11.mail 1343 toimus Kanaveres ränk lahing

Jüriöö ülestõusu sündmused puudutasid otseselt ka meie kanti. Kui Paides tapeti 4.mail neli Eesti kuningat (vt ka neljakuningateed), kulgesid sündmused edasi Kanaveres, kuhu kroonika jutustuse järgi taganesid eestlased sohu, kuid nad said siiski lüüa ordurüütlitelt seejärel, kui viimased olid kuni vööni soosse läinud. Ja veel tänapäeval pidi Kanavere rabas leiduma soosaari, mis kannavad nimesid “Suur ja Väike Surmavõhmas”, ja sealsamas kõrval veel“Putke mägi” (põgenemise mägi). Nende nimede põhjal võib selgesti kujutleda nii lahingukohta kui ka strateegilist seisundit.(P.Johansen. "Kaugete aegade sära". Tartu, 2005, lk 16-17). Kroonika andmeil kaotasid eestlased Kanavere lahingus 1600 meest .

Maaameti kaardiserveri pärandkultuuri rakenduses on Kanavere külas tähistatud "Kalmuauk", mille kohta kirjutatakse: "Jüriöö ülestõusu Kanavere lahingus hukkunute oletatav matmispaik. Kaevamistöödega on välja tulnud inimluid."

Ülestõusu verise mahasurumise järel nimetati Harjut "tühjaks ja mahajäetud maaks", kirjutab Harju Muuseum.
Arvata võib, et ka Alansi ja Kirivalla külad pandi siis põlema, sest tee Paidest Tallinna peale läks toona nimelt läbi Alansi ja Kirivalla.

Pildi autor: Juhan Soomets, vt siit.

Loe lisaks:

# Jüriöö ülestõusust põhjalikumalt Weissensteini (Paide saksakeelne nimi) kodulehel
# Vaata ka Maavalla Koja üritust Kanaveres eelmisel aastal.

# 1945. aastal välja antud, ent sõja ajal, 1943. aastal Jaroslavlis koostatud raamatu "Kroonik jutustab ülestõusust".