21.juunil Mahtra vereväljal Ultima Thule, Siiri Sisask ja Revalia kam­mermeeskoor

Kujutis Mahtra Talurahvamuuseumi kodulehelt.

Teisel pool raba, Mahtras toimub 21.juunil põnev üritustepäev. Mahtra muuseumi toetuseks toimub kontsert (loe selle kohta ka Siiri Sisaski artiklit), aga üritusi on teisigi.

Järgnev jutt kopeeritud Mahtra talurahvamuuseumi kodukalt:

"Juhatame suve sisse Juurus ja Mahtra sõjaväljal

Mahtra Talurahvamuuseumi ja Juuru vallavalitsuse koostöös kujuneb käesoleva suve tippsündmuseks pühapäeval, 21. juunil toimuv atraktiivne Mahtra päev “Tagasi Mahtrasse”, mis algab Juuru kiriku juurest ja lõpeb Mahtra sõjaväljal jaanitule ja suure heategevuskontserdiga “Mis maa see on...” ja mille tulud lähevad Mahtra muuseumi tegevuste toetamiseks.

Teekond algab kell 15.00 Juuru kiriku juurest 19.sajandi talu-ja mõisainimeste rõivastusest inspireeritud kostümeeritud jalgsirännakuga Juurust Mahtrasse( 5 km.), kusjuures peatused tehakse kõikide aja- ja kultuurilooliste hoonete ja paikade juures, mis tee äärde jäävad. Igas peatuspaigas ootab rändajaid väike üllatus, mida pakuvad nende valdajad. Rännak lõpeb orienteeruvalt kell kuus Mahtras Adra Mihkli kase juures, kus loetakse luulet ja lauldakse Mahtra meeste mälestuseks ning muuseumi hea käekäigu toetuseks.

Matkal saavad osaleda kõik, nii lapsed kui täiskasvanud, kes kannavad ajastukohast kostüümi ja on kella kolmeks Juuru kiriku juurde tulnud. Rännakul osalemine annab võimaluse soetada odavam pääse õhtusele kontserdile.

Sööki-jooki saab muretseda kohapealt, kaasa võib võtta ka oma leivakoti. Peale kontserdi lõppu süüdatakse sõjaväljal jaanituli ja lüüakse tantsu ansambli Tuulelõõtsutajad saatel.

Kontserdi piletimüügist saadav tulu läheb muuseumile museaalide hoiutingimuste parandamiseks. Teenitud rahast olulisemgi on muusikute ja näitlejate üldsusele saadetud sõnum, et eestlaste püsiväärtus rahvakultuuri näol vajab ka kohtadel märksa enam riiklikku tähelepanu ja hoidmist.

Päeva kava on koostatud nii, et see sobib suurepäraselt nii lastele kui täiskasvanuile ja lähtub muuseumiaasta juunikuu motost “Lastega Eestimaale”.

Piletid:100 kr. Piletilevist, Rapla i-punktist, Mahtra muuseumist ja Juuru vallavalitsusest ning 130 kr. kohapealt tund enne kontserdi algust.

Tule, võta sõber või pere kaasa ja juhata suvi sisse põneva rännaku, kauni kontserdi kuulamise ning jaanitule ääres olemisega!

Info: 484 4199 ; 5275771"

Kas lähme teeme väikse öise rabamatka mööda vana taliteed otse Mahtrasse?

Valdo Praust kõneles muinas- ja keskaegsest teedevõrgust

Valdo Praust, kelle nimi on igale ajaloohuvilisele tuttav eeskätt seoses tema loodud mõisaportaaliga, pidas Väätsa kodanikumajas tohutult huvitava ettekande, teemaks taas ajaloolise teedevõrgu kujunemine. Mees, kes on põhjalikult uurinud Eesti mõisate ajalugu, kes on kõik Eesti mõisad läbi käinud ning teab täpselt, mis ajast kuskile mõis tekkis, on nüüd fookusesse võtnud teede ajaloo. Ülima põhjalikkusega on ta läbi töötanud tuhendeid kaarte, mille põhjal pakkunud välja põnevaid hüpoteese.

