Muinsuskaitseamet: Kolu-Äksi tee võib olla osa vanimast maismaateest Tallinnast Tartusse

Kujutis Maa-ameti kaardiserverist.

Detsembri lõpul said mitmed Alansi ja Kirivalla külade elanikud paksu ümbriku Muinsuskaitseametilt. Ümbrikus oli teatis, millega pandi maaomanikele mõningaid piiranguid seoses sellega, et meie külades on elutsetud juba muinasajast ning seetõttu vajab maapind nendes kohtades kaitset, et seal sisalduvad võimalikud leiud ei häviks oskamatusest. Muinsuskaitseamet kirjutas siis järgmist:

Arheoloogid on avastanud Kolust Äksi viiva tee ääres muinasaegseid asulakohti, sh Alansi ja Kirivalla külades. Arheoloogid avastasid muinasaja viimastesse sajanditesse (II aastatuhande algus pKr) kuuluvaid leide: keraamikakilde, esemekatkeid, savitihendeid, jahvekive, kerisekive jt.

Alansi külas avastati ka põletusmatuste kalmekoht. Maa-aluste põletuslohkudega kalme tuumik asub Alansi külas u 1600 m2 suurusel alal keset põldu. Arheoloogid avastasid küntud mullapinnast luukilde ja hulgaliselt sulanud pronksesemete kilde, samuti muinasaja viimastest sajanditest pärinevaid esemeid ja nende katkeid. Võimalik, et kogu kalmealust pinda oli enne matmist tuletegemisega puhastatud. Tõenäoliselt asus sellel kohal kunagi hõreda kivilademega kalme, mis oma ehituselt võis sarnaneda osalise kivikattega kalmeväljadele, nagu neid teatakse mujalt Kose kihelkonnast (nt Harmi) ja ka Lääne-Eestist.

Muinsuskaitseameti hinnangul ei ole võimatu, et just läbi Alansi küla kulges Tallinnast Tartu suunal minev vanim maismaatee.

Maaomanikud, kelle kinnistutel muinasaegsed leiud leiti, said möödunud aasta lõpul Muinsuskaitseametilt teatised, milles viidati mitmetele muinsuskaitseseadusest tulenevatele piirangutele, aga märgiti ka, et senist maakasutust võib jätkata.

Mida tähendab, et senist maakasutust võib jätkata?
(Alljärgnev kehtib ainult neile, kes said Muinsuskaitseametist vastava kirja!)

Õuealade tavapärane kasutus (lillepeenarde, viljapuude ja –põõsaste kasvatus ja ka nende ümberistutamine) võib toimuda ilma vajaduseta seda eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Kooskõlastama peab selliseid kaevetöid, mis lähevad sügavamale huumuskihist (künnikihist), ehk siis uute trasside, kraavide, teede, basseinide, vundamendiaukude jne rajamist.

Muinsuskaitseamet palub olla tähelepanelik aga siiski ka viljapuu istutamisel vajaliku augu kaevamisel või muudel aiamaatöödel ja muinasleiu leidmisest Muinsuskaitseametit teavitada.

Rohkem infot muinasaja kohta võib saada Kõue valla teises otsas Paunküla kandis tegutseva muinasaja huvilisi inimesi ühendava seltsi kodulehte külastades või nende Kiruveres toimuvaid üritusi vaatama minnes.

Harmi kooli Mihklilaat toimus sel aastal rongkäigu ja puhkpilliorkestriga

Habaja Külade Selts korraldas Harmi kooli õues toimunud Mihklilaata. Olles inspireeritud Saksamaa igasügisestest lõikuspidudest üritasime koos Andrusega müüa Habaja Külade Seltsile maha idee proovida midagi sarnast korraldada. Lõuna-Saksamaa, kus ma ise elanud olen, lõikuspeod on väga meeleolukad, rongkäigus osalevad igasugused traktorid, puhkpilliorkestrid, rahvariietes inimesed, huviklubide esindajad jne. Osa rahvast on järelhaagiste sees ja pidu ja pillerkaar missugune. Pakutakse süüa-juua, kõik kohalikud inimesed on kokku tulnud. Minust vanemad inimesed räägivad, et nõuka-ajal olevat Eestiski sarnaseid pidusi peetud. Miks siis mitte korraldada meilgi üritus, kuhu kogunevad Habaja kandi inimesed. Midagi sinnapoole meil õnnestus ka saavutada, kuigi - tuleb tunnistada - mitte sel määral, kui oleks soovinud.

