukaasias ning lapsi tal ei olnud.

Valentine (Vally) abiellus Anton Niidasega. Mingi aeg elasid nad Vainu õue peal kunagi olnud saunas, siis ehitasid aga omale maja, mida täna tuntakse Alansil Kopliotsa majapidamisena (varasematel kaartidel võib kanda ka Niidase nime). Lapsi neil ei olnud.

Rudolf Teewert abiellus Anniga Koselt. Nad elasid Voosimäel ning neil olid kaksikud Evi ja Einar. Voosimäe kohta on Daniel Teeveeri testamendis kirjutatud: "Minu kõige vanem poeg Rudolf on saanud minult enne selle testamendi tegemist pärisomanduseks "Voosimäe" talu, mis minu talust eraldatud ja ristikividega märgitud ning on juba tema kasutada." Evi ja Einar lõpetasid küll Harmi kooli, aga seejärel millalgi müüdi Voosimäe maha.

Tütar Salme oli surnud ja tütar Elviine suri 17.a vanuselt, nagu eelmise postituse juures olnud pildilt näha võis.

Poeg Kristjan sai surma vabadussõjas, tema nimi on koos paljude teiste kohalike meeste nimedega Kose surnuaias oleval mälestusmärgil.

Poeg Johannes sai surma II maailmasõjas, Sõrve säärel toimunud lahingus. Tema nimi on koos mitme teise kohaliku mehe nimega mälestusmärgil, mis seisab Habaja mõisa ees.

Johannesest on ainuke pilt, kus ta poisikesena osales juba kohalikus orkestris.

Johannes on minu teada esimeses reas parealt neljas.

Poeg Oskar abiellus Koplimetsa talust Kirivalla külast pärit Benita Soonega, kes oli kahe pojaga leseks jäänud 1941 suvel: "Sellel ajal lasksid venelased iga päev maha inimesi, keda kätte said. Ojasool lasksid maha August Soone, Eduard Abramsi, Heinrich Pärna, Anton Liivandi ..." (Tamme-Eeri mälestustest). "Hea seltskonnategelane oli meierei raamatupidaja Benita Soone. Ta oli näidendite etteütleja, deklameerija ja naiskodukaitse liige." Benita järeltulijad omavad kinnistuid Alansi külas ning poeg Rein elab suviti Ojasool.

Tütar Anette (Neta) abiellus Hugo Vahtolaga, kes oli Tamme-Eeri tädipoeg. Tamme-Eeri mälestustes: "Kirimäe (Kuivajõe küla) perenaisel Liisul ja permees Jüril (Jürgenson) oli kolm poega: Rudolf, Hugo ja Oskar. Poeg Hugol, eestistastud nimega Vahtola ja Anetel oli kolm poega: Rein, Ants ja Toomas." Neta järeltulijaid siinkandis ei ela.

Noorim poeg Edgar (Eki) abiellus Aliide Telliskiviga (s Kalju), kes oli väikse tütrega lesk. Eki ja Ly ning Oskari ja Benita laulatus toimus samal päeval, juulis 1946.. Eki lapsendas väikese tüdruku, kellest sai kunagi hiljem minu ema. Minu lapsepõlvesuved möödusid Vainul ning juba väikse lapsena teadsin, et siia ma kunagi elama kolin :)

Pildil paremal allakirjutanu koos lapsepõlvesõbra naabripoiss Aloga.

Jõul

Rahulikke jõulupühi, kallid Alansi, Kirivalla ja Lutsu küla inimesed!

Parimad soovid ka meie sõpradele, kes tavatsevad selle ajaveebi kaudu meie toimetamisel silma peal hoida ja meile kaasa elada!

Pildid on skännitud, kunagi on keegi need saatnud Vainu omaaegsele pererahvale :)

Külaelu argipäev 60ndatel

Kui minu põlvkonnale ja minust noorematele kangastub märksõnaga 60ndad biitlid ja rock´n roll, minikleidid ja sellega seonduv ajastule omane glamuur, siis maaelu argipäev 60ndatel Habaja sovhoosi töölistel oli miskit muud.