Alansi-Kirivalla osas võrreldes eelmise ettekandega uut infot ei olnud, küll aga kuulsime uut põnevat Kose kohta. Valdo oletus, et Koselt Anna poole mingit teed keskajal ei läinudki, leidis kinnitust - 1597.a Ravila ja Paunküla mõisnike vahel sõlmitud piirilepingus kirjeldatakse detailselt maastikku ning Paunküla kandist Voosele minevat teed nimetatakse seal suureks maanteeks. Ei olnud tol ajal Kose-Ristil ka kõrtsu. Tõsiselt avaldas muljet Valdo kirjeldus võimalikust Suurest Kaguteest, mida mööda marssisid 15 000 venelast 11.-12.sajandil nt Keava ja Varbola linnuseid vallutama, vt samal üritusel olnud Juhani postitust ja pilte slaididest.

Kõrtsud olid üldse tunnusteks olulisest maanteest - mõelge nüüd ise - ajal, mil põhiliseks sõiduvahendiks oli hobuveok, liiguti 20-40km päevas. Siis oli vaja juba leida "hotell", kus saaks süüa ja öömaja, kus saaks sõiduvahendit "tankida" ja "parkida". Sellisteks "hotellideks" olidki omal ajal maanteekõrtsud.

Fotol jutu illustratsiooniks üks hiigelsuur maanteekõrts Läti Vabaõhumuuseumist, mida hiljuti külastasime.

Kolu-Äksi tee ääres oli neid päris mitu: (praegu Vabaõhumuuseumis asuv) Kolu kõrts, Leva ja Soibili kõrtsud (Kanavere külas), Kuusiku kõrts (on olemas ka Kirivalla küla 17.saj kaardil, tunnus on maja küljes olev lipuke, vt kujutis all), Seljamäe kõrts, Sookõrts (kaks viimast olid talitee kõrtsud).

Kirivalla küla kaart 1696.a, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1.2.C-IV-63

Puuduvad andmed, et Alansil oleks kõrts olnud, hilisemal ajal on aga Äksis olnud kõrts. Nii saab Eesti Ajalooarhiivi sünniregistritest teada, et 1762 sündis Äksi (Eeksi) kõrtsmikul Andresel ja tema naisel tütar Ann ja 1764 a sündis tütar Krõõt.

Samal aastal said aga Äksi Kõrtsu Mihkel ja Leena poja Antsu.

1771 oli Äksi kõrtsmikuks Tomas, tema naine oli peenemale päritolule viitava nimega Anna Regina Becker. Nende poja üks ristiisa oli Kõrtsu Mart Habajalt, mis viitab ka tol ajal Habajal olnud Kõrtsule.

Kirivalla Seljamäe kõrtsus 1775 sündinud lapse ristiemaks on omakorda olnud Tamsi kõrtsmiku naine.



Sookõrtsu kõrtsmik figureeris ajavahemikul 1760-1778 vaid ühes kohas - tuuleveski möldri poja ristiisana.



Harmi mõisa valdusi puutuvalt - tol ajal oli kõrts ka Riidamäel: 1766 sai Riidamäe kõrtsmik tütre Mai.

Valdo kinnitas, et ta on sügisel tulemas Kõue Rahva Majja, et selle kandi ajaloost rohkem pajatada. Üritus on absoluutselt kohustuslik kõigile:

- kohalikele (mitte ainult) ajalooõpetajatele, et lastes tekitada armastust ja lugupidamist oma kodukandi vastu ning sellega seoses loodetavasti ka suuremat eneseväärikust

- kohalikele praegustele ja tulevastele turismiettevõtjatele, et oma klientidele meie kodukanti paremini tutvustada

- ja otse loomulikult kõigile, kes oma kodu ja kodukanti armastavad, et olla ise kursis ja et oskaks ka muust kandist pärit sõpradele-tuttavatele jutustada, kui erilises kandis me siin elame :)

Nii et jälgige reklaami ja ärge magage üritust maha, Valdo räägib huvitavalt, näitab kaarte ja fotosid!

Kõuel toimus kirbuturg

Külakroonika pidajal on esmaspäevast puhkus, mis tähendab, et lõpuks ometi on olnud aega asuda võitlusse vahepeal juba peaaegu põlvekõrguseks kasvanud umbrohuga, kaevata maad ja koristada kodu. Seetõttu avastasin alles praegu, et polegi kirbuturu muljeid kirja pannud! Igatahes - 23.mail toimus Kõuel esimest korda kirbuturg. Oli vahva üritus, olgugi et vihmase ilma tõttu rahvast vähevõitu oli. Kraami oli mitmesugust, oli taimi, oli Ardu käsitöönaiste vaipu, oli vanavara, kõige rohkem muidugi hilpe.