Enne rongkäigu algust sõitsid Andrus ja Martti külade vahel ringi ja hõikusid ruupori kaudu rahvast seninägematu rongkäigu saatel laadale (palun vabandust, et Kõue valla lipp hommikuse kiirustamise ja ähmiga valepidi läks, mea culpa).

Kohal oli pritsumeeste orkester, kes marssis muusika saatel Äksi meierei eest kuni Harmi kurvini, kust algas auklik kruusatee ja pillide puhumine oli välistatud, sest oli vaja hoolega jalgade ette vaadata.

Ürituse plaanimisel lootsin, et kõik kohalikud suurtalunikud on ka platsis ning rongkäigu alguses oma popi põllutehnikaga aukohal. On ju meie kant maakoht selle sõna parimas tähenduses. Mina küll tahaks, et siin kandis oleks põllud ikka ilusti vilja all ja haritud, aga mitte moodsate minimalistlike majade või tööstuskomplekside all. Meil võiks ju olla selline üritus, kus me tunnustame moraalseltki oma kandi põllumehi. Kahjuks aga osales rongkäigul väljahõisatud põllumajandustehnika paraadi asemel ainult üks traktor.

Teiselt poolt seda suurem oli rõõm, et vähemalt Kõrgemäe talu noorperemeeski välja tuli - ta sai endale ka rongkäigu veduri auväärse rolli ja kogu tähelepanu.

Laadal pakkusid Harmi kooli lapsed enda valmistatud ja meisterdatud asju, oli salatikonkurss, seenenäitus, nunnukonkurss ja viktoriin. Ja orkester mängis veel mitu vooru.

Ilm oli ilus ja lastel oli lõbu laialt.

Kujutised Kõue Kuulutajast

Ürituse tervet fotogaleriid vaata siit.

Kolu-Äksi tee on nüüd musta katte all - tänu riigi Maanteeametile!

Suvel tolm, nii et hammaste vahel juba krigises. Vihmaperioodil jubedad augud. Need mured on nüüd ajalugu - tänu riigi Maanteeametile, kes otsustas katta Kolu-Äksi tee (mis on riigile kuuluv maantee) musta kattega.

Üks ajalooline pilt kruuskattega teest meenutuseks:



Ja üks pilt sellest, millise tolmupilve tõmbas üles veoauto:


Hoiame pöialt, et ka Kõue vallal õnnestub katta Harmi kooli juurde viiv tee (mis on kohalik tee) musta kattega. Kuivõrd vallal on niisuguse töö tellimine erinevate bürokraatlike nüanssidega seotud, siis kahjuks ei soovinud ükski firma vallale hinnapakkumistki teha.

Alansil toimus Eesti esimene MudDrag!

Täna toimus Alansil Aini juures suur offrõudikate üritus - Eesti esimene Muddrag! Juba hommikul vara kella 8 paiku nägin aknast, kuidas üksteise järel vuravad suured džiibid mööda teed. Ain oli korraldanud enda juures MudDragi radade ettevalmistuse, mis seisnes selles, et kaks rada künti üles ja sinna kallati tonnide viisi vett. Selles poris pandi siis kaks autot kõrvuti starti, kes panid siis üksteise võidu rebima.

Tähelepanuväärne on asjaolu, et ürituse tulu läks Harmi mõisakooli remondiks!

Meie käisime seal algul autosid uudistamas. Mudarallit ennast me kahjuks ei näinudki, sest üks teine üritus sõitis sisse... Youtube´i pandud videoklipp annab aga emotsiooni ehedalt edasi. Järgmisel aastal tuleb kindlasti kohale minna :)Ürituse pildigaleriide lingid on siin.

Kujutis Äripäevast.
Ülaltoodud kujutis on pärit SLÕhtulehest.

Võidupüha hommikul toimus Lutsu külas Voosimäe talus pidulik lipuheiskamine

See oli alles ülemöödunud talvel, kui mitmed külaelanikud olid tunnistajaks täiesti uskumatule vaatepildile – ilus Voosimäe talu oli süttinud põlema ning hävis tules pea täielikult. Naabruskond oli vapustatud, kuid perekond Prussakovid toibusid saatuse löögist kiiresti – juba mõne päeva möödudes organiseeriti koristustöid. Ei läinud palju mööda, kui ilusa punase katusega sai kaetud elumaja ja peagi kõrvalhoonegi.

Maili rõõmsameelne ja tulevikkuvaatav ellusuhtumine ja tema abikaasa töökus pani naabrimehe Aare Viira mõtte liikuma – külarahva poolt võiks meie kandi tublile perele kingituse teha. Ning ühel päeval tuli Aare taas minu juurde juba koos kingituse endaga – ilusa uue kuue saanud hoonete ja niigi eeskujulikus korras olnud koduõuelt oli puudu veel kaugele paistva lipuga lipuvarras!

Võidupüha hommikul kogunesid pererahva kutsel külaelanikud lipu pidulikule heiskamisele. Tähtsalt sündmuselt ei puudunud ka vallavanem Andres Õis, kes tunnustas vallavalitsuse poolt nakatava teotahtega pererahvast, kinkis valla poolt riigilipu ning andis üle peaministri tänukirja kauni kodu eest.

Kui kõned olid peetud, tänusõnad öeldud, riigilipp lipulaulu kõlades masti tõmmatud, pakkus Voosimäe talu perenaine head ja paremat. Peremees oli pidulikuks puhuks valmistanud ka uue aiamööbli. Et Maili keelas kategoorilisel toonil minevikus aset leidnud tuleõnnetusest kõnelemise ning soovitas rõõmsal meelel ainult edasi vaadata, räägitigi peolauas tulevikuasjadest: alates valla poolt soetatud täiendavast tuletõrjeautost, veevõtukoha rajamise võimalustest, aga ka rajatavast asfaltteest, mis veel sel suvel Koluni ulatuma, ning samuti kolme küla rahva ühisest suveüritusest suve lõpupoole.

Tänan Voosimäe pererahva üllatamise eest Aare Viirat, vallavalitsust ning Äksi lipumastivabrikut Flagmore AS´i.

Valla üldplaneeringu tutvustus Habajal Fresko majas

Kirivalla külas avati Muia Veetamme mälestuskivi

ÖÖBIK
Muia Veetamm

Lõoke toob lõunasooja,
pääsuke toob päevasooja
ööbik aga öödesooja.
Ööbik… ööbik sooja öö.

Hüüab, hõiskab õue taga,
õue taga, aia taga…
Hüüab, hõiskab ega maga
kogu selle sooja öö.

Hüüab, hõiskab toomed valgeks,
toomed valgeks, pihlad valgeks…
Ehahelgi aovalgeks,
aovalgeks kogu öö.

Kes saaks uinuda nüüd unne?
Kes ei aima, kes ei tunne:
millest ööbik… millest ööbik
hõiskab aovalgeks öö.

Luuletaja Muia Veetamm (kodanikunimega Elts Ristmägi) sündis 2.märtsil 1907 Arukausi talus Kirivalla külas. Luuletaja suri 1995 ning on maetud Metsakalmistule. Muia Veetamm on avaldanud luuletusi alates 1936. Tema sulest ilmus 8 luulekogu, luuleraamatuid lastele, nukunäidend „Kalevipoeg ja sarviklased”, lasteraamat „Tutt ja Tops”. Ta on ka tõlkinud valgevene, vene ja rumeenia autorite luulet.

2.märtsil 2007 avati Muia Veetamme 100.sünniaastapäeva puhul tema sünnikohas mälestuskivi. Pidulikul puhul kõnelesid vallavanem Andres Õis, õpetaja Enda Pill ja Arukausi talu praegune peremees Jaan Ilisson. Kohale tulnud Muia Veetamme sugulased olid meeldivalt üllatunud, et Kõue vald luuletaja 100.sünniaastapäeva puhul mälestuskivi avas.

Üritus jätkus Habaja raamatukogus luuleõhtuga.