Ma ei kujuta ette, mis asjaoludel on meie majas Habaja sovhoosi II brigaadi kaustik, aga selle ma pühade-eelse suurpuhastuse käigus avastasin. Mõned väljavõtted:

1963

29.dets

Tamm Harald vedas puid metsast välja 1 km 18m3 (loe:kuupmeetrit)

1964

30.dets

Tamm Harald vedas puid metsast välja 1 km 18 m3 ja raius külmand sõnnikut lahti 4m3

Tamm Laine - " - 2m3

Kruusma Elvi - " - 2 m3

Kristal Armilde - " - 1 m3

Aidama Ilmi - " - 1 m3

13.märts

Aidama Ilmi vedas heinu Harmi talli 2,5km 9 ts

Randle August vedas värava puid 5,5 km 2,5 m3

Kruusma Elvi - " - 2,5 m3

Lepp Aliide loopis sõnnikut ette 20ts ja vedas laotamisega 1,5km 20 ts

1.aug

Lepp Aliide kõblas kaalikaid, tugev rohi 300m

Saadi Ida -" - 500m

Kruusma Elvi - " - 500m

Kristal Armilde - " - 500m

Lepp Matti ja Volmerson Juhan - vedasid väravaid traktoriga 3,5 km 72 paari

3.aug

Lepp Matti vedas heina 1,5km 18ts ja hangus koormasse 40 ts

Hermans Linda, Lillend Tiit, Teeveer Aliide ja Salupõld Maire võtsid virnal vastu põlluheina 50 ts

Minu vanaema Aliide Teeveer on oma töö eraldi märkmikku märkinud, mõned väljavõtted:

märts 1965

10.03 lehmi ajasime Habajale ja Habajalt mullikaid Ojasoole

11.03 2 koormat silo Rehele 1200 kg

13.03 2 koormat suhkrupeeti Rehele

15.03 2 koormat silo Lööra

16.03 1 koorem silo ja teine peeti Lööra

17.03 2 x silo Lööra

22.03 sõnnikuvedu (kolmekesi)

23.03 sõnnikuvedu (kahekesi Lillendiga)

24.03 sõnnikuvedu (üksinda)

25.03 porgandeid valimas

26.03 1 kord silo ja 1 kord naerid

27.03 5 koormat sõnnikut

29.03 sõnnikuvedu 7 koormat

30.03 7 koormat igaüks, Lillend 2 koormat vähem

31.03 6 koormat sõnnikut

aprill 1965

1.04 Harmi kooli puid vedamas traktoriga 38 ruumi. Loopisime peale mina, Asta ja Helmet.

2.04 Ei käinud tööl, oli traktorite ülevaatus. Asta ka ei käinud tööl, käis linnas Lepa lõnga müümas.

3.04 Loopisime 56m puid peale Asta ja Helmetiga

4.04 laadisime puid peale Ly-Helmet-Asta

5.04 laadisime puid 49m Ly-Asta-Helmet

6.04 Valisime Astaga kartuleid (ühe palju)

7.04 koristasime küüni ja valisime kartuleid (Liine-Linda-Asta-Ly)

8.04 valisime kartuleid (Liine-Ly-Asta-Linda-Meliide)

9.04 - " -

10.04 kartuli valimine Ly-Meliide-Hilda - Linda. Asta oli see päev kodus, saunapäev.

12.04 valisime Ly-Linda-Hilda-Asta

13.04 Valisime kartuleid Ly-Asta-Linda-Meliide-Hilda-Liivi

14.04 Valisime kartuleid Ojasool Linda-Asta-Ly

15.04 Valisime kartuleid Alansil pärast vedasime Ly-Linda-Asta

16.04 Valisime kartuleid Ojasool, Asta ajas natukene kuhja mulda ja oli Lööra laudas

17.04 laupäev ei olnud tööl. Asta tegi sauna ei olnud ka tööl

19.04 vedasime traktoriga kartuleid 2x Laine-Laine-Ly

20.04 Ajasin kuhja mulda ära

21.04 Valisime kartuleid

22.04 Valisime kartuleid

23.04 Valisime kartuleid (Asta oli ka 3 tundi, siis läks Kosele, siis jäin üksinda)

Laupäev 24.04 valisin üksinda ja tegin veerand kuhja lahti

26.04 Valisin kartuleid Astaga

27.04 Valisin kartuleid Milde-Asta-Ly

28.04 Valisin kartuleid Milde-Asta-Ly. Asta läks varem ära, Habajal öövalves veel õhtul

29.04 Valisin kartuleid üksinda. Asta oli kodus, oli öösel öövalves. Milde müüb vasikat ja oli öösel sünnipäeval.

30.04 olin kodus. Asta oli ka kodus. Oli mai laupäev

Mai

3.05 Vedasime lämmastikku Aama küünist ja pärast külisime Rõudema põllule 11 kt Astaga kahekesi

4.05 Valisime kartuleid Astaga ühepalju

5.05 Valisime kartuleid ja vedasime põhku ja põletasime siloaugu juures

6.05 sündis vasikas, tööl ei olnud

7.05 panime kartuleid

8.05 külisime väetist 9,5 lt kahekesi Astaga

10.05 valisime Astaga kartuleid

11.05 olin Kirivallas tööl, sorteerisime kartulit

12.05 olin Kirivallas tööl, sorteerisin

13.05 vedasin sõnnikut üksinda

14.05 vedasin sõnnikut Juulaga (?)

