Kus on Alansi ja Kirivalla kui muinaskülade hiied ja kergud?

Hiljutises Harju Elus kirjutati Tõdva arheoloogilistest leidudest üks huvitav artikkel, mistõttu lehitsesin taas kord Juhani koostatud Kõue ajaloo vihikuid ja tema kirjutisi Kõue külast kui muinaskülast)

Kujutis: Soometsa bloog.

Alansi ja Kirivalla on samuti muinasaegsed külad. Mis sellest tuleneb? Esialgu on mul ainult küsimused, seetõttu on vaja ennast jõudumööda teemasse sisse lugeda. Selleks esitan siinkohal nii endale kui ka teistele endasugustele kollanokkadele mõned tsitaadid Ahto Kaasiku artiklist "Ajaloolised looduslikud pühapaigad - väärtused looduse ja kultuuri piirimail."

"Hiied, pühad allikad, kivid ja teised ajaloolised looduslikud pühapaigad seovad meie kui põlisrahva ajaloolist mälu, kohapärimust, pärimuslikke tavasid, uskumusi ja loodushoidlikke väärtushinnanguid. Samuti hoiavad ja taasloovad need paigad kogukonna põlvkondadevahelist ühtsustunnet. Kaasaegses eesti kultuuris on sõna „hiis” saanud märgiks, mis tähistab sügavat ja põlist pühadust. Nii ehk teisiti kuuluvad hiied jt ajaloolised looduslikud pühapaigad lahutamatult põlisrahvaks ja eestlaseks olemise juurde, meie identiteeti."

"Ühendmälestiste iseloomulikumaks näiteks on hiied. Mõnel puhul kuni kümneid hektareid hõlmavad pühapaigad asuvad reeglina ajaloolise külasüdame läheduses, harvemini asustusest eemal soodes või laantes. Hiis võib asuda tasandikul või hõlmata kõrgendiku, oru, panga või väikese saare. Enamus hiitest asub siiki kõrgendikul (Kaasik, 1996, 407; Viires 2000, 64).
Hiies leidub reeglina eriliselt väärtustatud üksikmälestisi: pühi kive, allikaid, kalmeid, vanu tantsu- ja tulekohti, lohke ja eriliselt tähtsustatud puid või nende murdumisest jäänud kände ja tüvesid." (Kaasik, lk 6)

Väljamäel Alansi külas on põletusmatuse kalmekoht. Mitte kaugel sealt on Pikse mägi, kas võis ka sel mingi tähendus olla? Hakkas silma üks katkend Kunda hiiemäe kohta: "Kunda hiiemäe folkloristlikust eksperthinnangust (Hiiemäe, Remmel, Västrik 2006) nähtub, et mägi on selle kandi rahva ajalooline püha mägi, kus käidi jumalaid palumas ja kuhu maeti surnuid. Pandi tähele, et mäge tabab ühtelugu pikne. Varem laius mäel hiiemets ja asusid ohvrikivid." (Kaasik, lk 3)

Alansi Piksemägi fotol paremal servas näha, seal, kus see kivihunnik on. Vasakul kolme lipuvardaga Pitka memoriaal.

"Ühendmälestiseks võivad olla veel näiteks pühad ja puutumatud metsad ja salud ning samuti ristipuude kogumid. Ajaloolise Võrumaa piires säilinud ja matusekombestikuga seotud ristipuid eristab muudest pühapaikadest siiski oluliselt asjaolu, et neid on lubatud vigastada ristide lõikamisega (Kõivupuu 2003, 92). Ristipuud või ristipuumetsad asuvad reeglina kalmistutele suunduvate teede ääres. 2005. a. toimunud ristipuude ülevaatusel leiti 60 üksikut ristipuud või puuderühma ja 20 ristipuumetsa." (Kaasik, lk 6)

Alansi 1850.a kaardil, Tallinn-Paide taliteest Kuimetsa poole on kaardi peal Ristimänni heinamaa ja Ristimänni raba. Seal on muidugi ka kolme ristiga kivi, mis tähistab kolme mõisa piiride ristumiskohta, võib olla on Ristimänni nimi hoopis selle piirikiviga seotud, vt selle kohta ka siit.

"Eestis on teada üle 400 püha kivi, mida on kasutatud andide toomiseks, palvetamiseks, ravimiseks või muude taigade toimetamiseks. Suurem osa neist asuvad pärandmaastikel, osad lausa talude õues või aias. Pühad kivid on reeglina graniidist rändrahnud, teateid on vaid mõnest lubjakivist. Kivide kõrgus ulatub mitme meetrini ja läbimõõt mõnekümnest sentimeetrist kümnekonna meetrini. Enamus kive on siiski sellise kuju ja mõõtudega, mis lubavad sinna mugavalt ande või raviesemeid asetada. " (Kaasik, lk 6-7)

Alansi küla kultusekivi, pilt on tehtud 1.mail 2008. Sovhoosiajal on sinna kantud ohtralt igasugu kive, mistõttu ei õnnestunud meil selle kõige alt kultusekivi ära tunda, mida peaks iseloomustama lohukoht.

Artiklis kirjutati aga ka seda, et põhimõtteliselt eristab ajaloolist looduslikku pühapaika mistahes muust looduspaigast eeskätt vaimne kultuuripärand, mis muudab selle paiga meie jaoks tähenduslikuks ja väärtuslikuks. Sellest tulenevalt tuleks esmalt kõneleda meie külade vanemate inimestega, kes ehk omakorda mäletavad vanemate inimeste jutte ja mälestusi.

Ja last, but not least - õnneks on meie naabruskonnas inimesi, kes oskavad maastikku lugeda ja nn jõujooni ära tunda ja kelle abile saab loota :) Kirivalla osas oli juba Juhanil seisukoht Koplimetsa talukohas asuvast endisest jõukohast. Tamme-Eeri mälestuste järgi oli seal kunagine küla kiigeplats - nagu nüüd tarkust juurde sain, on see asjaolu üksnes kinnituseks :)