Alansil ja Kirivallas olid kunagi mõisad?

Ikka ajaloo lainetel :) Eelmisel nädalal käisime Andrusega Tallinna Linnaarhiivis, tahtsime uuesti vaadata Alansi küla 1850.a kaarti ning selle mõningaid kohti üle pildistada, sest sealt saadud digitaalne koopia ei olnud väga hästi suumitav. Nagu juba varem mainisin, on tegu nii suure kaardiga, et iga künka ja metsatuka nimi on peale märgitud.

Mul on plaanis seda kaarti vaadata koos küla vanemate elanikega ning siis on loodetavasti veel postitusi sel teemal tulemas.

Tallinna Linnaarhiivi personal on väga abivalmis. Mulle näidati veel raamatut pealkirjaga "Baltisches historisches Ortslexikon", 1.osa, 1985, kus oli meie külade ajaloo lühikokkuvõtted kirja pandud järgnevalt. Uurimist on veel kõvasti, kuid sellest raamatust paistab, et nii Alansil kui ka Kirivallas olid ammustel aegadel mõisad?!

Kui seda teksti proovida maakeele panna, võiks see välja näha selline:

Alansi: küla Harmi (Neu-Harm)vallas, 42 km Tallinnast.

1241 on küla esmakordselt kirjalikult mainitud Taani Hindamisraamatus (LCD = Liber Census Daniae), nimega Atanascae.

1417 lääniti Alansi mõis (Hof), küla ja veski "Adonis" ordumeistri poolt Jacob Ronnele ja ühendati Ojasoo (Harm) mõisaga. Sellega likvideeriti Alansi mõis (Dadurch ging der Hof A. unter).

Alansi küla nime on erinevatel aegadel kirjutatud erinevalt - 1501- Allanas, 1615 - Alland, 1796 Alanzi (ja nagu oli näha raamatus Korilasrajast kiirteeni - ka Alantsi).

Kirivalla on küla Habaja vallas, 38 km Tallinnast.

Küla on esmakordselt kirjalikult mainitud samuti 1241: "Kiriawold, par. Kolkis". (Mida tähendab par.Kolkis, vajab ka selgitamist. Kose oli samas allikas kirjas: "Cosius par. Kolkis"). Lühend - wold võib tähendada paksu metsa, laant (nii väideti raamatus "Korilasrajast kiirteeni"). Et teisel pool metsa Karla külas oli kunagi Kirimäe mõis, tõstatab see omakorda küsimusi Kirilaane (Kirivalla) ja Kirimäe tolleaegsetest seostest.

Kirjapilt nagu ikka aegade jooksul erinev olnud: 1417 Kuiwalde, 1467 Kirewalde mõisaresidentsiga? (mit der Hofstätte), 1665 Kirriwalla.

17.sajandil viidi mõis Habajale.

Selle kohta, et Kirivallas võis mõis olla, on vihjeid olnud varemgi, alates Tamme Eeri mälestustest kuni ajalooarhiivi mõisaregistrini, kus on kirjas nii: "1589 ehitas Jürgen Drolshagen Kirivalla küla juures Wersimecke uue mõisa. Hiljem sai see Habaja alla, mis 17. sajandil kuulus Lodedele". Kirjas on küll 2589, aga see on ilmselge näpukas :) Kirivalla küla 17.sajandi kaardilt leiab Varsamäe.

Kellel kangastub sõna "mõis" kuuldes suur sammastega peahoone uhke pargi ja tiikidega, siis meenutuseks, et nii peened hooned on ikka hilisema ajaloo teema. Soovitan siinkohal vaadata Juhan Soometsa kunstiteost, milline võis välja näha Preedi mõis 300 aastat tagasi, ning mõelda, millised võisid mõisad olla sellest veel mitusada aastat varem.