Kuidas Kuusiku pererahvas kärbseid tappis

Kuusiku pererahvas rääkis täna vahva loo. 90ndate algus, Kuusiku pere on juba mõned aastad taas Kuusiku talus elanud, neil on olemas juba esimesed mullikadki. Ühel heal päeval oli kärbseid juba nii palju, et tuli mürgitada.

(Nooremale või linnainimesest lugejale seletuseks, et vanasti, kui igas majapidamises ka loomi peeti ning veel ei olnud neid poppe putukaid valgusega meelitavaid tapjalampe, olid toad ikka kärbseid täis. Mäletan isegi lapsepõlvest, kui tüütud need putukad olid - neid tuli ikka õhtul kärbsepiitsaga taga ajada, muidu ei lasknud nad magada. Et piits väga efektiivne ei olnud, siis kasutati vahetevahel ka mürgitamist, nõuka-ajal dihlofossi, hiljem juba Raidi vm muid õhku pihustatavaid mürke).

Peale mürgitamist tuli mõistagi aknaid lahti hoida ja tubasid tuulutada, mürgine hais välja lasta. Kuusiku pereisa ütles just pereemale, et nüüd oleks aeg aknad kinni panna, kärpsed on tapetud ja muidu tulevad uued kärbsed sisse, kui õuele sõitis mitu võõrast autot, kõik inimesi täis, kes teatasid, et nemad on Kärbsed ja neil on kokkutulek!

Ilmnes, et kunagi olid Kuusiku kõrtsus nende kauged esivanemad elanud, ning nüüd olid Kärbesed, Kerbesed ja muud sarnase nimekujuga sugulased otsustanud oma kaugete esivanemate kunagist pesapaika vaatama tulla :)

Veel üks blogisoovitus: Võtikmetsa Hobikoda

Üks uudis, mis rõõmustab kõiki siinkandi käsitöösõpru - loodud on MTÜ Võtikmetsa Hobikoda. Ning nagu siinkandis kombeks, on neil kohe ka bloog avatud! Võtikmetsa rahvas on härjal kohe sarvist haaranud, juba on nad esitanud ka JAP-le projekti. Nii et, käsitöösõbrad, lugege Võtikmetsa blogi ja olge kursis!

Rohi kasvab

Kevad, neljakümnendate lõpp või viiekümnendate algus, Alansi küla. Kaks umbes seitsmeaastast poissi - Tiidu talu Toom ja Vainu talu Toomas saadetakse Tiidu talu koplisse lambaid koju ajama. Aeg läheb, poistest ei kippu ega kõppu. Läheb siis Vainu talu pere lõpuks asja uurima, mis lahti, et ei poisse ega lambaid kuskil näha. Poisid koplis kõhuli maas.

"Mis lahti, mis te ometi teete?"

"Me vaatame, kuidas rohi kasvab!"

Verivärskel Rõõsa Külaseltsil juba külablogi

Head tutvumist - Rõõsa Külaseltsil ka juba külablogi valminud! Rõõsa külarahval on pikaajaline ühisürituste traditsioon, loodetavasti panevad nad järk-järgult ka tagantjärgi vanade ürituste kroonika külaveebi.

Loe ja ole Rõõsa rahva tegemistega kursis, eriti kui oled loodusesõber, sest tulemas on juba lähiajal taimeseade koolitus, kindlasti on tulemas palju matku ja looduseteemalisi üritusi, sest Kõue valla (territooriumilt, mitte inimeste arvult) suurimas külas on ju Paunküla matkarajad, mitmed järved, vallseljakul vana rootsiaegne sõjatee. Vaata kaardilt allpool, Rõõsa külale tõmbasin oranzhi joone ümber. Rõõsa asub siis Kose-Ristilt Ardu poole sõites paremal pool Tallinn-Tartu maanteest, enne Paunküla, Kose vallaga piirnevalt.

Soovin meie külaseltsi nimel palju positiivseid tegusid Rõõsakatele!

Kujutis pärit Maa-ameti kaardiserverist.

Värskelt loodud Rõõsa küla selts korraldab taimeseade koolituse

Samal ajal, kui Kõue Rahva Maja valmis sai, on mitmel pool meie kandis külaelu aktiivseks muutunud. Rõõsa küla on legendaarne koht minu ema eakaaslaste jaoks, Rõõsa peod olid kõige popimad. Ühel Kõue Krõõtade ürituselgi muljetati, kuidas Koselt väljunud bussi uksed läksid hädavaevu kinni - nii palju rahvast tahtis Rõõsale pittu!