15.05 sorteerimas kartulit

17.05 vedasime lehma laudast paska Liinega

19.05 sorteerisin kartulit

20.05 -"-

21.05 olin haige

22.05 olin haige

24.05 sorteerisin kartulit

26.05 purustasin väetist

27.05 vedasin paska lehmalaudas

28.05 vedasin sõnnikut 16 koormat kella poole kaheksani

29.05 vedasin lehma laudast paska

juuni

1.06 vedasin lehma laudast paska

4.06 väetist vedasin

5.06 sorteeri peal

14.06 vedasin sõnnikut

15.06 Alansil rohimine

16.06.-23.06 sama

24.06 rohisin oma vagu

25.06 niitsime tee ääri

26.06 Kirivallas rohimas

28.06 Kirivallas rohimas

30.06 külisime kunstväetist

juuli

1.07 rohisime 4 vagu

2.07 rohisime 3 vagu

3.07 rohisime 1 vagu

05.07 rohisime oma tükki

september

1.09 kunstväetise külv

2.09 kunstväetise külv

3.09 kivivedu Kuusikult 7,5 tonni

4.09 Koplimetsa riisete (?) vedu

6.09 asendasin karjakut

7.09 põhukuhjas

8.09 Maretiga vedasime hobusega puid

9.09 kunstväetise külv

10.09 kunstväetise külv

10.09 kuhja tegemine

11.09 traktoriga puude vedu

13.09 traktoriga puude vedu

14.09 külisime kunstväetist

15.09 Virumäe põhukuhjas

16.09 Virumäe põhukuhjas

oktoober

11.10 enne lõunat sorteeri peal ja pärast võtsime kambas kartuleid 9 kasti

12.10 enne lõunat võtsime kartuleid 14 kasti Lindaga (27 kokku) ja 4-10 olime kartuli sorteeri peal

13.10 kartuleid 16 kasti

14.10 kartulid noppinud 12 kasti (24 Maretiga) ja peale lõunat ajasin kaera laiali

15.10 peedipõllul (lubati 5 rbl)

16.10 herne masindamine

18.10 herne masinas

19.10 kiskusin kaalikaid

20.10 käisin Kosel

21.10 panime peetisi korda peedipõllul

22.10 sorteerisime kartuleid

23.10 linnas

25.10 loopisime kaalikaid siloauku ja kartuleid sorteerisime

27.10 panin riiseid peale

28.10 - " -

29.10 loopisin kaalikaid

30.10 - " -

november

1.11 kapsaid Habajal

3.-5.11 sama

6.11 kapsaid Ojasool

9.11 kapsas ja põhuvedu Habajal

10.11 masindame härjapea seemet

11.11 ristikuseeme

13.-18.11 kodus haige

19.11 masindus härjapea seeme

20.11 - " -

22.11 sõnnikuvedu kartulikuhjadele Siimu tallist

23.11 purustasin seemet

24.11 purustasin seemet

25.11 sõnnikuvedu Ritlelt

26.11 - " -

27.11 lõssi vedu Äksist Kuusikule

28.11 kaalikavedu karjalauta

29.11 kütsin tuba

31.11 panime seemet kotti

detsember

3.12 vedasin heinu ja silo

4.12 kartuleid valisime

jaanuar 1966

6.01 jahvatasime heina jahu

7.01 vedasin turvast 2x Kuusiku

8.01 raiusin siloauku lahti ja vedasime 6x

10.01 heina jahu jahvatasin

11.01 purustasime turvast

12.01 purustasime turvast (nahk oli nii märg - kiire töö) ja vedasime 2 k põhku

13.01 turva vedu Habajale ja pärast üks traktori käru täis põhku talli juurde

14.01 palju tuiskas, Sassi ei tulnud, siis Linda, Maret ja mina tõime põhku ja heinu

17.01 aeti Habajale - Lindaga pidime turvast purustama, läks katki, siis saadeti käruga kartulit tooma. Käisime Harmis, ära ei saanud (tee tuisand) külmetasime

18.01 Habajal purustasime turvast kella 3ni, siis saadeti Kõrgeväljalt kartulit tooma 1 tonn. Linda-Ly-Männisalu

19.01 kästi sigala sõnikut kangutada, kuid ma ei teinud. Paterma ... kangi (?) Külma 32 kraadi, tulin kodu.

24.01 Kirivallas Lindaga vedasime karjalaudast sõnnikut 14 koormat

25.01 Lindaga vedasime põhku 6 koormat

26.01 sõnnikuvedu Ritlel

27.01 sõnnikuvedu Kuusikult 10 tonni

31.01 sõnnikuvedu Habajal

Lõpetuseks üks pilt vanaema Aliide ("Ly") Teeveeri nooruspõlvest, kes sündis 6.detsembril 1910, kasvas üles Valtu mõisavalitseja kasulapsena ja oli vabariigi ajal üks väga peen preilna, kes valiti ka Märjamaa missiks.

Kõue rahvamajas peeti suuri plaane

Eile käisin Kõue rahvamajas. Seal toimus JAP ehk Järva Arengu Partnerite projektijuhtimise koolitus, kuhu kella 13 võisid tulla ka teised külavanemad (vt tutvustust KKS kodukalt), et saada konsultatsiooni oma projektide tarbeks. Mõtlesin küll tagasihoidlikult, et kuulaks teiste projekte ja õpiks sellest, kuid seda võimalust ei antud - tuli siiski ka ise aktiivselt osaleda. Kohapeal moodustati väiksed grupid, üks pidi rääkima oma projektist ning teiste ülesanne oli harjutada nõustamist. Et ma ei olnud nõustamiskoolitusel osalenud, pidin tutvustama oma projekti.

Juhtuski nii, et veel üsna udune mõte äratada ellu taliteed ning teha sinna matkarajad - sest Mahtra küla poolt on see juba tehtud, sai seal presenteeritud võimaliku projektina.

Tagantjärgi olen ma üsna rahul, et see nii läks, sest minu nõustajateks osutusid juhuse tahtel kaks tõsist matkajat, üks neist Nahkanuia-mees Marko, (kelle ajaveebi link mul siin ka olemas on ja kelle külaajaloo uurimisel on üsna põnev silma peal hoida), kes tegeleb matkavidinatega ametialaselt. Nii sain ma väga sisulist nõu kogu võimaliku projekti osas, aga ka, kust täpselt ja millisteks tegevusteks raha küsida saab. Positiivne üllatus oli, et raha saab küsida ka ideereiside jaoks (et käia vaadata üle mitmeid olemasolevaid matkaradu, et saada ideid meile sobiva lahenduse osas), et raha saab küsida ka koduloouurimise jaoks (kui matkarada siduda kohaliku ajalooga, arhiivitöö jms jaoks). Nii et kokkuvõttes oli tõsiselt kasulik üritus. Mul oli küll JAP infoleht olemas (aitäh Ats, et selle Kõue valla seltside ürituselt minu jaoks kaasa haarasid!), kuid millegipärast oli mul ettekujutus, et JAPi kaudu käivad ainult megasuured asjad. Loe ka Juhani muljeid JAPi ühest varasemast koolitusest või konverentsist.

Samas presenteeris Kõue Külade Selts kahte projekti, millest varsti ilmselt nende endi ajaveebis lugeda saab. Ühe projekti osas tuli mul kohapeal ka meie küladega seoses üks väga konkreetne koostöömõte, aga sellest kunagi hiljem ;-)

Lugu illustreerivad pildid on tehtud 21.07.2006 toimunud matkast Leva järve äärde. Läksime läbi metsa, tulime tagasi üle raba. Matkaseltskonnas olnud loodusemees Hendrik Relve demonstreeris, mis juhtub, kui üle lauka minna. See marsruut ei olnud mööda endist taliteed :)

Külakoosolekust veel: tulevikuplaanidest

Eelmisel nädalavahetusel sai kirja üks osa 12.detsembril toimunud külakoosolekust, nimelt see osa, mis puudutas tagasivaadet aastale 2008. Samal üritusel püüdsime teha väikse ajurünnaku tulevikuplaanides selgusele jõudmiseks.

Et ei oleks olukorda, kus ainult paar sõnakamat hõikavad oma mõtted häälekalt välja, otsustasime katsetada väikestes rühmades arutelusid. Rahva rühmadeks jagamisega sai omajagu nalja. Kõigepealt palus Andrus moodustada rivi pikkuse järgi. Mitmel abielupaaril võttis mees kõpsti naise kõrvale ritta või oli siis vastupidi. Andmete ülekontrollimisel tuli niimoodi mitu paari "lahutada" ja meespool saata mitu kohta ettepoole.

Teise rivi palus Andrus moodustada külas faktiliselt kohal elatud aja järgi. Kõige kauem külas elanud inimene rivi ühte otsa ja kõige vähem siis teise otsa. Et meil küla tegelikke vanimaid elanikke ei olnud kohal, osutus kõige vanimaks olijaks Einart Salupõld Alansilt Erlenstegi talust, kes on siin elanud 37 aastat ehk sünnist saati. Kõige uuem külaelanik oli Ülle Haavasalu Otti talust, kes on küll Alansil sündinud, kuid sattus reas viimaseks seetõttu, et ta vahepeal linnas elas ning nüüd kahe aasta eest taas sünnikoju kolis.

