esmaspäev, 20. aprill 2009

Müüdid ja tegelikkus: parandame seoses Habaja Külade Seltsi käsitööprojektiga esitatud infot


Kujutis Rahvaülikooli veebist.

Kui kirjutasin siin hiljuti arengukava koolituse muljeid, siis kirjutasin ka info edastamise tähtsusest ning mõne sõnaga ka Habaja seltsi käsitöö projektist. Kirjutasin seal, et meie kandi inimestele jäi kursusega seoses paljutki segaseks ning muuhulgas märkisin: "Iseenest on loomulikult pikemas plaanis väga vahva, et Võtikmetsa sai endale selle aparaadi, mistõttu võib loota, et see kursus ei jäänud ühekordseks projektiks." Minuga võttis ühendust Võtikmetsa perenaine Annely, kes vitraažikursust ka juhendas ning juhtis mu tähelepanu eksitavatele andmetele ning selgitas ka neid asju, mis paljudele siitkandi inimestele esimese hooga segaseks jäid.


Kuivõrd see oli Habaja Külade Seltsi projekt, siis sai selle lihvimisaparaadi koos väiksemate sinna juurde kuuluvate lisavidinatega endale ikka loomulikult ka Habaja Külade Selts, mitte Võtikmetsa turismitalu, nagu eksikombel märkisin. Annely selgitas, et Habaja Külade Seltsist saab seda aparaati endale rentida. Nii et müüt, nagu oleks see kursus edaspidi kasutu, sest oma kodus ei saa vitraaži teha, on kummutatud.
See vidin siin pildil, salvrätihoidja, ongi näiteks Habaja MTÜ liikme Sirje meisterdatud, tema nimelt juba rentis seda aparaati ning tegi ise kodus mitu põnevat asja valmis (rohkem pilte siit). Juhul, kui endal ei ole klaasvitraaži tegemise oskusi, siis on kindlasti võimalik pöörduda Võtikmetsa perenaise Annely poole ja leppida kokku vitraažikursus.
Annely selgitas ka, miks kursusel osalemise tasu oli 250 krooni hoolimata sellest, et projekti rahastamiseks saadi KYSKilt suured rahad.

Esiteks: igal projektil peab olema omaosalus. KOP-projektide puhul toetab meid näiteks vald 10 protsendiga. Selle käsitööprojekti puhul valla käest raha ei küsitud, vaid nähtigi kohe ette, et kursustel osalevad inimesed maksavad väikese osalustasu ning see katabki ära nõutava omaosaluse. (See oli asi, mida ma teadsin ning mida inimestele, kes mulle imestust avaldasid, ka ise seletada püüdsin).
Teiseks: vitraažikursused lihtsalt ongi üldiselt nii kallid, et selle raha eest on see kursus väga hästi saadud. Tavapärase 16-tunnise koolituse eest tuleb üldjuhul maksta u 1200 krooni. Praegu kulus see projektiraha ka vitraaži valmistamisel vajalike materjalide nagu klaasi, tina, jootevedeliku jne tarbeks, mis muidu tuleb ise osta. Nii et kes kasutasid võimalust osaleda sel kursusel selle projekti raames, said vitraaži valmistamise oskused tegelikult soodsatel tingimustel.
Nii et kel nüüd tekkis suurem huvi, see teab, kuhu pöörduda :)

Kommentaare ei ole: