Viimsi külavanemate segased seisud. Külavanema statuudi koolitus

Täna oli siis see Kodukant Harju külavanemate statuudi koolitus, millest ka siin varem juttu oli. Koolitus oli meeleolukas, aga esmalt mõni sõna Kelvingi külast, kus koolitus toimus. Kelvingi küla suhtes tekkisid üsna vastuolulised tunded. Otsustasin seda ka siin jagada, sest eks teises kohas kogetud pisikesed ebameeldivused sunnivad ka ise endale kriitiliselt otsa vaatama.

Andres Tarto aerofoto Kelvingi külast Taevapiltniku fotopangast.

Esimene asi oli Kelvingi külakeskuse leidmine. Ühel teeristil oli viit "Kelvingi 1 km", järgmist silti nägin alles tagavaatepeeglist, Kelvingi külasilti, mis tähendas, et tuli ümber keerata ja uuesti vaadata. Põhiteest vasakule jäi uuselamurajoon, mille tänavatel olid ees tõkkepuud. Kui sain vihje, et tee ääres on lasteaed ning külakeskus on selle tagaküljes, oli sellest juba rohkem abi. Lasteaia ees posti peal oli silt :"Valvab Securitas". Lasteaia tagumises küljes oli metalluks, mida oleksin ehk pidanud elektrikapiukseks, kui mitte üks härra poleks sealt väljunud ja julgustanud sisse tulema ja teisele korrusele minema. Uksest sisenedes paistiski paremal metalltrepp, vasakul valge uks sildiga "WC" ja "Securitas valvab". Mida seal kemmergus nii valvata, jäi arusaamatuks. Arusaamatuks jäi ka see, kuidas saab vesiklosett haiseda... Justkui oleks selles külakeskuses puudu naiselik käsi, mis niisuguseid - tegelikult ju pisiasju - oskaks märgata ja tähele panna.

Eks ka endal tuleb küla esmamulje pärast hetkel veel pisut piinlikkust tunda. Meil ei ole viitasid, meie infotahvlid on kahe ja poole aastaga omandanud hirmuäratava välimuse, sellest kunagi pikemalt, meie külaplatsi juurde viiva tee ääres on kolm lagunevat maja, millest kaks on praktiliselt kokku kukkunud. Hea uudis on aga see, et majaomanik olevat juba valda pöördunud seoses hoonete lammutamisega. Ja teadetetahvlitega püüame sel hooajal miskit ka ette võtta.

Kelvingi küla juurde tagasi tulles - muus osas tuleb selle küla rahva ees küll müts maha võtta. Küla on rajatud 1993.a Nõukogude piirivalve endise lasketiiru alale. Külakeskuses olid saada värvilised brošüürid, kust võis lugeda, et Kelvingi küla elanikud on ise välja ehitanud kõik eluks vajaliku - tehnovõrgud, pumplad, alajaama, laste mänguväljakud, 150 perega külas on ka eralasteaed. 2006 aastal võitis Kelvingi küla kauni kodu konkursi. "Külamiljöö" oli muidugi 90ndatele aastatele vastav, nagu ka aerofoto pealt näha on, selline linnalähikülavärk.

Viimsi vallas on aga külavanemate ja valla suhted väga sassis. Vald on sõlminud külavanematega lepingud ning nagu ma aru sain, on vald nüüd viie külavanemaga lepingu lõpetanud, teatanud külarahvale, et külavanemal ei ole enam volitusi ja korraldanud uue külavanema valimised, kuigi tegelikult valib külarahvas külavanema ja külarahvas - ja mitte vald - on õigustatud külavanema ka tagasi kutsuma. Palju raha, palju poliitikat, palju tüli. Koolitusel oli palju Viimsi külavanemaid, kõigil emotsioonid laes, käratsemist palju, nii et isegi koolitaja Kaie Toobal oli hämmingus ja ütles, et ta pole veel kuulnud, et külavanemad ja vald nii pahuksisse läinud on. Huvitav oli tema soovitus, et nii kaugele arenenud konflikti korral, kui valla ja külavanema vahel normaalne kommunikatsioon ei toimi, peaks külavanem ameti maha panema ja külarahvas uue külavanema valima.

Tänasest päevast veel nii palju kasu, et sain teada, et Kelvingi külavanem isand Lindemann on Kõue vallas Rava külas sündinud (reklaamisin talle Kõue Külade Seltsi üritusi, ehk siis tuleb teinekord külla KKS rahvale, siis teate :) ) ning sain teha tutvust ka Karla külaseltsi juhatuse liikme isand Taimlaga, kellega vahetasime numbreid, et siis kunagi Karla külale külla minna.