Järgnevalt moodustati viis rühma, iga rühm sai ühe küsimuse puremiseks. Teatud aja möödumisel liikus iga rühm järgmise paberi juurde, kus sai teise rühma tööd täiendada, kuni ring sai peale. Mõned märksõnad olgu siin ka ära nimetatud, nii päris tõsised kui ka mõned naljaviluks pakutud :), aga sellegipoolest on siin mitmeid teemasid, mille lahendamisega tulevikus edasi tegeleda.

1. Mida saaksime teha, et külad oleksid kenamad?

- Igaüks teeb oma kodu ja kodu ümbruse korda

- Teeäärte niitmine

- Likvideerida ohakaväljad ja varemed

- Lillepott teadetetahvli juurde

- Viidamajandus + talusildid

- Korraldada ühine vanaraua äravedu

- Teeäärte puhastamine võsast (Lutsu küla ja Kirivalla vahel olev tee kipub kinni kasvama)

- Heakorratalgud

- Ühine lilleistikute kasvatus ja nt amplite soetamine

2. Mida saaksime teha, et püsiks "meie-tunne"?

- Ühine mure - võimalus ühiselt lahendusi otsida

- Ühised üritused, mis annaks kõigile midagi (sobiks ka lastele ja vanematele inimestele)

- Traditsiooniliste ürituste pidamne (jaanipäev, vastlad, maituli, mardi-kadripäev jt)

- Ühissünnipäevade tähistamine või sünnipäevakaartide saatmine sünnipäevalapsele

- Istukite ost-müük

3. Mida saaksime teha, et meie elu oleks turvalisem?

- Naabrivalve

- Koerad

- Haned

- Valvesüsteemid (GSM-valve)

- Aiavalgustus, ka liikumisanduriga valgustus

- Rakulkad

- Külapatrull ja kolme küla šeriff

- Enesekaitsevahendid kodus

4. Mida saaksime teha, et igast korstnast tõuseks suits? Ehk teisisõnu ka väike uuring riskifaktoritest, millega tuleks tegeleda, et senised püsielanikud ei tahaks külast lahkuda?

- Kõrvalteede korrashoid, lumelükkamine

- Bussiliiklus, ühistransport, koolibuss

- Töökohad kohapeal, kodus töötamise võimalus

- Aktiivne külaelu -> rohkem suhtlemist, võimalik kopereeruda sõitude korraldamisel

- Naistevahetus üheks nädalaks

Järgmine suurem eesmärk on Alansi ja Kirivalla sünnipäeva tähistamine 2011.a, mil täitub 770 aastat nende külade esmamainimisest. Siis korraldame suuremat sorti kodukandipäeva, milleks hakkame juba nüüd ideid koguma. Selle nimel hakkame külasid kenamaks tegema, vt tegevusi ülal. Selle nimel hakkame süstemaatiliselt ka küla ajalugu kirja panema, ka iga talu ja pere lugu, et välja anda väike raamatuke meie külade kohta. Ja selleks ajaks saame küla kiigeplatsi katusekarkassile kindla katuse peale, oleme ehitanud mõned pisiatraktsioonid lastele ning teinud sinna ka väikse lillepeenra.

Tulevikuplaanidest rääkides panen kirja veel üritused, mille korraldamiseks külarahvas mõtteid mõlgutas. NB: alljärgnevalt on esitatud ettepanekud, millest kõigi realiseerimist ma ei saa tagada :) Aitäh ideede eest! Kellel veel takkajärgi mõni mõte sähvatab, siis minu infokanalid (meil, telefon ja kirjakast) on teil teada.

- jaanuaris lumelinna ehitamine (kui lund on)

- kolmekuningapäeval kuuskede põletamine

- veebruaris vastlapäev

- aprill: lihavõttemunade koksimisvõistlus

- jüriöö

- maituli

- mailaat (istikud, kutsuda teiste külade rohenäpud kohale)

- jaanituli, jaanilaat

- juuli: külaselts osaleb ülevabariigiliste roosipäevade korraldamisel

- juuli: ideereis - tutvuma teiste asjalike külaseltsidega, külastame nende iluaedu

- iga kvartal eelmise 3 kuu sünnipäevalaste sünnipäevade tähistamine

- augustis piknik roosiaias

- septembris - suve lõpuõhtu, lõikuspidu

- kadripäev-mardipäev, sh pidu siseruumis kostümeeritult, toidupoolis kaasa, mardi-kadrilaulud. Kokkutulek teiste külade santidega

- detsembris: jõuluvana

- aastavahetuse vastuvõtmine kiigeplatsil kaasatoodud söögi-joogiga

Mina lisaks siia enda poolt:

- maikuus, õunapuude õitsemise ajal kogu külarahva ülespildistamine. St iga pere, soovi korral koos pudulojustega, oma kodutare ees.

- hoidistelaat ja parima hoidise valimine (sarnaselt Olustvere hoidistemessiga)

- rabamatk (nt Mahtra sõja aastapäeval, aga miks mitte ka fotoretked jt temaatilised matkad).

Rabamatka nimetati ka külakoosolekul. Roositalu pidaja Mart rääkis, et ta tunneb hästi Mahtra külaelu eestvedajaid, kes seal on matkarajad üles ehitanud ja on korraldanud ka rabamatku üle Mahtra raba. Seega on põhjust minna külla Mahtra rahvale ja uurida, kuidas me koostööd saaksime teha.

Ma palusin teil, kallis külarahvas, mõelda ka sellele, kes mis ürituse korraldamisel kaasa lüüa tahaks. Kahjuks ei leidnud ma küsitluslehtede pealt selle kohta midagi :( Sellegipoolest võite arvestada, et ma teen ühele või teisele teist ettepaneku mõne ürituse korraldamine enda peale võtta või kaasa aidata teatud osas. Teeme, mis suudame - peaasi, et külaplats tühjalt ei seisa!

PS: külakoosolekul sai pilti tehtud nii tublimate tunnustamisest, külaelanike rivistusest kui ka rühmatöödest, kuid kahjuks läksid need pildid sinnasamusesse koos läpaka kõvakettaga :(

Habaja mõisa viimasest omanikust parun Hunniusest, täiendatud 19.dets

Uurin jõudumööda ka Habaja mõisa ajalugu, sest Kirivalla küla kuulus ajalooliselt Habaja mõisa alla, samal ajal kui Alansi kuulus Harmi mõisa alla.

Habaja mõisa viimast omanikku on külainimesed nimetanud parun Hunjuseks. Hunniuse suguvõsa väärib lähemat vaatlemist. Balti aadli genealoogilist käsiraamatut uurides ilmneb, et Hunniuste suguvõsa on pärit švaabimaalt ehk Württembergist. Marbachi-nimelises linnakeses Neckari jõe ääres (kus on muide sündinud ka tuntud kirjanik Fr.Schiller) oli 16.sajandil linnapeaks Johann Hunn (1484-1518?), seejärel tema poeg Michael Hunn. Vaatame lähemalt Michaeli pojapoega, kellele pandi nimeks Ägidius Hunnius der Ältere (1550-1603).

Ägidius Hunnius õppis Tübingeni ülikoolis, kaitses 17.a vanuselt magistrikraadi ning temast sai 1576.a Marburgi ülikooli teoloogia professior. 1592 kolis ta Saksenisse Lutheri linna Wittenbergi, kus ta tegutses nii Wittembergi ülikoolis ja oli Wittembergi lossikiriku praost. Meenutuseks - 31.oktoobril 1517 naelutas Martin Luther sellesama Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millest sai alguse reformatsiooniliikumine. Ägidius osales ülimalt aktiivselt teoloogilistes diskussioonides, olles aktiivne luterliku ortodoksia esindaja ning publitseeris mitmeid teoseid. Vaata tema eluloo kohta põhjalikumalt siit.

Ägidius der Ältere kujutis wikipediast.

Ägidius sai kaheksa last, kellest kuulsamad olid isa jälgedes teoloogideks saanud Nikolas Hunnius ja Ägidius Hunnius der Jüngere, aga ka õigusteadlane Helfrich Ulrich Hunnius.

Helfrichi poeg Detlev elas Soomes, kus ta ka 1664 suri. Kuid tema naine koos lastega kolis 1666 Eestisse. Detlevi järeltulijatest sai tuntuks mudaravi avastaja Karl Abraham von Hunnius:

Karl Abraham von Hunniuse kujutis Läänemaa muuseumi kodulehelt.

"Teaduslik ja teadlik lähenemine meremudale kui ravivahendile, samuti ülevenemaalise kuulsusega kuurordi tekkimine Haapsallu, on seotud meditsiinidoktor Carl Abraham Hunniusega. C. A. Hunnius sündis 3. augustil (v.k.j. 23 juulil) 1797. aastal Tallinnas Saksa soost suurkaupmehe perekonnas. Ta isa pärines Magdeburgist ja oli kuulsa teoloogiaprofessori, 16. sajandil Lutheri õpetuse eest võidelnud Aegidius Hunniuse järeltulija. Carl Abraham omandas üldhariduse Tallinna toomkoolis ja aastail 1815–1819 õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust.

