Kui öelda: "soosild", tuleb vähemalt minul silme ette Vargamäe ja "Tõe ja õiguse" eepos. Juba mitmel korral viidatud V. Eineri raamatus "Korislasrajast kiirteeni" kirjutatakse, et esialgu kasutati sõna "sild" tee tähenduses, näiteks soosild. Silla tähenduses tänapäevases mõttes hakati seda sõna kasutama märksa hiljem. Soosildasid ehitati muinasajal pelgupaikadesse ja linnustesse viivatel radadel. Hiljem ehitati strateegilisteks vedudeks ja vägede kiireks ümberpaigutamiseks sõjalisi soosildu, vt rootsiaegset strateegiliste soosildade kaarti.
Einer kirjutab, et roigas- ja palkteid on meil leitud paljudest soodest, ilma näilise seoseta praeguse ajaloolise asustusega. Need soosillad pärinevad Eineri hinnangul kas 18.sajandist Põhjasõja päevilt või 19.sajandist, ehitatuna ikka sõjalistel kaalutlustel. Alates 1741 nõuti metsade säilitamise nimel kaigas- ja palkteede ehitamise keelamist ning tee-ehitusel puidu asendamist kruusa ja liivaga, kuid veel 19.sajandi lõpul võis Eineri sõnul veel põldudel, metsades, heinamaadel sageli näha vanu, kraavidega äärestatud muldeid ja rabades-soodes tamme-, männi- ja kuusepalkidega sillutatud kohti. Vt palkteede kohta ka Muinsuskaitseameti väga põnevat kirjeldust Kaisma vallas Lehu suursoos asuvate sooteedega seoses.
Nüüd aga Alansi küla juurde: Alansi küla vanim elanik, alates 1936ndast aastast Alansil elav Otti Asta mäletab oma nooruspõlvest palkteed metsas, mis suundus Kirivalla Seljamäe kõrtsi suunas. Seljamäe kõrtsi lähistelt algavad teatavasti taliteed nii Mahtra, Tamsi kui Siuge suunas. Kui lumi on sulanud, saab uurida, kas sellest ka tänapäeval veel mõni jälg paistab, arvestades seejuures ka sellelt alalt suurte traktorite abil mahavõetud metsa...
Soosildade kunagiste asukoha kohta võivad vihjeid anda ka maakaardid. Einer kirjutab ka Alansi ja Kirivalla külasid läbinud Tallinn-Viljandi kaugtee kohta, et see läks läbi Kuimetsa ja Vahastu. "Sealne, vana nimetusega Maasilla raba nimi eeldab, et roigastee pidi olemas olema juba 13.sajandil. Vastasel korral oleks see teelõik olnud läbitav ainult talitee ajal." (Einer, lk 61)
Alansi küla 1850.a kaardil on koht nimega Medda silla mäed ehk Mädasillamäed.
Mädasillamäed asusid Alansi külast Siuge ja Tamsi suunas. Asusid (minevikus) seetõttu, et terve see maa-ala on tehtud uudismaaks, selle koha peal on nüüd põld (vt Maa-ameti kaardiserveri fotol oranžiga tähistatud ala). Kas võiks siit aga teha julge oletuse, et Mädasillamägede juurest läks läbi seesamune 13.sajandi kaugtee? V. Eineri kaardil on Alansi külast järgmise punktina märgitud Kuimetsa. Habaja küla toona veel ei olnud (vähemalt ei olnud seda Taani Hindamisraamatus), võis iseenesest tee võtta küll Alansilt suuna Siuge, Tamsi ja seejärel Kuimetsa peale.
.jpg){kind=link}
2 kommentaari:
Kui Kuimetsast käidi suveteega Tallinna poole minemiseks välja Habaja poole (mitte Juuru poole, kust sai ka Tallinna), siis pidi tee, jah, keerama kusagil Habaja mõisa kohal vasakule Alansi sihile. Ja kusagil suunduma praeguse Äksi-Alansi-Kirivalla tee trassile, tõenäolisimalt järsu kurvi kohas. Ma ei usu, et kaugtee tegi Äksi juures terava nurga, nagu praegused teed teevad.
Ja kaudne ilmne tõestus Kuimetsast Habaja-Kirivalla poole suveteega väljakäimiseks on ju ka olemas - mais toimunud Kanavere lahing teel Tallinna.
Kas see Habaja-Alansi otselõik läbis just Mädasilla mägesid, on praegu väga raske öelda. Selleks tuleb uurida nii vanu kaarte kui ka maastikku - tõenäoliselt läks suvetee siiski mööda kõrgemaid kohti, mida polnud vaja täita. Võib-olla olid aga needki mädad ning sealt kandus nimi veidi loode pool olevatele mägedele? Ei tea, peab uurima ja analüüsima ja kohapealset reljeefi vaatama. Kui saan aega, rekognostseerin maastikku ja võibolla siis tekivad mul täpsemad hüpoteesid.
Tõenäoliselt aga 17.-18. sajandiks seda kaugtrassi enam ei kasutatud (oli ju siis olemas juba Mäo-Kose-Risti lõik) ja see otselõik kui hüljatu ja tarbetu künti Habaja mõisa poolt mõisapõlluks - sellised maastikukujundused mõisasüdame lähiümbruses olid tollal tavalised, kui liiklusolud seda võimaldasid teha. Igatahes kui vaadata 19. sajandi kaarte, ei ole sel enam seda sihti selgelt peal - tõeonoliselt oli see selleks ajaks juba kadunud.
Niisiis, lubasin rekongostseerida Habaja ja Alansi vahelist maastikku, et teha kindlaks võimaliku muinasaegse Viljandi-Tallinna kaugtee trassi sihil Habaja-Alansi-Kirivalla.
Täna sai see tegu siis tehtud ning kohapealse uurimise tulemusena ma vähemalt arvan oletavat, kust kulges praeguseks kadunud suvine ehk aastaringne teetrass.
Sirgeldaksin selleks kiiruga ühe kaardi, mis on saadaval siin.
Postita kommentaar