Varem Paunküla Külade Seltsi alla kuulunud, aga sarnaselt meie kolme külaga omaette toimetanud Rõõsa rahvas lõi nüüd samuti oma MTÜ. Meie külaseltsil on juba värske külaseltsiga sõbrasuhted loodud - ma olen saanud neid pisut nõuannetega abistada. Nüüd siis tore võimalus minna kohale ja vaadata Rõõsa küla ja endine metskonna kontor üle ning saada jälle pisut perenaisetarkusi juurde :)

Rohevahetusest ja muust nädalavahetusel toimunust

Pühapäeval toimus Kirivalla Roositalu õue peal siinkandis esimest korda rohevahetus, ehk teisisõnu aiasõprade üritus, kus sai tasuta vahetada igasugu aiakraami. Olin ise nädalavahetusel siit eemal, seetõttu edastan siinkohal kohalolnute muljeid. Üritus läks esimese korra kohta täitsa kenasti korda - rahvast ei olnud küll väga palju, kuid rohevahetus täiesti toimis: kes tuli tomatitaimedega, kes pakkus basiilikut ning sai vastu lõvilõugu jne. Roosiaia paviljonis oli avatud kohvik, kus inimesed vahepeal mõnusate saiakeste ja tee-kohvi kõrval istumas ja jutustamas käisid. Tuli ka mõtteid sügisel samalaadse ürituse korraldamise kohta, püsige liinil :) Suured aitähhid Egge perele, kes olid suureks abiks ürituse läbiviimisel! Järgmine üritus, mille läbiviimisel külaselts kaasa aidata soovib, on roosipäevad 11.-12.juulil.

Nädalavahetuse paiku toimus aga siin mail veel mitu põnevat üritust, mis olgu kroonika jäädvustamise mõttes lühidalt mainitud.

# Reede õhtul oli Kõue Rahva Majas Krõõtade üritus - teemaks hoidiste retseptid, kes sai, võttis kaasa oma mõne põneva hoidise, peeti plaane, mida ja kuidas suvel sisse teha.

# Laupäeval oli Muinsuskaitsekuu raames muinsustalgud Kose kiriku juures. Seal osales Roositalu peretütar ja minu armas kursuseõde Tiina, kelle muljete järgi oli tegu väga toreda üritusega. Koristati Kose kiriku ümbrust, kohal oli ka Muinsuskaitseameti töötaja, kes oli rääkinud põnevaid lugusid piirkonna leidudest, muuhulgas olevat mõne aasta eest tuvastatud Kosest pisut Kehra poole linnamägi! Muinsustalgulistele tehti pärast ka kirikus põhjalik ekskursioon, rahvas viidi isegi kellatorni!

# Pühapäeval oli küladevahelise mälumänguturniiri Kõue Kood suur finaal. Kuivõrd appikarjest hoolimata ühtegi asendusliiget meiega ühendust ei võtnud, siis meie külade tiim seal ei osalenud. Loe aga kokkuvõtet pühapäevasest pidulikust finaalist siit. Oktoobrist mälumäng jätkub, kui Sa oled meie külade elanik, Sulle meeldivad ristsõnad, faktid, ajalugu, kultuur, sport jms ja tahad end proovile panna, võta ühendust! Pakun enda koha mälumängutiimis välja, sest nagu selgus, ei ole faktiteadmised minu kõige tugevam külg :-)

# Pühapäeval oli Habajal ka siidimaal ja viltimine, sellest kindlasti Habaja MTÜ blogis varsti reportaazh.

Lõpetuseks veel pilte rohevahetusest, kõigi selle postituse juures olevate piltide autor Rosmakor OÜ.

Harmi mõisakooli direktori konkurss

Nonii, lõpuks on valla lehel välja kuulutatud konkurss Harmi mõisakooli direktori kohale:

"Kõue vallavalitsus võtab tööle

alates 1.septembrist vabanevale ametikohale Harmi põhikooli direktori.

Kandideerimistähtaeg: 29.mai 2009

Nõudmised kandidaadile:

• vastavus haridusministri 26.08.2002 määruse nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ § 7 nõuetele;

• teadmised ja kogemused eelarvelise asutuse juhtimisest ja majandustegevusest sh analüüsi- ja planeerimiskogemus;

• eesti keele oskus kõrgtasemel.

Kasuks tuleb pedagoogiline või sotsiaaltöö alane kõrgharidus.Kandideerimiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:

• kirjalik avaldus;

• elulookirjeldus (töö- või teenistuskäik);

• ametikohale esitatud nõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad;

• visioon kooli arendamisest ja töökorraldusest;

• konkursil osaleja soovil muud dokumendid.