1820. aastal tuli äsja ülikooli lõpetanud 23-aastane Carl Abraham Hunnius Haapsallu tolleaegse kreisiarsti G. Printzi abiks ja invaliididekomando haigemaja juhatajaks. Sajandi algus oli Venemaale olnud sõdaderohke. Kuigi Haapsalu see otseselt ei puudutanud, ulatusid sõjaviletsuste järelkajad siiagi: enamik invaliididekomando haigla patsientidest olid omaaegsed sõjamehed, nüüd vigased ja haiged sõjainvaliidid, kes vajasid ravi ja hooldamist.

/.../

Igapäevased arstikohustused viinud arsti sageli ka vaeste rannakalurite perekondadesse. Ühe niisuguse käigu ajal märganud ta vana kalurit, kes hoidnud paljaid jalgu päikesest soojendatud mudas. Küsimusele, mida ta seal teeb, vastanud vanake, et tal on jooksva ja et jalgade leotamine soojas meremudas toob kergendust. Dr. Hunnius asus asja teaduslikult uurima."

1825 sündinud poeg Karl Arthur Woldemar jätkas isa tööd.

Tsitaadid pärinevad Haapsalu SPA Fra Mare kodulehel olevast põhjalikust ajalooülevaatest, mille on koostanud Ülle Paras Läänemaa muuseumist.

Nüüd jõuame lõpuks ka Habaja mõisani - 1907 omandas Habaja mõisa Arthur von Hunnius, Karl Arthur Woldemari poeg ja mudaravi avastanud Karl Abrahami pojapoeg, kes ajalooarhiivi andmetel omandas mõisa 1907.a 62 000 rubla eest.

Arthuri täielik nimi oli Arthur Alexander Eduard Konstantin von Hunnius (s 1867). Arthuril oli 4 last, kellest kolm sündisid Kaius ja üks Tallinnas. Mõisaportaali andmetel oli Habaja mõis Hunniuste perekonna valduses kuni 1939. aasta võõrandamiseni.

Tamme Eeri mälestuste järgi pidas Habaja mõisa Arthur Hunniuse surma järel poeg Hans. Eesti vabadussõja järgse maareformi käigus jäi Hunniusele ainult mõisasüda ja temale kuuluv Ritle talu (Alansi külas) ja seda tingimusel - arendada seemnekasvatust, mida ta oli ka teinud.

Selle perioodi kohta käivas B.Viidingu jutustuses "Hermann Kuning", kus on nimetatud paruness Elise Hunniust (Arthuri naist?): "Hakkas väiketalude pankrotistamise ajajärk, keda jöukamad talud ära ostsid, ja asunikest said hallparunite moonakad. Tarvitati isegi sarnast survet, et hallparun ei andnud rehepeksumasinat asunikele kasutada ja kes omas vöi-juustutööstust, ei võtnud sinna vastu asuniku piima. Vannuti alla, müüdi koht ära ja hakati samas moonakateks. Hallparuness Hunnius Elisel oli Habaja mõisa endine piir 1936. aastaks taastatud, asunike külast metsa all oli saanud moonakate elupaik, kes käisid tööl Hunniuse juures. Tal oli lõpuks üle kahesaja hektari põldu, oli traktoreid, oli 25 tööhobust, 55 lehma ja viinavabrik.", vt H.Kuningi mälestuste kohta siit.

Külakoosolekul vaatasime tagasi, kiitsime tublimaid ja vaatasime ka edasi

Reede, 12.detsembri õhtuks oli Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade rahvas kutsutud Harmi kooli külakoosolekule. Esmalt vaatasime tagasi nüüd juba lõpusirgel olevale 2008.aastale, mis hoolimata üsna dramaatilisest algusest lõppes meile väga positiivselt. Meeldetuletuseks - aasta algusel pidasime koosolekuid ja vallaga kirjavahetust Magnushofi detailplaneeringuga seoses, kui Alansi ja Lutsu külade vahel asuvale põllule taheti teha moodsate, 10-30-kraadise katusekaldega majadega arendusprojekti.

Volbriööl saime juba tähistada külamiljöö säilimist tänu Aare Viirale, kes palju muret tekitanud kinnistu omandas.

Aprillis kirjutasime külade peoplatsi projekti ning alates poolest juulist, kui lõpuks rahad MTÜ arvele laekusid, käis aktiivne töö külaplatsi ehitamisega.

Külaplatsi ehitustöödel joonistusid välja mõned inimesed, kes sellesse eriti palju panustasid. Otsustasin, et neid inimesi tuleks tunnustada, et anda tublidele tegijatele signaal, et nende pühendumust on märgatud ja see väärib eeskujuks toomist ja tänamist. Külarahvas oli selle otsusega päri. Kõige tublimad olid sel aastal:

• Metsanurga talu pere: Enno Vaks ja Aime Luukas. Enno sõnaka mehena otsustas kohe, et me teeme endise siloaugu kohale külaplatsi ka siis, kui me seda raha ei saa, ning asus koheselt heakorrastustöödega tegelema.
  
• Hinnuhansu talu pere: Joel ja Heugenie Aidama. Särtsakad inimesed Kirivalla küla servast, raba äärest, keda enne selle aasta maitule üritust ei tundnudki, kuid kes peale juulis toimunud infotundi kohe Jaani juurde läksid ja küsisid, mida nad teha saavad. Sestpeale on Joel ja Heugenie külaplatsil kõvasti kaasa löönud.
  
• Voosimäe talu pere: Gennadi ja Maili Prussakov. Kui vahepeal külaplatsi ehitamisvankri rattad aeglasemalt veerema hakkasid, oli Gennadi platsis ja aitas selgete juhiste ja konkreetsete tegudega vankri jälle parema hooga veerema. Gennadi ja Jaan ehitasid praktiliselt kahekesi ka külekiige detailid valmis. Mailil oli suur roll haljastustöödel: kuusehekk, kiviteed, nõlvade puhastus ja ohakakatkumine on mõned märksõnad.
  
• Arukausi talu pere: Jaan ja Reet Ilisson. Tänu Jaani ideele ja valmidusele anda üks tükk maad avalikuks kasutuseks sai võimalikuks külaplatsi ehitus. Sellega aga asi ei piirdunud, külaplatsi ehitus oli Jaani jaoks nii suur südameasi, et teda võis pidevalt näha kiigeplatsil midagi nikerdamas. Kuid ka Reet rassis seal rohkem kui keegi teine - nii haljastustöödel kui ka ehitustöödel, näiteks kivipostide ladumisel.

Kõik tublid said endale külavanema tänukirja ja väikese sümboolse kingikoti, milles olid mõned lilleseemned ja moodsad tärnikujulise mustriga puidukruvid koos samasuguse kruvikeerajaga, et tänukirja saaks seinale riputada. Jaani ja Reeda panus külaplatsi ehitamisel on tegelikult hindamatu. Kuid külarahvas otsustas tänutäheks saata Jaani ja Reeda mõneks päevaks puhkama ja lõõgastusprotseduure võtma Toila Spa-sse, nemad said ka vastava kinkekaardi :)

Aitäh kõigile, kes korjanduses osalesid! Natuke tekkis isegi ülejääke, mis läksid külakassasse järgnevate ürituste tarbeks.

• Tänukirja ja väikse kingikotikese saab veel Ain Salupõld, keda polnud reedel küll kohal, et ta on Alansi Offroad Klubi nii hoogsalt käima saanud ja Alansi küla nö kaardile saanud - sel aastal külastas Aini ja ta meeskonna korraldatud üritusi 4500 inimest.

Selle aasta suvel sai tehtud ka meie külade koduleht, kuhu sai lisatud ka tahantjärgi toimunud ürituste kroonika ja mis tänaseks on muutunud populaarsemaks, kui arvata võis. Statistika järgi külastatakse meie kodulehte keskmiselt 15 korda päevas, kõige rohkem on vaadatud seda 40 korda päevas, kõige vähem aga 2 korda päevas.

Mõned märksõnad ka, mida on hiljuti guugeldatud ja mis tulemusena ka meie kodulehele viitavad:

kustav ernesaks
"madis matvei"
ojasoo mõis

lutsu raam
off roadi tausta pilti
eesti seltsi toimetustest
lumetormi kohta
otto zoege manteuffel
kirivalla
kõue mõis kross
külamiljöö
otto zoege
karlshof mõis
lõoke wikipedia
nutu kaksikvend
ct tallinn põleb pildid
heimtali ringtalli ajalugu
lutsu turismitalu
anu ja kadri tali

Tulevikku vaatamise kohta teen peagi eraldi postituse. Lühidalt olgu öeldud, et tegime rühmatööd, ründasime aju teemadel: mida saaks teha, et meie külade inimestel oleks tugevam meie-tunne, et külad oleksid ilusamad ja turvalisemad jt. Hakkame juba tasapisi mõtlema ka sellele, kuidas üleülejärgmisel aastal ehk 2011 tähistada vääriliselt 770 aasta möödumist Alansi ja Kirivalla külade esmamainimisest.