Dokumendid palume esitada 29. maiks 2009 Kõue vallavalitsusele aadressil Kesk tee 6, Ardu, Kõue vald, Harjumaa 75001, märgusõna „Direktor”. Lisainformatsioon telefonil 50 21 159."

Loe lisaks:

• Harmi põhikool
• Harmi kooli ajaveeb
• Harmi kool, park ja aed

4.juunil taas võimalus kalosse maalida!

Kõue Rahva Majas toimunud eelmine kalossimaalimisüritus oli nii menukas, et sellest tegi väikse uudisnupukese e-Maaleht ning hiljuti käis maalitud kalosse pildistamas ka Äripäev, mille glamuurilisasse pidi ka väike nupuke sel teemal minema. Nüüd võimalus kõigile, kes eelmisel korral ei osalenud, aga ka neile, kes osalesid ja kelle käest sugulased-sõbrad ka samasuguseid jalavarje nuiavad - 4.juunil toimub taas kalossiüritus, seekord Ardu koolis!

Ardu kool areneb võimsalt - äsja loodi kooli juurde sihtasutus, kes ka seda kalossiüritust korraldab. Sihtasutuse raames on tõsised plaanid taotleda projektidega raha, arendada välja keldriruumid, kuhu tuleb tõsine käsitöökeskus, kangastelgedest kuni keraamikani. Tuleb tõdeda, et Ardu kandis on käsitöö traditsioon oluliselt suurem, on seal ju ka kaks pensionäride käsitööklubi, kelle kohta räägitakse, et nad ei jõua nii palju asju valmistadagi, kui tellimusi peale tuleb. Habaja kandis ilmselt on seni omaette nokitsetud, alles hiljuti on käsitöösõber Riina püüdnud hakata koondama selle kandi käsitööhuvilisi projektiga, mille raames toimus vitraazhikursus ning nüüd, pühapäeval ka siidimaal ja viltimine.

11.mail 1343 toimus Kanaveres ränk lahing

Jüriöö ülestõusu sündmused puudutasid otseselt ka meie kanti. Kui Paides tapeti 4.mail neli Eesti kuningat (vt ka neljakuningateed), kulgesid sündmused edasi Kanaveres, kuhu kroonika jutustuse järgi taganesid eestlased sohu, kuid nad said siiski lüüa ordurüütlitelt seejärel, kui viimased olid kuni vööni soosse läinud. Ja veel tänapäeval pidi Kanavere rabas leiduma soosaari, mis kannavad nimesid “Suur ja Väike Surmavõhmas”, ja sealsamas kõrval veel“Putke mägi” (põgenemise mägi). Nende nimede põhjal võib selgesti kujutleda nii lahingukohta kui ka strateegilist seisundit.(P.Johansen. "Kaugete aegade sära". Tartu, 2005, lk 16-17). Kroonika andmeil kaotasid eestlased Kanavere lahingus 1600 meest .

Maaameti kaardiserveri pärandkultuuri rakenduses on Kanavere külas tähistatud "Kalmuauk", mille kohta kirjutatakse: "Jüriöö ülestõusu Kanavere lahingus hukkunute oletatav matmispaik. Kaevamistöödega on välja tulnud inimluid."

Ülestõusu verise mahasurumise järel nimetati Harjut "tühjaks ja mahajäetud maaks", kirjutab Harju Muuseum.
Arvata võib, et ka Alansi ja Kirivalla külad pandi siis põlema, sest tee Paidest Tallinna peale läks toona nimelt läbi Alansi ja Kirivalla.

Pildi autor: Juhan Soomets, vt siit.

Loe lisaks:

# Jüriöö ülestõusust põhjalikumalt Weissensteini (Paide saksakeelne nimi) kodulehel
# Vaata ka Maavalla Koja üritust Kanaveres eelmisel aastal.

# 1945. aastal välja antud, ent sõja ajal, 1943. aastal Jaroslavlis koostatud raamatu "Kroonik jutustab ülestõusust".

Alansi küla mees pani murutraktorite ralli kinni, edestades napilt Võtikmetsa tiimi

1.-3.maini toimus meil siis grandioosne Alansi mailaat, mille korraldamise au kuulub Alansi Offroad Klubile. Terve ilm oli neid rohelisi reklaame täis, popid bändid ja sõbralik ilmataat tõmbasid rahvast kõvasti kohale. Laada esimesel päeval, 1.mail toimusid ju ka mõttetalgud, seetõttu jõudsime laadale täpselt murutraktorite ralli ajaks. Oli see vast shou, murutraktoreid oli stardis 6, neist 3 oma kandi inimesed - Martti ja Margit Alansilt ning Võtikmetsa tiim, Lööra küla koos Võtikmetsa taluga ju ka ajalooliselt kunagi Alansi küla osa olnud. Tüübid pidid põristama terve tund aega järjest, mille käigus tuli mõnel mitu korda sõiduvahendit putitada. Võit läks Marttile ülinapilt Võtikmetsa tiimi ees, kel tekkis ootamatu tankimisvajadus. Stiilipunktid kostüümi eest Mannile :)

Vaata rohkem fotosid Alansi mailaadast ja videolõiku murutraktorite rallist Maalehe veebist. Loodetavasti on Andrusel millalgi mahti ka enda videomaterjalist üks väike klipp kokku monteerida :) Siit aga mõni pilt.

Võidumees Martti


Prooviringi start


Prooviringi esimeses kurvis käis üks osaleja kohe uperkuuti





Papist "Bella Ruus"

Stardipõssa, taustal stiilipunktid saanud Mann

Janek ehk Võtikmetsa Tiim

Annely oma teisele poolele kaasa elamas :)

Järgmisel päeval toimus Alansi Offroad Pargis laadaga paralleelselt inglise autode kokkutulek ja LandRoveri sünnipäev, millega seoses startis ülemistelt hiiglama suur kolonn Habajale, vt Reporteri videolõiku siit.

Sel nädalavahetusel oli veel teisigi vahvaid üritusi siiakanti koondunud. Murutraktorite ralliga täpselt samal ajal toimus Habaja staadionil jalgpallimatsh Põhja Politseiprefektuuri ja Habaja jalgpalliklubi vahel. Kahju, igal muul nädalal oleks see raudselt nädala sündmus olnud. Pühapäeval toimus Habajal ka suur perepäev, üritus, mida me üksnes põgusalt väisasime. Kohal olid päästeautod, korraldati igasugu võistluseid, sh enda ehitatud praamid, õhtul oli ka disko. Vaata reportaazhi koos fotodega Habaja Külade Seltsi veebist.

Alansi Offroad Klubil on aga maikuus veel üks põnev üritus - suur grafitifestival, kus kunstniku juhedamisel joonistatakse endise farmi seintele offroadi teemalisi pilte. Tegu on lastekaitsepäeva tähistamisele suunatud vahva pereüritusega, nii et ole kohal!

Tagantjärgi "Minu Eestist"

Nädalavahetusel oli erakordselt tihe programm, sellele lisandus kaks tihedat päeva Rakveres, mistõttu tuleb nüüd nii mõnigi asi mõnepäevase nihkega. Suur aitäh Andrusele, kes vahepeal timmis volbriöö videot ning tegi oma debüüdi siin ajaveebis :) Aga nüüd tänase teema juurde.

1.juulil toimusid Kõue vallas mõttetalgud. Minu Eesti projektis osalemise visiooni autor on Triigi külavanem, kelle esialgse ambitsioonika plaani kohaselt pidi Kõue vallas toimuma 8 mõttekoda, millest üks oleks olnud Kiruvere muinaslaagris, lõkketule valgel muinasaegsetes riietes inimesed oma probleeme arutamas. Lõpuks jäid sõelale siiski kolm mõttekoda ning 1.mail kogunesidki inimesed Ardu kooli, Kõue Rahva Majja ning Harmi kooli. Osalesin ise Harmi kooli mõttetalgutel, millest on mul senini natuke segased tunded. Et alles hiljuti koguti sadu allkirju Harmi kooli kaitseks ning Kõue Ühinenud Pead kirjutasid isegi luuletuse Harmi kooli toetuseks, arvasin, et mõttetalgutele tuleb kohale praeguseid ja tulevasi lapsevanemaid, vilistlasi jne, kes on siiralt huvitatud sellest, et Harmi mõisa jääks alles Harmi kool. Seetõttu oli üllatus, et ega väga palju inimesi peale õpside kohal ei olnudki. Peale õpside olid üks noortekeskuse juht, üks raamatukogu juht, üks lasteaia juht, üks perearst, Habaja Külade Seltsi juhatus ja mõni inimene ehk veel, kokku 12-14 inimest. Milles siis asi? Kas asi ikkagi selles, et aeg oli vale, eestlased mõtlevad pigem sügisel, kui aia- ja põllutööd on tehtud. Tahaks siiralt uskuda, et kõik need inimesed, kes oma allkirja andsid Harmi kooli toetuseks, on siis pigem tegudeinimesed - kes igaüks toob ise sutsu küttepuid koolile, kui vallal raha ei ole, kes käärivad käised ning tulevad krohvivad ise talgute korras katkised seinad ning värvivad need üle.

Õpsidest, keda ma senini praktiliselt üldse ei tundnud, kuivõrd ei ole ise lapsevanem, jäi aga väga positiivne mulje ning ma saan nüüd täielikult aru, miks õpetajaid maa soolaks nimetatakse. Nimelt pidi talgute alguses igaüks sõnastama ühe "kuidas"-küsimuse. Mulle meeldis väga, et õpsidel oli väga palju küsimusi, mis puudutasid laiemalt kogukonna elavdamist, töötuks jäänud inimeste aitamist kogukonna poolt jne. Õpsid ei olnud tulnud kokku selleks, et arutleda, kuidas oma nahka päästa ehk teisiõnu, arutama seda, kuidas Harmi kooli päästa, et nende töökoht säiliks. Küsimus Harmi kooli nn lisaväärtusest ja Harmi kui mõisa edasisest arendamisest püstitati muidugi samuti teiste küsimuste seas, aga seda arutati alles pärast seda, kui me olime arutanud näiteks selliseid asju - kuidas saab elavdada küla/piirkonna kogukonna tegemisi, kuidas kogukond saab aidata raskustesse sattunud inimesi, et need ei tunneks end üksinda lootusetus olukorras, kuidas panna kohalikku omavalitsust huvi tundma valla keskusest kaugemale jääva piirkonna arendamisest ja sealsetest probleemidest.

Paljud skeptikud arvasid, et mõttetalgud on mõttetu mokalaat. Tegelikult oli korraldajatel sellele mõeldud ning arutelu tulemuste vorminõuded ise suunasid mõtlejaid juba sellele, et probleemide üle hädaldamise asemel keskenduda sellele, et mida esiteks MINA ISE saan ette võtta selle probleemi lahendamiseks, teiseks, mida saab kogukond ette võtta ja alles kolmandaks, mida saab riik ette võtta. Loomulikult läks mõnevõrra aega ka probleemide kirjeldamisele - eks inimesed soovivad ju pisut auru välja lasta. Kuid need rühmad, kus mina sattusin osalema, olid väga konstruktiivsed ning tõesti sisuliste lahenduste otsimisele suunatud.

Kokkuvõttes - kui Kõue piirkonnas on Kõue Rahva Maja selline vaimukeskus, siis minu meelest võiks Harmi koolis ka edaspidi perioodiliselt selliseid üritusi korraldada. Aga siis juba tõesti sügisel, kui inimestel õuetööd tehtud ning rohkem aega mõttetöö tegemiseks.

Rohkem pilte Harmi mõttekojas toimunust vaata Habaja Külade Seltsi veebist.

Volbrituli Kirivalla Kiigelas

30.04.2009 õhtul õnnistasime sisse oma ühiselt ehitatud pidupaiga - Kirivalla kiigela.
Ilmataat oli armuline, ei kimbutanud tuule ega vihmaga. Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade rahvas tuli taas kokku, iga osaline võttis kaasa natuke söögi- ja joogipoolist.


Naaber nägi naabrit, puhuti pisut piibujuttu koos pisku külmarohuga ning soojendati end volbritule paistel.
Mullusest oluliselt suurema väega sai toime pandud ka kurjade vaimude peletamine tulihändade nõiajooksuga. Ühel meie küla eidel läksid selle lusti juures isegi omad sabasuledki põlema.


Kel huvi, see vaadaku videot toimunust:



Täpselt 3. aastat tagasi, kui volbriööl tehti esimest korda 3 küla ühist lõket, puhusidki siinkandis ringi hulkunud head vaimud hinge sisse meie kandi külaelule.

17.mail toimub Kirivalla Roositalus rohevahetus - tule appi korraldama!

Kirivalla Roositalus toimub 17.mail rohevahetus - koostöös Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaseltsiga. Otsime appi vabatahtlikke, kes oleksid abiks platsi ettevalmistamisel, parkimise korraldamisel jne. Mida rohkem meid on, seda rohkem saame ka töid omavahel ära jagada! Et saaksime paremini töid planeerida, oleks vaja end abilisena registreerida. Palun teavita enda osalemisest kas otse Roositalu perele või külaseltsile - lähimale juhatuse liikmele või näiteks minu meilile(monika.mikiver@mail.ee). Või tule kohale esimesele infotunnile, mis toimub millalgi mai alguses Roositalus (täpsem info saab olema kuulutustetahvlil + siin ajaveebis). Nüüd aga info - millega on üldse tegu:

MILLAL JA KUS ROHEVAHETUSED TOIMUVAD?

Rohevahetused toimuvad tavaliselt kevadel ja sügisel, mai ning augusti eelviimasel nädalavahetusel, siis kui rohelist vahetusmaterjali on kõige rohkem. Rohevahetused on siiani regulaarselt toimunud Tallinnas, Tartu- ja Viljandimaal ettevõtlike taimekasvatajate juures, kuid Rohevahetuse võib enda juures pidada või oma kandis korraldada iga soovija, kui ta järgib Aiaklubi Rohevahetuse reegleid.

AIAKLUBI ROHEVAHETUSE REEGLID:

* Rohevahetus on TASUTA, kaasavõetud taimi, paljundusmaterjali ning muid aiatarbeid võib AINULT VAHETADA või ÄRA ANDA, MITTE MÜÜA!

* Rohevahetusel võib oma taimi müüa ainult Rohevahetust korraldav või enda pinnal võõrustav taimekasvataja või ettevõte kokkuleppel Aiaklubiga.

MIDA ROHEVAHETUSELE KAASA VÕTTA?

TAIMED

Kõik, mis Sinu meelest üht rohenäppu võiks huvitada - väiksed puupojad, ilupõõsad, püsililled, toalilled, veetaimed, kevadisel rohevahetusel ka suvelille- ja köögiviljataimed. Taimepotid kasta eelmisel õhtul, siis on nad üritusel niisked, mitte märjad. Märg pott on raske, samuti võib väljanõrguv vesi rikkuda saaja autosisustust.

SEEMNED

Taaskord kõik, mis Sinu meelest üht rohenäppu võiks huvitada - lisaks ilutaimedele ka loodusest ning miks mitte oma välisreisidelt või puuviljaletilt korjatud seemned. Seemned võta kaasa pakituna ja nimesildiga varustatult. Pakendiks sobivad hästi ümbrikud ja minigrip-kotid.

PISTIKUD

Pistikute puhul veendu, et nad on ikka värsked ning vähemalt kahe pungaga. Kuni rohevahetuseni hoia nad jahedas, niiskesse salvrätikusse pakituna kilekotis. Tark on juba lõikamise ajal märgistada ka pistiku alumine ots (see emataime poolne). Veel paremad on aga juurutatud pistikud, paar nädalat enne rohevahetust mulda pistetud oksajupid jõuavad juba juured alla ajada.

SIBULAD, RISOOMID, MUGULAD, JUURIKAD

Need võiksid parimal juhul olla juba kuivatatud ning suuremast osast aiamullast puhastatud. Parim pakend on paberkott.

MUUD AIATARBED

Lisaks taimedele võib Rohevahetusele tuua ka üleliigseid taimeanumaid (potid-kastid) ning aiakirjandust (ajakirjad, ajalehed, raamatud). Sügisesel Rohevahetusel võib kaasa võtta ka ülejäävaid aiasaadusi: puuvilju, köögivilju jmt.


MIDA VEEL?

- prinditud taimekirjeldused- ja kasvatusõpetused taimede ning seemnetega kaasa andmiseks. See säästab väga palju nii andja kui saaja aega;

- marker või kleebitavad nimesildid taimekottide ja -pottide märgistamiseks;

- kilekotid, salvrätikud paljasjuursete taimede ja pistikute transportimiseks;

- pliiats ja paber märkmete tegemiseks ja rohevahetusel osalejate kontaktandmete ülestähendamiseks;

- ajalehti autosisustuse kaitseks taimede transportimisel;

- pihustiga veepudel taimede niisutamiseks, eriti kuuma päiksepaistelise ilmaga;

- papp- või plastmasskastid, millega oma taimi vahetusele tuua ning saadud taimi ohutult viia.

- süüa- juua omale, et nälg ja janu ei takistaks edukat vahetamist :)

ÄRA VÕTA ROHEVAHETUSELE KAASA:

- lapsi, kui Sa ei suuda neid ohjeldada;

- lemmikloomi.
- PAHA TUJU

Lisainfot ja pilte toimunud Rohevahetustest saad vaadata aiaklubi.ee lehel!